Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagiavalduse asjaolud, nõue

Hageja ja kostja OÜ Kesoro Pärnu (kostja 1) vahel on sõlmitud 19.02.2008 liisinguleping nr 055615, mille esemeks oli sõiduauto Mercedez-Benz C200 Kompressor. Samal kuupäeval sõlmiti hageja ja kostja EN’u (kostja 2) vahel käendusleping nr 055615 tagamaks liisingulepingust tulenevaid kohustus solidaarselt kostjaga 1. Kostja EN’u rahaliseks maksimumsummaks on 36 741,17 eurot. Kostja 1 jättis maksed tasumata, mistõttu hageja saatis kostjale 1 ja kostjale 2 22.09.2009 teatised võlgnevuse olemasolu kohta ning liisingulepingu võimaliku ülesütlemise hoiatuse. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja 1 liisingumaksete võlgnevuse hageja ees kokku 8 594,61 krooni, s.o tähtajaks tasumata osamaksed summas 6 712,96 krooni, tähtajaks tasumata intressimaksed summas 766,53 krooni ja tähtajaks tasumata osamaksetelt arvutatud viivis summas 1 115,12 krooni (periood 01.12.2008-31.03.2009). Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas liisingulepingu ennetähtaegselt, kohustusid kostjad andma hagejale üle vara valduse. Kuna eelnimetatud kohustus jäeti täitmata, oli hageja sunnitud valduse taastamiseks pöörduma tagastusteenust osutuva ettevõtte poole, mistõttu kostjad on kohustatud hagejale hüvitama 3 000 krooni. Kuna vara võõrandamisest saadud rahasumma (236 708,33 krooni käibemaksuta) ei katnud hageja poolt vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi ehk vara jääkmaksumust (335 946,90 krooni käibemaksuta) on kostjal 1 ja kostjal 2 kohustus hagejale tasuda vastav hüvitamata jäänud summa, s.o 99 238,57 krooni (335 946,90-236 708,33). Samuti kandis hageja vara müügiprotsessis täiendavaid kulutusi summas 9 231,62 krooni, s.t vara realiseerimisega seonduvaid kulusid. Seega on kostjate põhivõlgnevus hageja ees kokku 120 064,80 krooni. Hageja palub kostjatelt lisaks eeltoodud põhivõlgnevusele mõista välja viivise perioodi 09.02.2010-22.06.2010 eest summas 39 591,64 krooni. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise 0,25% päevas 118 183,15 kroonilt alates 09.02.2010 kuni hagiavalduse esitamiseni ning viivis 0,25% päevas 118 183,15 kroonilt, mis ei ole hagiavalduse esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutunud kuni vastava võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Eseme turuväärtus on ajas muutuv, isegi AS Amserv Auto poolt 16.12.2009 koostatud sõiduki hindamisaktis on markeeritud, et hindamispakkumine on kehtiv 2 kalendrinädalat. Kohalikku keskmist turuhinda ei saa samastada mittesiduvate müügipakkumistega. Kõnealune liisinguese oli avalikult turul pakkumisel alates 16.12.2009.a (suunatud müüki pakkumishinnaga 349 000 krooni käibemaksuga) kuni 25.01.2010.a (müüdud hinnaga 284 050 krooni käibemaksuga), s.t avaldati aktiivne müügikuulutus aadressil www.dnbnord.ee ja www.auto24.ee ning liisinguese oli välja pandud OÜ A2-Autowelt kasutatud sõidukite müügiplatsil, mistõttu oli eranditult kõigil potentsiaalsetel ostjatel võimalik liisingueset omandada. Kuigi liisinguleping oli ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetatud 29.09.2009, tagastas kostja 2 liisingueseme hagejale 16.12.2009 ehk ligikaudu 2,5 kalendrikuud hiljem. Hageja peab vajalikuks juhtida tähelepanu kostja 2 eksitavale ja vastuolulisele seisukohale, mille järgi kostja 2 loeb valimatult TsÜS § 65 mõistes müügihinnaks kõik portaalis www.auto24.ee avaldatud sõiduauto Mercedes-Benz C200 pakkumishinnad, sealhulgas eristamata sõidukite odomeetri näitu, esmast registreerimisaastat, mootori võimsust või sõiduki varustusastet. Tõendid: liisinguleping nr. 0556L5 ja selle lisas; käendusleping nr 055615; liisingulepingu üldtingimused; maksegraafik; 22.09.2009 teatised; arved nr SI0909435, SI0921207; Reeborn arve nr A 12-45; müügileping nr. 055615; A2-Autowelt OÜ arve nr. 2010049; 09.02.2010 võlateatised; sõiduki müüki suunamise akt; Kostja EN’u vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja müüd liisingueseme hinnaga 236 708,33 krooni, mis ei ole asja tegelik väärtus. Kostja poolt tellitud hindamisakt AS-ist Amserv Auto samade näitajatega sõidukile on 329 166,67 krooni. Nimetatud hindadest on näha, et hageja müüs liisingueseme 92 458,34 krooni võrra soodsamalt. Kostja on seisukohal, et üldtingimused 2 (6)

on olnud ebamõistlikult tarbijat kahjustavad, kuna liisinguvõtja kohustuseks on hüvitada liisinguandjale kahjud/ puudujääv osa sõltuvusse ainult eseme võõrandamisest tekkinud kahjust/ saadavast summast, sõltumata sellest, millise hinnaga vara võõrandati ning kuidas võõrandamisprotsess oli kujundatud ja kaua see kestab. Liisinguvõtja vastu esitatavate nõuete suuruse määramine jääb nii vaid liisinguandja otsustada. Liisingueseme müügiga tekitatud kahju näol ei saa olla tegemist VÕS § 367 lg 1 sätestatud liisinguandja kuludega. Samuti ei olnud liisinguvõtjal võimalik osaleda müügiprotsessis, mistõttu on kostja huve oluliselt rikutud. Kostja teostas 03.03.2010 sõiduki Mercedes-Benz C200 müügihinna uuringu. Keskmiseks müügihinnaks kujunes 320 000 krooni. Keskmine müügihind on arvutatud auto müügiportaali www.auto24.ee väljaprindi põhjal. Aluseks on võetud viis samade näitajatega autot. Tõendid: liisinguleping nr. 055615 eritingimused; liisingulepingu nr. 055615 lisa; 22.09.2009 kiri; müügileping nr. 055615; 09.02.2010 võlateatis; kasutatud sõiduki hindamisakt; auto24.ee väljavõte; Kohtu põhjendused Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Hageja ja I.P. Logistikapartneri OÜ (endine OÜ Kesoro Pärnu) sõlmisid 19.02.2008 liisinguleping nr 055615, mille esemeks oli sõiduauto Mercedez-Benz C200 Kompressor. 19.02.2008 sõlmiti hageja ja kostja EN’u vahel käendusleping nr 055615 tagamaks liisingulepingust tulenevaid kohustus solidaarselt kostjaga 1. EN’u vastutuse maksimumsumma on 36 741,17 eurot. I.P. Logistikapartneri OÜ jättis lepingust tuleneva liisingmaksete, intressi tasumise kohustuse täitmata I.P. Logistikapartnerid OÜ võlg hagejale on kokku 8 594,61 krooni, s.o tähtajaks tasumata osamaksed summas 6 712,96 krooni, tähtajaks tasumata intressimaksed summas 766,53 krooni Viivitus on liisingmaksetelt perioodi 01.12.2008-31.03.2009 eest 1 115,12 krooni, 22.09.2009 teatas hageja võlgnikku ja käendajat võlgnevuse olemasolust ning tegi liisingulepingu võimaliku ülesütlemise hoiatuse. võlg jäi tasumata, hageja ütles liisinguvõtjale lepingu üles 29.09.2009, hageja jäi sõiduki omanikuks, vara jääkmaksumus oli 335 946,90 krooni käibemaksuta, hageja kandis vara tagastamisega kulusid 3000 krooni. hageja sai sõiduki enda valdusesse 16.12.2009. hageja kandis vara müügiprotsessiga täiendavaid kulutusi summas 9 231,62 krooni, vara võõrandati 25.01.2010 hinnaga 284 050 krooni (koos käibemaksuga), hageja sai vara võõrandamisest 236 708,33 krooni (käibemaksuta) lepingus on kokku lepitud viivis 0,25% päevas võlgnetavalt summalt. Vaidluse puudumise tõttu nende asjaolude üle, ei pea kohus andma nende asjaolude kohta esitatud tõenditele täiendavat hinnangut. Kuivõrd vaidlus puudus selles, et I.P. Logistikapartnerid OÜ sõlmis hagejaga lepingu, mille alusel pidi hageja omandama liisingeseme, milleks oli sõiduauto Mercedez-Benz C200K ja andma selle I.P. Logistikapartnerid OÜ kasutusse, et I.P. Logistikapartnerid OÜ sai asja enda kasutusse, et ta kohustus tasuma hagejale liisingmakseid ja intressi, siis on nende vahel sõlmitud liisingleping VÕS §361 tähenduses. VÕS 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna 3 (6)

ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kuna vaidlust puudus ka selles, et I.P. Logistikapartnerid OÜ ei täitnud liisingmaksete ja intressi tasumise kohustust, et selle pärast ütles hageja lepingu rikkumise tõttu liisingvõtjale lepingu 29.09.2009 üles, et hageja jäi endiselt liisingeseme omanikuks, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 367 lg 1 alusel märgitud kulude hüvitamist. Vaidlus on selle üle, milline oli asja turuväärtus selle tagastamise ajal ja kas müügihind vastab sõiduki turuväärtusele. VÕS 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Ülalviidatud sättest tulenevalt omab vaidluse lahendamisel olulist tähendust asjaolu, milline oli sõiduki tagastamise ajal 16.12.2009 sõiduki turuväärtus ja kas sõiduk võõrandati enam-vähem turuväärtusega (hinna kõikumine 10% lubatav). Vaidlusalune sõiduk on Mercedes-Benz C200K, Avangarde, selle mootori võimsus on 136kW, kere tüüp – sedaan. Kostja poolt kohtule esitatud Amserv Auto AS Pärnu hindamisaktist (lk 82) nähtub, et kostja on lasknud sõidukit hinnata 16.12.2009 ning vaidlusaluse sõiduki turuväärtus oli koos käibemaksuga 395000 krooni. Kostja poolt kohtule esitatud Auto24.ee väljavõttest nähtub, et sarnase sõiduki, milleks on C-klassi Mercedes Avangard (Merceds Benz C200K Avangard, sedaan), mille ehitusaasta on 2007, 135kw ja mille näit on 78000 km, hind on 365000 krooni koos käibemaksuga. Hageja on kohtule esitanud sõiduki müüki suunamise akti, mille järgi on sõiduki hind määratud 18.12.2009 seisuga (lk 94) 349 000 krooni (koos käibemaksuga). Võrreldes kostja esitatud Amserv Auto AS akti 16.12.2009 ning hageja esitatud hindamisakti 18.12.2009, siis leiab kohus, et vaidlusaluse sõiduki hind on neis oluliselt erinev 46000 krooni võrra ehkki hindamise ajavahe on vaid 2 päeva. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja koostatud hindamisaktis kajastuv sõiduki turuväärtus ei vasta tegelikule sõiduki turuväärtusele. Võrreldes kostja esitatud Auto24.ee väljavõttes kajastuvat enam-vähem sarnase sõiduki hinda (erinevus odomeetri näidus) käesoleva sõiduki hinnaga, siis on sarnase sõiduki hind 365 000 krooni (käibemaksuga). Seega on Amserv Auto AS Pärnu hindamisaktis kajastuva vaidlusaluse sõiduki turuhind lähedasem sarnase sõiduki turuhinnale, mis on kajastatud Auto 24.ee väljavõttest. Kui arvestada seda, et vaidlusaluse sõiduki odomeetri näit on suurem kui sellel, mis kajastub Auto24.ee väljavõttel (vt esimene hind üleval), ent hind oli suurem kui sellel, mis kajastub Auto 24.ee väljavõttel, siis leiab kohus, et TsÜS § 65 II lause järgi oli vaidlusaluse sõiduki tagastamise ajal selle turuväärtus 365 000 krooni koos käibemaksuga. Eeltoodu tõttu ei nõustu kohus kostja väitega, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus oli 395 000 kr (käibemaksuga) ega nõustu samuti hagejaga, et sõiduki turuväärtus oli 349000 krooni (käibemaksuga). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui liisinguese müüakse hinnaga, mis on väiksem 10% turuväärtusest, siis loetakse, et müügihind vastab turuväärtusele. Käesoleval juhul on kohtu arvates sellest käsitlusest lähtudes sõiduki müügihind 331818,18 krooni (käibemaksuga), millisel juhul oleks müügihind olnud 10% väiksem turuväärtusest (331818,18 kr + 10% *331818,18kr on 364999,99 kr e ca 365000 kr) ja millisel juhul oleks asi olnud müüdud turuväärtusega. Hageja müüs sõiduki aga 284050 (koos käibemaksuga) krooni ees, st vahe on 365000 – 284050= 80950 e. 22%. Nimetatud põhjusel ei nõustu kohus kostjaga, et hinna erinevus, millega hageja müüs vara, oli 28%. Eeltoodu tõttu lähtub kohus eelmärgitud 10% -st hinnavahest ehk 331818,18 (koos käibemaksuga) kroonist, millest lähtuvalt oleks saadu ilma käibemaksuta (01.07.09 alates käibemaks 20%, Käibemaksuseaduse §15) vastavalt 276515,15 krooni. Eeltoodud saadust lähtudes tuleb VÕS § 367 lg 1, 3 järgi arvestada ka võlgniku kohustuste ulatus, mis tal tuleb 4 (6)

liisingandjale hüvitada osas, mis ei ole kaetud müügist saaduga 276515,15 kr. Vaidlus puudus selles, et I.P. Logistikapartnerid OÜ võlg oli lepingu ülesütlemise tõttu kokku 356773,13 krooni, mis sisaldas endas tähtajaks tasumata osamakseid, intressimakseid ja nendelt viivist /01.12.2008-31.03.09/ kokku 8594,61 krooni, sõiduki tagastamise tasu 3000 kr, jääkväärtust /käibemaksuta/ 335946,90 kr ja müügikulusid 9231,62 krooni (kostja ei ole neid kohustusi ega ulatust vaidlustanud). Seega oleks sõiduki müümisel turuväärtusega 331818,18 krooni sellest saadu 276515,15 kr katnud vaid osaliselt I.P. Logistikapartnerid OÜ eelviidatud võla hageja ees. Selliselt on I.P. Logistikapartnerid OÜ võlg vastavalt pärast müügist saadu mahaarvamist vastavalt 80257,98 krooni. Kuna märgitud 80257,98 krooni e. 5129,42 € on seni tasumata, siis rikub võlgnik VÕS § 367 lg 1 tulenevat kulude hüvitamise kohustust VÕS § 100 tähenduses (kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine), mistõttu on nende kulude nõue põhjendatud ja tõendatud osaliselt. Seega on hagejal kui võlasusaldajal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 ja § 367 lg 1 alusel kohustuse täitmist. Käenduslepinguga kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest VÕS § 142 järgi ning VÕS § 145 järgi vastutab käendaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees koos võlgnikuga solidaarselt, kui käenduslepingus pole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlasusaldaja ei saa nõuet rahuldada põhivõlgniku vastu. Kuna vaidlus puudus selles, et kostja EN sõlmis I.P. Logistikapartnerid OÜ kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu, mille järgi vastutab ta hageja ees solidaarselt põhivõlgnikuga selle kohustuse täitmise eest 36741,17€ ulatuses (lepingu sissejuhatav osa ja p 1) ning kuna vaidlus puudus selles, et märgitud 80257,98 krooni on tasumata, siis rikub E. Nõlvak oma käenduslepingust tulenevat põhivõlgniku kohustuse täitmise tagamise kohustust. Eeltoodu tõttu on hageja nõue kohustuse täitmiseks E. Nõlvaku vastu on VÕS 142 lg 1 ja 145 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ja § 367 lg1 VÕS § 367 lg 1 alusel põhjendatud ja osaliselt tõendatud. Kostja E. Nõlvak väitis, et liisinglepingu tingimus p 10.7, mille järgi on liisingvõtja kohustatud tasuma vahe, juhul kui liisingeseme müügist saadu ei kata p 10.5-10.6 märgitud kulusid, on tarbijat kahjustav. Kohus märgib, et liisingleping on sõlmitud kahe äriühingu vahel ja seega ei tõusetu küsimust tarbijat kahjustavast tüüptingimusest, peale selle ei ole liisingvõtja ise ühtegi vastuväidet esitanud. Teiseks ei ole lepingu märgitud säte vastuolus VÕS § 367 sätestatuga; küsimus on vaid selles, kas liisinguese müüdi turuväärtusega. Käesoleval juhul tuvastas kohus, et liisingese müüdi alla turuväärtuse ning kohus lähtus võlgniku kohustuse ulatuse määramisel turuväärtusest (vt otsus ülalpool). Kuna põhivõlgniku osas on menetlus lõppenud seoses tema registrist kustutamise ja õigusjärglase puudumisega (määrus 14.12.2011), siis tuleb ENult hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5129,42€. Hageja palus välja mõista ka 09.02.2010 alates tasumata osamaksetelt, müügikuludelt ja vara omandamise kuludelt viivise hagi esitamise seisuga 22.06.2010 39591,64 krooni, mis oli arvestatud võlalt 118183,15 krooni. Kohus leiab, et viivisenõue selles osas ei ole põhjendatud. Hageja müüs vara 29.01.2010 ning sellest saadu kattis osaliselt selleks ajaks sissenõutavaks muutunud I.P. Logistikapartnerid OÜ võla hageja ees. Selle tõttu oli 09.02.2010 I.P. Logistikapartnerid OÜ võlg mitte 118183,15 krooni, vaid 80257,98 krooni. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda viivist 09.02.2010-22.06.2010 (vaidlus perioodi üle puudus, 134 päeva) 80257,98 kroonilt. 5 (6)

VÕS § 76 lg 1 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. Liisinglepingu üldtingimuste p 4.8 ja eritingimuste (lk 7,13) kohaselt maksab liisingvõtja maksete tasumisega hilinemisel viivist 0,25% päevas. Seega on hageja õigustatud nõudma VÕS § 76 lg 1 ja § 113 lg 1 ning VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel viivist. Vaidlus puudus viivise arvestamise aja, perioodi üle, mistõttu tuleb E. N välja mõista perioodi 09.02.2010-22.06.2010 eest 80257,98 kroonilt vastavalt (134*80257,98*0,25%) 26886,42 krooni e 1718,35 €. Viivis on alla põhivõla, mistõttu ei ole see ebamõistlikult suur. Kuna hageja nõudis hagi esitamise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud viivist protsendina põhivõlalt ja kuna vaidlus puudus selles, et võlg on siiani tasumata, siis on põhjendatud kostjalt EN TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1, 101 lg 1 p 6 alusel välja mõista viivis 0,25% päevas põhivõlalt 5129,42 eurolt kuni selle tasumiseni alates 23.06.2010. Kuivõrd käendaja vastutus oli lepingu järgi piiratud, siis tuleb põhivõlg, viivis ning edaspidine viivis kotjalt EN välja mõista selliselt, et need kokku ei ületaks 36741,17 eurot. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja ENult tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 5129,42 €, viivist 22.06.2010 seisuga 1718,35€ ja alates 23.06.2010 viivist 5129,42 €lt 0,25% päevas kuni põhivõla tasumiseni selliselt, et need ei ületaks kõik kokku 36741,17€. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 163 kohaselt jäävad hageja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga kostja kanda ja kostja menetluskulud võrdeliselt rahuldamata jäetud osaga hageja kanda. Hageja soovis saada koos väljaarvestatud viivisega 159656,44 kr e 10201,75€, kohus mõistis välja 6847,77€ /so koos väljaarvestatud viivisega/, seega kuulus hagi kuulus rahuldamisele 67% ulatuses. Eeltoodu tõttu jäävad hageja menetluskulud 67% kostja kanda ja kostja menetluskulud 33% hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on tsiviilasja hinnaks põhivõla nõue 7 553,28 eurot, mis ei sisalda endas TsMS § 133 lg 2 järgi viivise, intressi ja kulude nõuet.

Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.