Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 13.12.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number: 2-11-49717/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 13.12.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1509

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-49717

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roomet Sõnna

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

13.detsembril 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

Tsiviilasja number

2-11-49717

Hagi ese

AS SEB Liising hagi AivarTrans OÜ, I. T. ja A. T. vastu 18 662, 27 euro nõudes 13 520, 55 eurot Hageja: AS SEB Liising (registrikood: xxxxxxxx, Tornimäe 2, 15010 Tallinn); Hageja esindaja: E. J. , Ülikooli 2, Tartu, e-post: [email protected]; Kostja: AivarTrans OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx, seaduslik esindaja juhatuse liige I. T. ; Kostja I. T. , (isikukood: , elukoht xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx); Kostja A. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx xxxx).

Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada AS SEB Liising hagi AivarTrans OÜ, I. T. ja A. T. vastu. 2.Välja mõista solidaarselt AivarTrans OÜ-lt, I. T. ja A. T. AS SEB Liising kasuks 18 662 (kaheksateist tuhat kuussada kuuskümmend kaks) eurot ja 27 senti.

3.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus

4.Menetluskulud jätta solidaarselt AivarTrans OÜ, I. T. ja A. T. kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. AivarTrans OÜ, Iti Toom ja A. T. võivad esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

1.Seisuga 29.12.2008 kostja 1 enda võlgnevusi hagejale ei tasunud ja liisinguleping loeti ülesöelduks. 23.03.2009 müüs hageja liisingueseme hinnaga 390 000 krooni. Liisingulepingu ülesütlemisega seoses kuulusid kostja 1 poolt tasumisele järgmised maksed: liisingueseme eest hüvitamata osa 4 676, 45 eurot; tasumata liisingu arved 6 147, 41 eurot; lepingute lõpetamise teatise tasu 7, 54 eurot; leppetrahv lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel 958, 67 eurot; lisakulud (puhastus, aku vahetus, müügiteenus) 1 730, 48 eurot; kokku 13 520,55 eurot. Hageja on arvestanud seisuga 14.10.2011 viivist 5 141,72 eurot. Vastavalt käendusele vastutavad A. T. ja I. T. hageja ees solidaarselt kostjaga 1 ja tagavad kõiki hageja nõudeid kostja 1 vastu, mis tekivad või võivad tekkida liisingulepingust. Neil asjaoludel esitas AS SEB Liising VÕS § 367 lg 1 alusel hagi AivarTrans OÜ, I. T. ja A. T. vastu solidaarselt 18 662, 27 euro nõudes. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud liisingulepingu, käenduslepingud, müügilepingud, liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti, aruande liisingumaksete tasumise kohta, teatise lepingute lõpetamise kohta ning vara üleandmise –vastuvõtmise akti, arve, nõude ja viivise arvestuse ( tl 8-34). VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Tulenevalt VÕS § 367 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Vastavalt VÕS §-dele 142 lg 1, 145 lg 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastustavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.