OÜ IF hagi OÜ A ja IVvastu kahju, võla ja viiviste nõudes 21 358,21 eurot (334 183,40 krooni)
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ IF(registrikood XXX, XXX); Hageja seaduslik esindaja: HZ; Hageja lepingulised esindajad: advokaadid Martin Lepp ja Meelis Masso (Advokaadibüroo Arvisto & Koch OÜ, Tornimäe 5, 10145 Tallinn, e-post: [email protected], [email protected]); Kostja I: OÜ A (registrikood XXX, XXX); Kostja II: IV (isikukood XXX, XXX); Kostjate I ja II lepingulised esindajad: vandeadvokaat Aivar Pilv ja advokaat Kairi Tuulmägi (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn, e-post: [email protected], [email protected]) Kirjalik menetlus
1.Välja mõista OÜ A OÜ IF kasuks põhivõlg 10 709,04 eurot ja intress 792,66 eurot ning seisuga 19.12.2011 viivis 1 805,54 eurot.
2.Välja mõista OÜ A OÜ IF kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast 20.12.2011 kuni kostja poolt põhivõla tasumiseni.
3.Ülejäänud hageja nõuded, sh nõuded IVvastu jätta rahuldamata.
4.Hageja OÜ IF ja kostja I OÜ A menetluskulud jätta nende endi kanda. Kostja IV menetluskulud jätta hageja OÜ IF kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue
1.12.05.2006 ostu-müügitehinguga müüs hageja OÜ IF kostjale OÜ A 100 suusaboksi kokku summas 200 600 krooni. Seejärel müüs ja tarnis OÜ A IV organiseerimisel suusaboksid edasi Soome ning hiljem selgus, et suusabokside lõppomanikuks sai IMV OY. 03.11.2006 leppisid hageja ja samaaegselt Soomes viibiv IV kokku, et suusaboksidest 60 tükki tuuakse tagasi Eestisse (transporditi otse Soomest hageja lattu) ning ostetakse hageja poolt sama müügiahelat järgides osaliselt sama hinnaga, millega need müüdi ja osaliselt kallimalt OÜ A tagasi. Suusabokside tagasiost oli vajalik, kuna tegemist oli praakboksidega, mille osas ei olnud hageja huvitatud nende müümisest väljaspool Eesti Vabariiki. OÜ A müüdud 100st suusaboksist pidi jääma 25 OÜ A, kes pidi need hiljem Eestis turustama. 15 suusaboksi olid juba Soomes edasi müüdud. Pooled sõlmisid OÜ A 60 suusaboksi tagasiostmiseks müügilepingu. Hageja oli veendunud, et 09.11.2006 arve nr 109 ja 19.11.2006 arve nr 114 oli esitatud poolte vahel 12.05.2006 sõlmitud müügilepingu alusel ning OÜ A ei olnudki võimalik esitada hagejale arveid muul alusel. NOR tüüpi suusabokse ei olnud hageja kostjale I väljaspool eelnimetatud tehingut müünud ning kostjal ei olnud võimalik 60 suusaboksi ka ise kokku panna, sest tal puudusid selleks tehnilised võimalused.
2.Viru Maakohtu 19.02.2008 otsusega rahuldati JMV OY nõuded ja hagejalt mõisteti välja 265 992,28 krooni põhinõude katteks ja viivised summas 20 922,34 krooni ja viivised alates 01.10.2007.a. 11 % tasumata põhinõudelt päevas kuni kohase täitmiseni. Nimetatud kohtulahendis asus kohus seisukohale, et 03.11.2006 sõlmiti leping suusabokside tagasiostuks ka hageja ja kolmanda isiku kui suusabokside lõppomaniku vahel ning seda mitte 60 vaid 85 suusaboksi tagasiostmiseks. Kolmas isik pöördus kohtusse kuna OÜ A keeldus talle suusabokside eest tasuma. Seega selgus, et hageja oli sõlminud samade suusabokside tagasiostmiseks kaks erineva sisuga lepingut, kusjuures müügileping I oli hagejale oluliselt soodsamate tingimustega, kui müügileping II. Kolmanda isikuga peetud kohtuvaidluse raames selgus, et kostja II IV(keda kolmas isik käsitles hageja esindajana) sõlmis hageja nimel Soomes suusabokside tagasiostulepingu ka kolmanda isikuga (müügileping II).
3.Kuna kohtuvaidluse käigus ilmnes, et kostja I ei omandanud kolmandalt isikult tegelikkuses ühtegi suusaboksi ja suusaboksid tarniti Soomest hagejale müügilepingu II alusel, siis ei saanud kostja täita ka hagejaga sõlmitud müügilepingut I. Kuna kostja I ei täitnud müügilepingust I tulenevat kauba üleandmise kohustust ning seda ei olnudki võimalik täita, siis taganes hageja 30.07.2009 taganemisavaldusega müügilepingust. Lepingust
taganemise avalduses anti kostjale I tähtaeg raha tagastamiseks ja intresside tasumiseks VÕS § 189 lg 1 alusel hiljemalt 30.08.2009. Kostja I teavitas 27.08.2009 e-kirjaga hageja nõuetega mitte nõustumisest. Eelnevast tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista lepingu järgi saadu 167 560 krooni. Nimetatud summalt on hageja arvestanud intressi perioodi 22.11.2006 kuni 27.08.2009 summas 15 851,95 krooni. Hageja on arvestanud viivist tagastamisele kuuluvalt summalt alates 27.08.2009 kuni hagi esitamiseni summas 2 350,08 krooni. Hageja palub kostjalt I välja mõista intress ja viivis eelnimetatud ulatuses.
4.Viru Maakohtu kohtuotsusega tuvastati, et kostja II oli tegev hageja esindajana (agendina ja käsundisaajana). Seega laieneb hageja ja kostja II vahelisele õigussuhtele VÕS käsunduslepingut puudutavad sätted. Kostja II kui käsundisaaja ei teavitanud hagejat kui käsundiandjat kolmanda isikuga müügilepingu II sõlmimisest, mistõttu sai võimalikuks hageja poolt kauba tagasiostmine korraga kahelt müüjalt. Kostja II jättis hagejale mulje, et tagasiostuleping sõlmitakse vaid esialgse ostja kostjaga I. Sellega tekitas kostja II teadlikult hagejale kahju. Hageja on seisukohal, et kostja II on käsundisaaja vastutav kahju eest, mis võib hagejal tekkida seoses sellega, kui kostjal puuduvad rahalised vahendid müügilepingu I alusel üleantu tagastamiseks ja intresside maksmiseks. Hageja palub juhul kui kostja I varade arvel ei ole võimalik hagi nõuet rahuldada, mõista kostjalt II hageja kasuks tulevikus tekkiva kahjuna välja 167 560 krooni ja intress arvestusega alates 22.11.2006 kuni 27.08.2009 summas 15 851,95 krooni ning summade tasumisega viivitamisel tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised seaduses sätestatud määras.
5.Kostja II, rikkudes oluliselt käsundisaaja teeavitamiskohustust tekitas käsundisaajale kahju, sest hageja on kohustatud kohtuotsuse alusel maksma suusabokside tagasiostu eest kõrgemat hinda, kui müügilepingus I oli kokku lepitud kostjaga I. Kohtuotsusega väljamõistetud ja müügilepingus I kokkulepitud summade hinnavaheks on 53 995,86 krooni. Samas vastutab kostja I äriühinguna samuti nimetatud kahju eest, kuna kostja I viis hageja eksitusse, kui esitas arved nr 109 ja 114. Hageja palub kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista tekitatud kahju summas 53 995,86 krooni ja viivis hagi esitamise päeva seisuga 1 596,92 krooni ja alates 31.10.2009 seaduses sätestatud määras viivised iga tasumisega viivitatud päeva eest.
6.Hageja ja kostja I kokkuleppe kohaselt pidi hageja kostjalt I tagasi ostma 60 suusaboksi ja 25 boksi pidid jääma kostjale I. Kostja II poolt käsunduslepingu rikkumise tulemusena osutus aga võimalikuks, et hageja oli 60 suusaboksi asemel kohustatud kolmandalt isikult tagasi ostma 85 suusaboksi ja kallima hinnaga kui oli kokku lepitud kostjaga I. Kuigi hageja leiab, et ta ei soovinud tagasi osta 25 suusaboksi ja neid ei ole võimalik realiseerida, on hageja eelnimetatud 25 suusaboksi näol saanud kahju. Kahju suuruseks loeb hageja 42 164,94 krooni, millise summa palub ta välja mõista kostjalt II. Hageja palub kostjalt II välja mõista 42 164,94 krooni suuruse kahjusumma tasumisega viivitamisest tulenevalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 247,64 krooni ja alates 31.10.2009 seaduses sätestatud määras viivised iga tasumisega viivitatud päeva eest.
7.Hageja on seoses kohtumenetlusega Viru Maakohtus kandnud kulutusi summas 70 462,60 krooni (hagejalt sissenõutud viivised). Nimetatud kahjunõue summas 70 462,60 krooni muutus sissenõutavaks pärast hageja poolt kulutuste kandmist 10.06.2009. Hagiavalduse esitamise seisuga on muutunud sissenõutavaks viivis
summas 2 000, 78 krooni. Hageja palub nimetatud kahju välja mõista kostjatelt solidaarselt ja alates 31.10.2009 seaduses sätestatud määras viivised iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja vastuväited
8.Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad leiavad, et OÜ IF ei ole oma seisukohtades järjepidev, hagiavalduses esitatud väited on otseselt vastuolus hageja varasemate seisukohtadega. Hageja ei ole varasemas menetluses tuginenud väitele, et tegemist oli praakboksidega. Kostjal puudus põhjus jätta 25 suusaboksi endale olukorras, kus nende edasimüük oli niikuinii välistatud. Soomes toimunud messil ei avatud ühtegi suusabokside kasti. Seega võis hageja bokside väidetavast defektsusest saada teada alles pärast seda, kui boksid tagasi Eestisse olid transporditud. Seega ei saanud ka kostja arveid väljastades teada, et tegemist on praaktoodanguga ning OÜ A poolt hagejale esitatud arved ei ole ilmselgelt seotud messil käinud suusabokside tagastusega.
9.Hageja ja kostja ei ole sõlminud müügilepingut 1. Hageja nõue arvete nr 109 ja 114 alusel tasutud rahasummade tagastamiseks on alusetu. Ebaõige on hageja väide, et arved nr 109 ja 114 tõendavad müügilepingu I sõlmimist. OÜ IF ei ole usaldusväärselt tõendanud, et nimetatud arvetel kajastatud suusaboksid on samad boksid, mis Soomest 03. novembril 2006. a tagasi osteti. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et arvetel nr 109 ja 114 nimetatud NOR-tüüpi suusabokse saab soetada üksnes temalt või et kostja ostis nimetatud tüüpi suusabokse ainult üks kord arve nr 0087 alusel. Eelmises kohtumenetluses on tuvastatud, et antud juhul tarniti nimetatud saatelehega suusabokse müügileping II alusel. OÜ A ei olnud 03. novembril 2006. a enam suusabokside omanik (boksid olid selleks ajaks müüdud JMV OY-le), mistõttu ei saanud kostja nimetatud bokse hagejale ka tagasi müüa.
10.Ebausaldusväärne on asjaolu, et arved nr 109 ja114 esitati ning nende eest tasuti ligi kaks kuud enne kauba kättesaamist ning miks oleks kostja pidanud esitama korraga tagasimüüdavate suusabokside eest kaks erinevat arvet kümnepäevase vahega. Nimelt on OÜ IF pooltevahelistes senistes ärisuhetes rõhutanud rangelt põhimõtet, et ühtegi arvet ei tasuta enne, kui vastav kaup on kätte saadud. Kostja leiab, et 09. novembri 2006. a arve nr 109 ning 19. novembri 2006. a arve nr 114 olid esitatud hoopis muude pooltevaheliste tehingute alusel, millel puudusid mistahes seosed JMV OY poolt hagejale tagastatud suusaboksidega. Kuna hageja ei ole vastupidist ka tõendanud, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Viru Maakohus on oma otsuses asunud seisukohale, et kahe müügilepingu sõlmimine ei ole tõendatud. VÕS § 189 lg 1 alusel on võimalik taganeda lepingust. Ei ole võimalik taganeda õigussuhtest, mida ei ole kunagi tekkinud. Seega, kuna pooled ei ole kunagi müügilepingut I sõlminud, ei saanud hageja sellest lepingust ka taganeda.
11.Täiesti põhjendamatu on hageja esitatud nõue müügilepingu I ja II hinnavahe hüvitamiseks. Tulenevalt sellest, et kostja ei ole hagejaga müügilepingut I sõlminud, puudub OÜ A ka kohustus väidetava hinnavahe hüvitamiseks. Kostja vaidleb ka vastu kohtumenetlusega seoses kantud kulude kahjumina hüvitamise nõudele.
Hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid talle kahju tekitanud. Kahju tekkis hoopis seetõttu, et hageja jättis oma lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kuna põhjendamata on hageja põhinõue, siis ei kuulu rahuldamisele ka kõrvalnõuded intresside ja viiviste tasumiseks. Kohtu järeldused
12.Kohus, kuulanud ära vande all kostja IVja tunnistajad AT, IK, JMV ja IL ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlus puudub selles, et 12.05.2006 müüs OÜ IF OÜ A 100 Packline kaubamärgi II sordi suusaboksi kokku summas 200 600 krooni. Nimetatud suusaboksid müüdi edasi ning nende lõppomanikuks sai JMV OY. Kui selgus, et suusabokse ei olnud Soomes messil võimalik müüa, püüti leida võimalus suusabokside tagastamiseks hagejale. Tunnistaja IKväitis, et suusaboksid pidid tagastatama sama müügiahelat pidi nagu suusaboksid Soome müüdi.
13.Kohus loeb tõendatuks asjaolu, et suusabokside tagasimüügileping sõlmiti JMV OY ja OÜ IF vahel. Seda tõendab tsiviilasjas 2-07-40358 jõustunud kohtuotsus ning kostja IV vande all antud seletus ning tunnistaja JMV ütlus. Viimane väitis, et suusabokside tagastamises IFOÜ lepiti kokku Indrek Karusega. Samuti kinnitas tunnistaja Indrek Laks, et müüdud suusaboksidest 85 toodi tagasi Saiakoplisse OÜ IF lattu. Suusabokside transpordi eest 28-29.12.2006 on arve hagejale esitanud FG OÜ, mis tõendab samuti, et hageja oli korraldanud suusabokside tagastamise Soomest. Mitte ühtegi tõendit ei ole esitatud, mis kinnitaks suusabokside tagasimüüki endise müügiahela järgi, so läbi OÜ A. Kuna kostja OÜ A ei onud vaidlusaluste suusabokside omanik (omanik oli JMV OY), siis ei olnud kostjal võimalik ka suusabokse hagejale tagasi müüa. Hageja on Viru Maakohtu kohtuotsusega välja mõistetud summa OÜ IF tasunud.
14.Vaidlus on poolte vahel selles, kas OÜ A poolt hagejale esitatud arved nr 109 ja 114 on seotud samade suusabokside tagastamisega Soomest või mitte. Samas on OÜ A pärast 03.11.2006 suusabokside müügilt kõrvaldamist esitanud hagejale kaks arvet 09.11.2006 arve nr 109 ja 19.11.2006 arve nr 114. Hageja väidab, et tema teada pidi suusabokside tagasiost toimuma sama müügiahela kaudu ning nimetatud arved oli kostja I esitanud nimelt suusabokside tagasiostmise tehingu eest. Kuna arved 109 ja 114 esitati koheselt pärast Soomes toimunud messi, siis ei tekkinud hagejal ka kahtlust, et arved on esitatud suusabokside tagastamise eest.
15.Kostja II IV seletas vande all, et OÜ A esitatud arved 109 ja 114 ei ole seotud Soomest tagastatud suusaboksidega. Samas ei ole tõendamist leidnud, et OÜ A oleks arvete 109 ja 114 alusel hagejale üle andnud mingit muud kaupa. Hageja väite kohaselt on ta kostjale müünud enne arvete nr 109 ja 114 esitamist väljaspool arvet 0087 vaid 20 NOR-tüüpi II sordi suusaboksi, mistõttu ei ole võimalik kostjal korraga tagasi müüa 60 NOR-tüüpi suusaboksi.
16.IV väitis, et arved 109 ja 114 on seotud suusaboksidega, mida tema ise komplekteeris. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et hageja oleks kostjale eelnevalt müünud NOR-tüüpi suusabokside detaile, millest kostja oleks saanud ise valmistooted kokku panna.
Hageja on esitanud kohtule kartoteegiväljavõtted (t. I lk 140-146, 147-156, 157-162), millest nähtub, et Raasiku ja Saiakopli osakondadest ei ole 2006.a. kolmandatele isikutele, sh ka kostjale välja antud ühtegi NOR tüüpi poksi põhja, suusaboksi toorikut, boksi osa ega lukuriivi, mis on hädavajalik bokside kokkupanekuks. Ei ole usutav ka see, et hageja oleks väljastanud kostjale suusabokside detailid tasuta ning seejärel ise need tasu eest tagasi ostnud.
17.Tunnistaja Indrek Laksi ütlusest nähtub, et suusabokside komplekteerimist teostatakse ainult Raasikul. Hageja ei ole allhankeid ega kolmandaid isikuid selleks kasutanud. Suusabokside komplekteerimiseks on vaja oskust ja praktikat. IV ei ole IFOÜ Raasiku osakonnas suusabokside komplekteerimise alast õpet saanud. Ka ei saanud HZ koolitada IV, kuna tal puudub kogemus ning ta ei ole komplekteerimisosakonnas kunagi suusabokse kokku pannud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et Soome messil asunud suusabokside tagasiostuleping oli sõlmitud ka OÜ A ja OÜ IF vahel. Pärast kohtuvaidlust JMV UY esitas hageja kostjale I müügilepingust taganemise avalduse ning nõudis arvete 109 ja 114 makstud summade tagastamist, sest kostja jättis oma lepingulised kohustused täitmata, so hagejale kauba üle andmata.
18.VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui tagastab kõik üleantu. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Hageja on lepingust taganenud 30.07.2009, kuid kuni käesoleva ajani ei ole kostja I hagejale müügilepingu järgselt saadud raha tagastanud. Seega on põhjendatud hageja nõue kostja I vastu tasutud 10 709,04 euro tagastamiseks.
19.Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud, kuid hageja poolt esitatud intressi arvestuses on viga kohaldatava intressimäära osas. Kohus peab põhjendatuks VÕS § 94 alusel kostjalt I välja mõista intress summas 792,66 eurot. Tulenevalt Eesti Panga poolt avaldatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatavast intressimäärast oli intressimäär ajavahemikul 22.11.2006-31.12.2006 – 3,5 %, sellest tulenevalt arvutatud intress 38,55 eurot, 01.01.2007-30.06.2008 – 4%, arvutatud intress 584,71 eurot, 01.07.2008-1.12.2008 – 2,5%, arvutatud intress 118,22 eurot, 01.01.2009-27.08.2009 – 1%, arvutatud intress 51,18 eurot.
20.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvestanud viiviseid perioodi 04.06.2009 kuni hagi esitamiseni, so 30.10.2009 viivist 148 päeva eest summas 150,20 eurot. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist alates müügilepingust taganemisele järgnevast päevast, so alates 28.08.2009.
21.Tuginedes TsMS § 367 arvestab kohus viiviseid kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi seaduses ettenähtud protsendina kuni põhinõude täitmiseni.
Alates 28.08.2009 kuni 19.12.2011 moodustavad viivised põhinõudelt 1 805,54 eurot (10 709,04 x 0,02 % (8 % aastas) x 843 päeva). Kohus asub seisukohale, et hageja nõue IV vastu tulevikus tekkiva kahju hüvitamiseks, so juhul kui hageja nõuet ei ole OÜ A suhtes võimalik täita, on alusetu. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Antud juhul on hageja esitanud nõude kostja II vastu juhul kui kostja I oma kohustust õigeaegselt ei täida. Kostja II ei ole võtnud endale kohustust tagada mis tahes OÜ IF nõudeid OÜ A vastu.
22.Kohus leiab, et hageja nõue kostjatelt tekitatud kahju (müügilepingute hinnavahe) hüvitamiseks on alusetu. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Hageja on seisukohal, et kostja II ei täitnud käsunduslepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ja kohustub kohustuse rikkumisega hagejale tekitatud kahju hüvitama. VÕS § 115 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
23.Suusabokside tagasiostmine JMV OY toimus hageja teadmisel ja heakskiidul. Seda tõendavad tunnistajad JMV ja IK. Tunnistaja JMV väitis, et tema pidas läbirääkimisi IK ja IV teadis kogu aeg, mis toimub. Hinna kokkulepe oli Indrek Karusega. IK organiseeris ka bokside tagastamiseks transpordi. Tunnistaja selgitas, et hageja juhatuse liige Z vastas telefoni teel arve mittemaksmise järelpärimisele, et see on Karuse tehing. Tunnistaja IK kinnitas, et temal oli hagejaga lepinguline suhe, ta tegeles OÜ IF kauba müügiga. V tuli tunnistajale kuuluvasse äriühingusse, et proovida müüki. IV kinnitas vande all antud seletuses samuti, et V ja IK leppisid kokku suusabokside tagasiostmise hinnas ning transpordi organiseerimises.
24.Seega ei saa suusabokside tagasiostu hinna suurust ning sellest väidetava kahju tekkimist hagejal, kuidagi siduda kostjaga II. Kuna kostja II ja väidetava kahju vahel puudub põhjuslik seos, siis ei ole põhjendatud ka hageja nõue kostjalt II suusabokside hinnavahena nõutava kahju ning sellest tuleneva viivise väljamõistmine. Hageja väidab, et OÜ-ga A oli kokkulepe tagastatud 85 suusaboksist jäetakse 60 hageja lattu ning 25 boksi antakse kostjale I. Kuna hageja oli sunnitud kõik 85 Soomest tagastatud suusaboksi endale jätma, tekkis tal kahju summas 2 694,83 eurot.
25.Kohus ei nõustu hageja väitega. Hageja nõustus Soomest tagastatud 85 suusaboksi 28-29. detsembril 2006 vastu võtma ning paigutama oma lattu. Tegemist ei olnud sunniga. IK ütluse kohaselt leppisid nad IV, kes esindas OÜ-t A, kokku, et hageja ostab tagasi 60 suusaboksi ja 25 jääb OÜ A. Lepiti kokku, et kastid liiguvad Saiakoplisse (hageja lattu) ning hageja võtab oma kastid maha. Tegelikult võttis hageja kõik 85 suusaboksi vastu.
Hageja ei ole pöördunud ka hiljem OÜ A või IV poole, et need täidaksid oma kohustust kokkulepitud 25 suusaboksi osas. Nimetatule ei ole viidatud ka lepingust taganemise avalduses.
26.Samuti ei ole tõendamist leidnud, et vaidlusalused suusaboksid oleksid olnud defektsed ning seetõttu ei olnud neid võimalik realiseerida. Tunnistajad IK ja JMV kaupa ise üle ei vaadanud. IK kuulis IV käest, et 10 boksi olid defektidega. IV väitis kohtuistungil, et tegemist oli tegelikult II sordi kaubaga, mida saab Eestis realiseerida. Eelnevast ei saa järeldada, et hagejal oleks 25 suusaboksi omandamisega tekkinud kahju. Kuna hageja nõutav kahju jääb välja mõistmata, siis ei ole põhjendatud ka viivise nõue.
27.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta hageja ja kostja I menetluskulud nende endi kanda. Kuna kostja II vastu esitatud nõuded jäävad rahuldamata, siis kostja II menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.