Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 13.12.2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: AS-i DNB Liising hagi ROja Martti Arnek`i vastu võla nõudes Hagihind: 2 000,16 eurot Kohtuistungi toimumise aeg: 09.11.2011. a Hageja: AS DNB Liising (registrikood 11315936, asukoht Lõõtsa 2b, 11415 Tallinn) Hageja esindaja: Triin Toonela (e-post [email protected]) Kostja I: RO(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja I esindaja: AS (XXX) Kostja II: MA(isikukood XXX, elukoht XXX) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
1.AS-i DNB Liising hagi RO ja MAvastu rahuldada osaliselt: 1.1 Välja mõista kostjatelt RO ja MA hageja AS-i DnB NORD Liising kasuks solidaarselt 1445,81 eurot. 1.2 TsMS §367 kohaselt välja mõista kostjatelt RO ja MA hageja AS-i DNB Liising kasuks solidaarselt viivis 0,25% päevas alates 30.03.2011 kuni põhinõude 847,98 eurot täitmiseni. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused
1.Hagi sisu
1.1.Hageja nõue Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus 2 000,16 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutnud viivis 1 384,62 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,25% võlasummalt (1 966,40 eurot) päevas. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid 25.06.2008 sõlmisid hageja ja RO(edaspidi kostja 1) käenduslepingu nr XXX, millega võttis kostja 1 kohustuse tagada kõiki hageja OÜ BG vahel sõlmitud liisingulepingust nr XXX tulenevaid kohustusi solidaarselt liisinguvõtjaga. 25.06.2008 sõlmisid hageja ja MA(edaspidi kostja 2) käenduslepingu nr XXX, tagamaks liisingulepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt liisinguvõtjaga ja kostjaga 1. Mõlema kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 8 060,53 eurot. Liisinguvõtja rikkus lepinguliste maksete tasumise kohustust ning hageja saatis 09.03.2010 liisinguvõtja, kostja 1 ja kostja 2 lepingulisele aadressile hoiatuse lepingu ülesütlemiseks. Kuivõrd võlgnevust tähtajaks ei tasutud, luges hageja lepingu ülesöelduks. Koos teatisega edastati kostjatele teabeleht ülesütlemise tagajärgede ja liisingueseme müügiprotsessi kohta. Hagejale on tasumata liisingumaksed summas 290,09 eurot (tasumata osamaksed 256,33 eurot, intress 21,02 eurot, viivis osamaksetelt 12,74 eurot). Kuna liisinguvõtja jättis täitmata kohustuse tagastada vara hagejale viivitamatult, oli hageja sunnitud pöörduma varade tagastusteenust osutava ettevõtte poole, tehes selleks kulutusi 159,78 eurot. Vara võõrandamisprotsessis kandis hageja kulusid 319,56 eurot. Vara võõrandamisest saadud rahasumma (2 023,87 eurot käibemaksuta) ei katnud vara jääkmaksumust (3 254,60 eurot käibemaksuta), mistõttu kostjatel on kohustus hüvitada 1 230,73 eurot. Kokku on kostjate võlgnevus hageja ees 2 000,16 eurot. Lisaks on kostjatel kohustus hüvitada perioodil 08.07.2010-15.04.2010 (hagi esitamise kuupäev) sissenõutavaks muutunud viivis 1 384,62 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis määraga 0,25% päevas. Vastusena kostja 1 vastusele märgib hageja järgmist. Hageja on kostjale 1 edastanud ülesütlemisteate, mis nähtub väljastusteatest (hagiavalduse lisa 7). Vastavalt üldtingimuste p 10.3 edastas hageja teatise kostja 1 poolt lepingus märgitud aadressile XXX. Lepingus sisaldus kohustus informeerida hagejat andmete muutumisest. Kostja 1 on allkirjaga kinnitanud, et mõistis käenduslepingus sisalduvaid kohustusi. Lähtuvalt TsÜS § 69 lg-st 2 kui tahteavaldus jõuab saaja mõjusfääri, annab see tahteavalduse tegijale aluse mõistlikult eeldada, et saaja ka tahteavaldusest teada saab ning teadasaamise risk on pandud saajale. Tahteavalduse saatja peab tõendama, et tahteavaldus on saabunud saaja mõjusfääri. Eeltoodu on tõendatud väljastusteatega. Äriregistri andmetel oli kostja 1 liisinguvõtja OÜ BG seaduslik esindaja kuni 27.05.2011, kellel lasus kohustus korraliku ettevõtja hoolsusega korraldada posti vastuvõtmine OÜ BG registrijärgsel aadressil (ühtlasi lepingus märgitud aadress). OÜ-le AG ja OÜ-le AA vara võõrandamisprotsessis arvete tasumist tõendavad maksekorraldused. Viivisemäär 0,25% päevas ei ole kostja 1 suhtes liialt koormav. Seda toetab Riigikohtu praktika, mis ei ole pidanud ebamõistlikuks viivist kuni põhivõla suuruseni. Määr tuleneb liisingulepingust, mille sõlmimisel esindas liisinguvõtjat kostja
1.Kostja 1 kinnitas lepingu allkirjastamisega, et on lepinguga tutvunud, see on läbi räägitud, ta on sellest aru saanud, see vastab tema tegelikule tahtele ning ta on nõus antud tingimustel lepingut täitma. Tõenditena esitas hageja kohtule: käendusleping kostjaga 1 (lk 32), liisinguleping (lk 3334), käendusleping kostjaga 2 (lk 35), liisingulepingu üldtingimused (lk 36-46), maksegraafik (lk 47), 09.03.2010 teatised väljastusteadete ja teabelehega (lk 48-53), liisinguvõtjale esitatud arved (lk 54-55), AG OÜ arve (lk 56), vara müügileping (lk 57), AA OÜ arve (lk 58), 08.07.2010 võlateatis väljastusteadetega (lk 59-61), arvete maksekorraldused (lk 110-111).
2.Kostjate põhjendused
2.1.Kostja 1 seisukoht nõudes Kostja 1 ei võta hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu.
2.2.Kostja 1 väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja 1 ei ole kätte saanud 09.03.2009 hoiatust, hageja ei ole kättesaamist tõendanud. Teadet nägi kostja 1 esmakordselt hagimaterjalide hulgas. Hageja kohustus on veenduda, et väidetavalt välja saadetud ülesütlemise hoiatused ka tegelikult adressaadini on jõudnud. Antud juhul ütles hageja lepingu üles ilma et oleks andnud kostjale 1 võimaluse võlgnevus tasuda. Nõue on põhjendamatu, sest kostjal 1 puudus võimalus hagis kirjeldatud tagajärgi vältida. Hageja on esitanud tagastus- ja müügiteenuse arved, kuid ei ole tõendanud nende tegelikku tasumist. Käenduslepingu punkti 1 kohaselt vastutab käendaja sissenõudmisega seotud kulude eest vaid juhul, kui talle anti õigeaegse teatamisega võimalus neid vältida. Kuna hageja ei ole kostjat 1 sissenõudmisest teavitanud, ei vastuta kostja 1 tagastus- ja müügiteenuse ega ka kohtukulude eest. Kostjal 1 ei olnud reaalset võimalust liisingueset tagastada, see asus rohkem kui aasta enne tagastamist üksnes kostja 2 faktilise võimu all. Kuivõrd põhinõue on põhjendamatu, on põhjendamatu ka viivis. Kostja 1 soovib rõhutada, et kuna üldtingimustes ei ole märgitud konkreetset viivisemäära, ei olnud kostja 1 sellest teadlik. Nõutav viivis on ebamõistlikult suur. Kostja 1 palub viivist vähendada ning kohaldada seadusjärgset viivisemäära. Tõendeid kostja 1 esitanud ei ole.
2.3.Kostja 2 seisukoht nõudes Kostja 2 hagile vastanud ei ole.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja 1 on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung ja kohtuistung. Kohus määras menetlusosaliste taotlusel kirjaliku menetluse. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus VÕS §361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS §76 lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Liisinguvõtja OÜ BG kohustust ei täitnud ja hageja ütles lepingu üles. Poolte vahel puudub vaidlus lepingu lõppemises. Kostjate RO ja MA vastutus tuleneb VÕS §143 lg1 mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 367 lg1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS §367 3.lõike kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus on seisukohal, et tõendatud on sõiduki väärtus tagastamise hetkel 59 000 krooni e 49 166,67 krooni käibemaksuta. Nimetatud summa nähtub vara müükisuunamise aktist. Kostjad pole tõendanud liisingueseme kõrgemat väärtust selle tagastamise hetkel ning hageja selle madalamat väärtust. Kohus on seisukohal, et hageja väited ei tõenda liisingueseme madalamat väärtust. Kui hageja oli seisukohal, et liisingueseme turuväärtus oli madalam, oleks asjakohane seda ka sellise
hinnaga pakkuda. Riigikohtu praktika kohaselt on poolte kokkuleppel lubatav lähtuda ka tegelikust müügihinnas, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast. Lubatav hinnaerinevus on siinjuures kuni 10%. Seega kui liisinguese pandi müüki hinnaga 59 000 krooni e 49 166,67 krooni (3142,32 eurot) käibemaksuta, oleks lubatav 10% hinnaerinevus 4916,66 krooni (314,23 eurot) ning müügihind mitte alla 44 250,01 krooni (2828,09 eurot). hageja on liisingueseme müünud aga 31 666,66 krooni eest (2023,87 eurot). Eeltoodust tulenevalt on liisinguandaja sõidukite kapitalirendilepingu üldtingimuste punkt 10.7 tühine osas, millega see ei arvesta tagastatava vara väärtusega tagastamise hetkel ning lähtuda tuleb VÕS§367 lg3 sätestatust. Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt, liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja nõue koosneb järgmistest positsioonidest: debitoorne võlgnevus summas 290, 09 eurot (osamaksed 256, 33 eurot, intress 21,02 eurot ning viivis 12,74 eurot), tagastusteenus 159,78 eurot, jääkmaksumus 3254,60 eurot ning müügiteenus 319,59 eurot. Seega on hageja nõue kokku 4024,06 eurot. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 881,74 eurot (4024,06 3142,32). VÕS §113 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist. Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,25 % päevas. Hageja on viivist nõudnud perioodi 08.07.2010 kuni 29.03.2011 eest. Kohus on seisukohal, et põhinõue on summas 847,98 eurot (881,74- 21,02-12,74). Viivise arvestamisel tuleb lähtuda sellest summast. Seega on viivis 597,83 eurot (847,98 x0,25x282). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele 1445,81 eurot (847,98 + 597,83 ). TsMS §367 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates 30.03.2011 kuni põhinõude 847,98 eurot täitmiseni viivisemääraga 0,25% päevas. Vastuseks kostja I vastuväidetele märgib kohus järgmist. Kostja I oli liisinguvõtja seaduslik esindaja. Kohus nõustub hagejaga, et kostjal lasus kohustus korraliku ettevõtja hoolsusega korraldada posti vastuvõtmine OÜ BG registrijärgsel aadressil (ühtlasi lepingus märgitud aadress). Vastavalt üldtingimuste p 10.3 edastas hageja teatise kostja 1 poolt lepingus märgitud aadressile XXX. Lepingus sisaldus kohustus informeerida hagejat andmete muutumisest. Kostja 1 on allkirjaga kinnitanud, et mõistis käenduslepingus sisalduvaid kohustusi. Viivisemäära 0,25% ei saa pidada liigkõrgeks. Kuivõrd liisingueset ei tagastatud, on põhjendatud ka tagastusteenus. Hageja ei ole autode müümisele spetsialiseerunud äriühing, seega on põhjendatud ka sellise teenuse sisseostmine. Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust ka kostja I võimalikud nõuded kostja II vastu. VÕS§128 lg3 võimaldab ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja esitatud vastuväited aluseks hagi rahuldamata jätmisele.
3.4.Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus hagi rahuldab hagi osaliselt, jäävad TsMS §163 kohaselt kohtukulud poolte enda kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.