Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-11-36048

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud 01.08.2011 esitas OÜ L Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt palutakse algatada OÜ L pankrotmenetlus, kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. 20.09.2011 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Aruande kohaselt puuduvad võlgnikul hetkel rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. 28.09.2011 määrusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot. 28.09.2011 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.09.2011. Käesoleva ajani ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgniku põhitegevusaladena on viimases aastaaruandes märgitud kinnisvara ehituse ja remonditööd, metallosade töötlemise ost-müük, tööde organiseerimine, autoteenindus. Võlgnikul puudub majandustegevus alates juunist 2010, puuduvad ka lõpetamata töölepingud.

Võlgniku vara Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku 0 eurot.

Võlgniku võlad Võlgnikul on kohustusi kokku umbes 4 916,32 eurot.

Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutine haldur ei ole suutnud olemasoleva teabe alusel tuvastada kui suure kahju endine juhatuse liige AF seaduses sätestatud kohustusi täitmata jättes võlgnikule tekitas, kuid

2-11-36048 puuduvad algdokumendid, mis kinnitaksid, et perioodil 01.01.2008 – 17.03.2010 sularahas väljavõetud summa, so ligi 288 000 eurot, oli kasutuses ettevõtte huvides. Seega on alust väita, et esinevad võimalused tagasivõitmiseks.

Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, võlgnikul puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning ka vahendid pankrotimenetluse läbi viimiseks. Ajutise halduri hinnangul võib olla maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Analüüsides pankade poolt esitatud väljavõtteid 01.01.2008-03.2010, ei ole võimalik tuvastada, millele olid kulutatud tellijate poolt saadud rahalised vahendid, kuna rahasummad olid valdavas osas sularahas välja võetud. Võlgniku endine juhatuse liige kinnitas, et kogu raha oli kasutatud äriühingu jooksvate kulude katteks, kuid antud väidet kinnitav dokumentatsioon puudub. Tähelepanu väärib asjaolu, et saades rahasummad tellijatelt, kandis endine juhatuse liige neid teistele võlgniku nimele avatud kontodele, kust võttis sularahana välja, seejuures sularaha väljavõtmine toimus samal päeval osade kaupa. Taoline firmasisene finantsidega opereerimine ei ole kinnisvara ehituse ja remonditööde või metallosade töötlemise või autohoolduse alal tegutsevale ettevõttele kohane ning majanduslikult põhjendatud. Pangaväljavõtetest tekib mulje, et võlgniku põhitegevus seisnes tellijatelt saadud raha sularahaks tegemises, mis võib viidata sellele, et tegemist on näilike tehingutega. Esitatud versioonid algdokumentatsiooni kaotsimineku kohta kinnitavad antud kahtlusi. Ajutise halduri aruandest ilmneb muu hulgas, et kuigi praegune juhatus kaotas kogu raamatupidamise algdokumentatsiooni, suutis ta koostada 31.07.2011 bilansi, mis erineb bilansist seisuga 31.03.2010, millest võib järeldada, et algdokumentatsioon on ikkagi alles, kuid juhatuse liige varjab seda pankrotihalduri eest või esitab teadvalt ebaõigeid andmeid. Esitatud bilansis kajastatav informatsioon ei ühti pankrotiavaldusega ei vara ega kohustuste osas. Samuti esinevad kahtlused töölepingute kehtivuses. Endine juhatuse liige ei ole täitnud ÄS § 180 lg-s 5 sätestatud kohustust, arvestades, et pankrotiolukord tekkis aastal 2009, ning selle asemel, et esitada pankrotiavaldus, müüs äriühingu maha oma töötajale. Svetlana Pilden palub määrata ajutise halduri töötasuks 840 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 277,20 eurot ja välja mõista kulud 43,74 eurot. Juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu OÜ L pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat, teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada OÜ L pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise reaalne võimalus.

Kohtumääruse põhjendused

2-11-36048 Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut.

2-11-36048 Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku 0 eurot, võlgnikul on kohustusi kokku umbes 4 916,32 eurot, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 28.09.2011 määrusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot. 28.09.2011 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.09.2011. Käesoleva ajani ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et OÜ L pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. OÜ L tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et pankrotiolukord tekkis juba aastal 2009, kuid selle asemel, et täita oma seadusest tulenev kohustus ja esitada pankrotiavaldus, müüs endine juhatuse liige AF äriühingu maha oma töötajale. Võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule uue juhatuse liikme poolt alles 01.08.2011, s.o ÄS § 180 lg 51 sätestatud 20 päevast tähtaega rikkudes. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku endine juhatuse liige ning ka praegune juhatuse liige, kelle kohustuseks oli võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jätsid pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pandud raske juhtimisviga. Samuti on võlgniku endine juhatuse liige ilmselt rikkunud TsÜS § 35 tulenevat lojaalsuskohustust, kuna analüüsides pankade poolt esitatud väljavõtteid perioodi 01.01.2008 kuni märts 2010 ei ole võimalik tuvastada, kes olid võlgniku alltöövõtjad, kes ei suutnud väidetavalt lepinguid nõuetekohaselt täita, samuti ei ole olnud ajutises pankrotimenetluses võimalik tuvastada, millele oli kulutatud tellijate poolt saadud rahalised vahendid, kuna rahasummad olid valdavas osas sularahas välja võetud. Esitatud andmete põhjal on küll AF kinnitanud, et kogu raha kulutati äriühingu jooksvate kulude katteks, kuid väidete kinnitamiseks igasugune dokumentatsioon puudub. Eeltoodud võlgniku endise juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusel on kujunenud olukord, kus võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 4 916,32 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ülalnimetatud kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgniku maksejõuetuks muutumise. Karistusseadustiku (KarS) § 384 kohaselt on äriühingu maksejõuetuse põhjustamine või äriühingu maksevõime oluline vähendamine põhjendamatute kohustuste võtmise tõttu süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna AF’i poolt kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgniku maksejõuetuks muutumise, mis on KarS § 384 kohaselt süütegu ja kuna võlgniku endise juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu ei jätku võlgnikul vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis tuleb võlgniku endise juhatuse liikme kohustuste rikkumisi käsitleda raske juhtimisveana. ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamise seaduse (RpS) § 4 p 1 ja 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane, kelleks on iga Eesti Vabariigis

2-11-36048 registreeritud eraõiguslik äriühing, kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku praegune juhatuse liige on raamatupidamisdokumendid ära kaotanud. Kirjalikule nõudele esitati 16.09.2011 bilansid seisuga 31.03.2010 ning 31.07.2011, samuti kaks töölepingut, mis olid sõlmitud 01.04.2010 ja lõpetatud 30.06.2010. Ülejäänud dokumentatsiooni kohta teatas võlgniku juhatus, et dokumentatsioon on kaduma läinud aadressil Luha 17, Tallinn, kui lõpetati ruumide ja seadmete rendileping ja rendileandja tegi täieliku puhastuse ruumides ning ilmselt oli ära visatud kõik toimikud. Seega ei ole olnud võimalik raamatupidamise korralduse ülevaade. Küll aga on ajutine haldur märkinud, et juhatus suutis koostada 31.07.2011 bilansi, mis erineb bilansist seisuga 31.03.2010, millest võib järeldada, et algdokumentatsioon on ikkagi alles, kuid juhatuse liige varjab seda pankrotihalduri eest või esitab teadvalt ebaõigeid andmeid. Esitatud bilansis kajastatav informatsioon ei ühti pankrotiavaldusega ei vara ega kohustuste osas. Samuti esinevad kahtlused töölepingute kehtivuses. RpS § 12 lg 1 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise algdokumente säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Nimetatud nõuet võlgniku juhatuse liige täitnud ei ole. Tulenevalt RpS § 4 p 3 on raamatupidamiskohuslane kohustatud kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites. Kuna võlgniku juhatuse liige ei ole taganud dokumentide säilimist, siis ei ole võimalik kontrollida, kas võlgniku esitatud dokumentides kajastatud andmed vastavad tegelikkusele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik ei ole säilitanud raamatupidamise algdokumente ja on väitnud, et need on läinud kaduma, milliseid väiteid aga tõendatud ei ole, siis on võlgniku juhatuse liige rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust ning kuna ei ole võimalik tuvastada, kas võlgniku raamatupidamisaruanded kajastavad võlgniku majandustegevust realistlikult või on seda moonutatud ja raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige taolise teoga toime pannud raske juhtimisvea. Svetlana Pilden on kohtule esitanud OÜ L ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 10,5 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h: päringute koostamine; suhtlemine võlgnikuga; ajutise halduri aruande koostamine. Svetlana Pilden palub määrata ajutise halduri töötasuks 840 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 277,20 eurot ja välja mõista kulud 43,74 eurot. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile, samuti on põhjendatud tehtud kulud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu, millele lisandub sotsiaalmaks ja kulud tuleb võlgnikult välja mõista. Võlgniku esindaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 840 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja kulud 43,74 eurot tuleb mõista välja OÜ L . Pankrotivara ebapiisavuse tõttu tuleb väljamõistetud tasust hüvitada riigi vahenditest 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb kanda ajutise halduri kulud summas 43,74 eurot

2-11-36048 Business Law Firm OÜ arveldusarvele AS-is SEB Pank ning ajutise halduri tasu summas 353,26 eurot Svetlana Pilden’i kasuks arvelduskontole AS-is SEB Pank. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. OÜ L dokumentatsioon tuleb anda hoiule juhatuse liikmele VZ (isikukood xxx).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.