Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

ASJAOLUD

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt üürilepingust tulenevat võlgnevust. A. L. (lepingu sõlmijaks eestkostja L. L. ) sõlmis M. R. 01. jaanuaril 2011. a eluruumi üürilepingu korteri (aadressil xxxxxx-xxxxxxxxx) kasutamiseks. Nimetatud lepingu p 2.1.1 ja 2.1.3 kohaselt kohustus üürnik maksma üüri suuruses 40 eurot kuus ning lisaks tasuma ka eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude eest. Võlgnik on vaatamata oma lepingust tulenevale kohustusele jätnud A. L. mitmel korral tasumata eluruumi kõrvalkulude eest (kommunaalteenused), mille üürileandja oli sunnitud võlgniku eest ise ära tasuma. A. L. on informeerinud M. R. võlgnevusest ning viimane on ka ise oma võlgnevust kinnitanud, kuid vaatamata sellele on käesoleva aja seisuga M. R. võlgnevus A. L. ees 126 eurot ja 88 senti. Kuna A. L. on piiratud teovõimega isik, on talle kohtu poolt määratud eestkostja. Tartu Maakohtu 02. septembri 2009. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-10251 määrati A. L. eestkoste kolmeks aastaks alates kohtumääruse tegemisest ning eestkostja L. L. anti A. L. seadusliku esindaja volitused.

MENETLUSE KÄIK

Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega (tl 23). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Hageja on kohtule tõenditena esitanud järgmised ärakirjad: L. L. ja M. R. vahel 01.01.2011.a sõlmitud eluruumi xxxxxx-xxxxxxxxx linn üürileping (tl 1-9); M. R. kinnitus võlgnevuse olemasolust (tl 10); xxxxxx-xx 01.04.2011.a kommunaalteenuste arve summas 63,98 eurot (tl 11); xxxxxx-xx 01.05.2011.a kommunaalteenuste arve summas 28,30 eurot (tl 12); xxxxxxxxxxxxx AS arve 05.04.2011.a summas 28,36 eurot; xxxxxxxxxxxxx AS arve 30.04.2011.a summas 6,24 eurot (tl 14). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostja sõlminud VÕS § 271 kohaselt üürilepingu, millega L. L. (hageja eestkostja) kohustus M. R. ́ale andma üürile eluruumi asukohaga xxxxxx-xx xxxxxxxxxx (tl 7-9). Nimetatud lepingu p 2.1.1 ja 2.1.3 kohaselt kohustus üürnik maksma üüri suuruses 40 eurot kuus ning lisaks tasuma ka eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude eest. Võlgnik on vaatamata oma lepingust tulenevale kohustusele jätnud A. L. mitmel korral tasumata eluruumi kõrvalkulude eest (kommunaalteenused), mille üürileandja oli sunnitud võlgniku eest ise ära tasuma. A. L. on informeerinud M. R. võlgnevusest ning viimane on ka ise oma võlgnevust kinnitanud. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tasumata kõrvalkohustuste eest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Samuti sätestab VÕS § 82 lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. Kostja võlgnevus hageja ees kõrvalkohustuste tasumise nõudes on 126 eurot ja 88 senti, mis tuleb kohtu hinnangul hagejale välja mõista. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja viiviste võlgnevus on hagejale kokku 2,92 eurot, mis tuleb kohtu hinnangul hagejale välja mõista. Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 10.10.2011.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtumäärusega on hageja vabastatud riigilõivu maksmisest 63,91 euro ulatuses (tl 17-18). TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostjalt tuleb välja mõista riigilõiv 63,91 eurot, mille tasumisest hageja oli vabastatud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Hele Ilisson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.