Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-11-17707

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud 18.04.2011 esitas SRGOÜ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt palutakse välja kuulutada SRGOÜ pankrot, kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. 02.06.2011 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Aruande kohaselt puuduvad võlgnikul hetkel rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. 14.09.2011 määrusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5 000 eurot. 14.09.2011 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.09.2011. Käesoleva ajani ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgniku tegevusalaks oli restoran „G “ pidamine. Selleks üüriti ruume ja restorani tehnikat SR OÜ-lt. Restoran suleti 13.03.2011 kui võlgniku juhatuse liige AK viis väidetavalt võlgniku valdusest välja kogu vara, mille abil võlgnik teenis tulu. Kuna võlgniku osanikud ei ole nõus rohkem investeerima ning võlgnikul ei ole võimalik mingil muul moel restorani avada, siis on tekkinud olukord, kus tulu ei ole võimalik teenida. Võlgnik on käesolevaks hetkeks majandustegevuse lõpetanud ning ei ole võimeline täitma oma võlakohustusi võlausaldajate ees.

Võlgniku vara Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul käibevara kokku 251.50 eurot. Põhivara on kokku 1 600 eurot, seega vara kokku 1 851,50 eurot.

Võlgniku võlad Võlgnikul on kohustusi kokku 166 778,41 eurot.

Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused

2-11-17707

Ajutine haldur ei ole aruandes märkinud, et esineksid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Need selguksid hilisema menetluse käigus, peale võlgniku poolt kohtule ja politseile esitatud dokumentide ning teiste tõendite täiendavat analüüsi.

Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, võlgnikul puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning ka vahendid pankrotimenetluse läbi viimiseks. Ajutise halduri hinnangul võib olla maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme AK poolt ÜA’aga sõlmitud laenuleping, mille alusel on võlgniku valdusest välja viidud kogu vara, mille abil võlgnik teenis tulu. Kas võlgniku maksejõuetu on põhjustatud võlgniku juhatuse liikme poolt toime pandud kuriteost ja/või raskest juhtimisveast tuleks välja selgitada edaspidise menetluse käigus, arvestades võlgniku taotluse alusel algatatud kriminaalmenetluse tulemusi. Terje Eipre palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 872 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 617,76 eurot ja välja mõista kulud 300 eurot. Juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu SRGOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat, teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada SRGOÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise reaalne võimalus.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses

2-11-17707 lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul käibevara kokku 251.50 eurot. Põhivara on kokku 1 600 eurot, seega vara kokku 1 851,50 eurot, võlgnikul on kohustusi kokku 166 778,41 eurot, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 14.09.2011 määrusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5 000 eurot. 14.09.2011 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.09.2011. Käesoleva ajani ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et SRGOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. SRGOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Terje Eipre on kohtule 02.06.2011 esitanud SRGOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 19,5 tundi (tunnitasuga 96 eurot), s.h: päringute koostamine; suhtlemine võlgnikuga; ajutise halduri aruande koostamine. Terje Eipre palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 872 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 617,76 eurot ja välja mõista kulud 300 eurot. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile, samuti on põhjendatud tehtud kulud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu, millele lisandub sotsiaalmaks ja kulud tuleb võlgnikult välja mõista. Võlgniku esindaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud.

2-11-17707 Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 1 872 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja kulud 300 eurot tuleb mõista välja SRGOÜ-lt. Pankrotivara ebapiisavuse tõttu tuleb väljamõistetud tasust hüvitada riigi vahenditest 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu), milline summa tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda Terje Eipre arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS’is. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. SRGOÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule juhatuse liikmele IM’ile (sünd XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.