Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

ASJAOLUD

20.07.2009.a. esitas OÜ Housemaker (likvideerimisel) maakohtule kaebuse Kuressaare kohtutäituri Svetlana Põllu 29.06.2009.a. otsusele täiteasjas nr 1029/2009 ja OÜ Housemaker (likvideerimisel) hagi OÜ Kelvingi Kinnisvara Büroo vastu kinnistu või 600 000 krooni väljamõistmiseks.

2-09-35180 OÜ Housemaker (likvideerimisel) palub TMS §-de 74, 217 lg 1, 100 lg 5, 223 lg 1, 82, 84, 88 lg 2 ja lg 3, 96 lg 4, 100, 233, TsMS § 475 lg 1 p 15 ja AÕS § 80 alusel kohtult:

2-09-35180 Kaebaja ei nõustu kohtutäitur 29.06.2009.a. otsuse ja põhjendustega selles osas ning leiab, et need ei ole asjakohased ja on otsitud ning vaidlustab need täielikult järgmistel põhjustel. Kaebaja, võlgnik OÜ Housemaker (likvideerimisel) likvideerija Thomas Terik sai Töökoja kinnistu kuulumisest sissenõudjale Kelvingi Kinnisvara Büroole, teada Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare Politseijaoskonna kaudu. Koheselt, peale teada saamist, s.o. 25.05.2009.a. pöördus võlgnik ka kohtutäituri poole ja sai suuliselt teada, et Töökoja kinnistu on sissenõudja poolse hinnapakkumuse alusel kohtutäituri poolt allahinnatud 900 000.- kroonile ja nimetatud hinnaga on vara jäetud tasaarvestuse teel sissenõudjale Kelvingi Kinnisvara Büroole võlgnevuse katteks. Kohtutäitur seejuures esitas sissenõudja Kelvingi Kinnisvara Büroo pakkumuse Töökoja kinnistu ostuks 900 000.-krooniga. 25.05.2009.a. esitas OÜ Housemaker ( likvideerimisel) ka kohtutäiturile Svetlana Põld taotluse täitemenetluse lõpetamiseks ja varade arestist vabastamiseks ja võlanõuete üleandmiseks likvideerijale, seoses võlgniku suhtes toimuva likvideerimismenetlusega. Võlgnik, saadud informatsiooni alusel ja lähtudes TMS § 100 lg.5 sätetest, tuli järeldusele, et kohtutäituri poolt on oluliselt rikutud TMS sätteid vara allahindamisel alla seaduses sätestatud 70% ning esitas 03.06.2009.a. kaebuse kohtutäituri Svetlana Põld tegevusele. Kohtutäitur Svetlana Põld kutsus võlgniku 18.06.2009.a. kaebuse läbi vaatamisele. Tegelikkuses kaebuse sisulist läbi vaatamist ei toimunud, kohtutäitur ainult teatas, et teeb kaebuse kohta oma otsuse 10 päeva jooksul. Võlgniku taotluse peale esitas kohtutäitur võlgnikule 11.12.2008.a. kordusenampakkumise akti. Seega sai võlgnik 11.12. 2009.a. kordusenampakkumise akti kätte 18.06.2009.a. ning sellest ajast alates hakkab võlgniku jaoks kulgema ka hagi esitamise tähtaega 30 päeva nimetatud kordusenampakkumise tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja, võlgnik seisukohal, et kaebus kohtutäituri tegevusele on esitatud seaduses sätestatud 10 päeva jooksul alates kaevatava toimingu tegemisest teada saamisest ning hagi kordusenampakkumise tühistamiseks on esitatud samuti seaduses ettenähtud 30 päeva jooksul selle kättesaamisest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtutäitur kaevatavas otsuses on jätnud põhjendamata, miks ta ei ole eelnevalt enne kordusenampakkumise toimumist küsinud allahindamise kohta eelnevalt võlgniku seisukohta, mida kohtutäiturit kohustab tegema TMS § 100 lg.5. Kohtutäitur selgituses ainult märgib, et määras uue hinna seetõttu, et vara oli varguse tõttu kaotanud oma väärtuse, vara kooseis ei olnud enam sama, mis arestimise ajal ning et kohtutäituril on õigus TMS § 100 lg. 5 kohaselt vara allahindamisel kuni 70% ulatuses. Kaebaja leiab, et antud juhul on vara allahinnatud rohkem kui 70% ulatuses ning see ei tulene seadusest ning on oluline Täitemenetluse seadustiku rikkumine, mis on viinud võlgnikule kahju tekitamiseni, sissenõudja on aga alusetult rikastunud 600 000. krooni võrra. Kohtutäituri 29.06. 2009.a. otsuse sai võlgniku esindaja kätte lihtkirjaga 08.juulil 2009.a., mistõttu kaebus on esitatud tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt juhindudes TsMS ja TMS vastavatest sätetest palub kaebuse esitaja:

2-09-35180 kohtutäituri tegevuse/tegevusetuse seaduspärasuse üle. Kohtutäituri vastava tegevuse vaidlustamisel saab kohus anda hinnangu, kas kohtutäituri tegevus alghinna määramisel oli seadusega kooskõlas või mitte. Avaldaja aga taotleb alghinna kehtetuks tunnistamist ja uue määramist ning enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Kohtutäitur on seisukohal, et Avaldaja taotlused ei ole kooskõlas TMS §-ga 218, millest tulenevalt annab kohus hinnangu kohtutäitur tegevuse seaduspärasusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 nähtub, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine. Avaldaja saaks nõuda alghinna määramisel kohtutäituri tegevuse seadusevastaseks tunnistamist, mitte kehtetuks tunnistamist. Samuti ei tulene seadusest kohtu pädevust määrata arestitud varale sissenõude pööramiseks alghinda. TMS § 74 sätestab arestitud vara hindamise ja selle vaidlustamise korra. TMS § 100 lg 5 tuleneb vara hindamine peale enampakkumise nurjumist. Alusetu ja seadusega vastuolus on Avaldaja taotlus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagita menetluses. TMS § 223 sätestab otseselt, et enampakkumise vaidlustamine toimub hagimenetluse korras. TMS § 223 lg 1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Kohtutäitur märgib, et kõik asjaolud, millele Avaldaja tugineb oma õiguste rikkumisel, on otseselt seotud enampakkumise läbiviimise tingimustega, sest alghind (ümberhindlushind) määratakse kohtutäituri poolt kordusenampakkumise korraldamiseks. Kuna enampakkumise eduka läbiviimisega tekib kinnisasjale uus omanik, siis vaidlus kohtutäituri toimingute seaduspärasuse üle, millega sisuliselt soovitakse endise olukorra (enampakkumise eelse) taastamist, saab menetleda hagimenetluses esitades enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Kohtutäitur märgib, et põhjendamatu on Avaldaja seisukoht, nagu võlgnikult ümberhindlushinna küsimata jätmine on oluline rikkumine. TMS § 100 kohaselt otsustab vara ümberhindamisel hinna määramise siiski kohtutäitur. Teistel menetlusosalistel on õigus oma arvamust avaldada, kuid need ei ole kohtutäituri jaoks siduvad. Kohtutäitur on oma otsuses põhjendanud, millest tulenevalt on ta määranud kinnistule alghinnaks kordusenampakkumisel 900 000 krooni. Avaldajat on enampakkumise toimumise ajast teavitatud. Avaldaja ei ole Kohtutäiturile esitanud avaldust TMS § 82 lg 2 järgi alghinna muutmiseks, samuti ei ole ta kohtutäituri tegevust vaidlustanud. Avaldajal on seega möödunud TMS § 217 lg1 tulenev tähtaeg Kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks. Kohtutäitur leiab, et Avaldaja kaebus on täies osas põhjendamata ega kuulu rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust palub kohtutäitur: jätta OÜ Housemaker (likvideerimisel) kaebus rahuldamata; jätta menetluskulud Avaldaja kanda. OÜ Kelving Kinnisvara Büroo On seisukohal, et kinnistu hind on täituri poolt määratud õigesti, sest peale esialgset hindamist see rüüstati ja väärtus kahanes. Sellest ka sellina hinna alandamine.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad leidis, et esitatud kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. TMS § 217 lg. 1 järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse

2-09-35180 kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg. 1 järgi kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja on 03. 06. 2009.a. kaebusega kohtutäitur Svetlana Põllule palunud tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri tegevuse avaldajale kuuluva kinnistu Töökoja (reistriosa nr. 2970734) müümisel hinnaga 900 000 krooni ning tühistada 11. 12. 2008 kordusenampakkumise akt täitemenetluse seadustiku rikkumise tõttu, mille kohaselt ei ole lubatud vara alla hinnata üle 70 % alghinnast. Kaebuse esitaja leidis, et kuna kinnistu alghind oli 5 miljonit krooni, siis 70 % allahindluse korral oleks vara müügihind olema vähemalt 1 500 000 krooni, mitte 900 000 krooni, millega vara võõrandati. Kohtutäitur oma 29. 06. 2009.a. otsusega jättis kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et kaebus on esitatud seaduses ettenähtud tähtaega rikkudes. Võlgnikku teavitati tema registrijärgsel aadressil 11. 12. 2008 toimunud kordusenampakkumisest kinnistule töökoja alghinnaga 900 000 krooni. 27. 11. 2008.a. Enampakkumise kuulutus ilmus Ametlikes teadaannetes 27. 11. 2008.a. Enampakkumise akti on võimalik vaidlustada TMS § 223 lg. 1 tulenevalt hagimenetluses 30 päeva jooksul, arvates akti kättetoimetamisest. Võlgnikule on enampakkumise akt kätte toimetatud tema registrijärgsel aadressil ja ta ei ole märkinud, et ei ole akti kätte saanud. Kohtutäitur arestis 24. 03. 2008 võlgnikule kuuluva Töökoja kinnistu koos kinnisasja oluliste osade ja päraldistega.

2-09-35180

2-09-35180 võlgniku omandist. Kuna oluline on ka sissenõudja huvide kaitse ja täitemenetluse tõhususe tagamine, siis piisab enampakkumisest teavitamiseks, kui võlgnikule on edastatud kirjalik teade kohtutäiturile teada olevale võlgniku viimase elu- või asukoha aadressil. Antud juhul on kinnisvara arestimise juures viibinud võlgniku esindaja ja oli seega täitemenetlusest teadlik. Järgnevad teated kinnistu ümberhindamiste kohta on välja saadetud võlgniku teadaoleval aadressil ja neid ei ole täiturile tagastatud. Ühtegi määratud hinda ei ole võlgnik vaidlustanud. Kuna arestimise ajal oli tegemist sisuliselt töötava ettevõttega ja peale seda viidi kinnistult ilma täituri loata ära kõik, mida viia andis, siis on selge, et kinnistu väärtus sellega oluliselt langes ja lõpphind ei saanudki kujuneda lähtuvalt esialgsest hinnast. Täitur on oma otsuses õigesti märkinud, et kaebus täituri tegevusele on esitatud peale selleks ettenähtud tähtaega. Seda arvestades asjaolu, et viimane enampakkumine toimus detsembris 2008, kaebus esitati kuus kuud hiljem. Võlgnik ei ole järginud enampakkumiste vaidlustamise korda ja ei ole esitanud kordagi hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks seaduses ettenähtud korras /TMS § 223/. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg.2 alusel kaebuse esitaja kanda.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.