Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

808 (kaheksasada kaheksa) eurot 09 senti

1 (6)

2-11-44496

2 (6)

2-11-44496 arve nr.82 summas 696,28 eurot maksetähtajaga 05.07.2011.a. alusel on viivitus 72 päeva (06.07.2011.a.-15.09.2011.a.). Viivise suuruseks ühes kalendripäevas on 3,48 eurot (696,28 x 0,5%) ning viivisevõlgnevuseks on 250,56 eurot. Kokku on M. M. G. müügilepingute järgne võlgnevus V. L. ees summas 2536,23 eurot, sealhulgas põhivõlgnevus summas 1829,87 eurot ja viivisevõlgnevus seisuga 15.09.2011.a. 706,36 eurot. 01.04.2011.a. on sõlmitud V. L. ja M. M. G. vahel rendileping, mille kohaselt annab V. L. M. M. G. -le rendile kaalukoja ja maa (ca 0,3 ha) vanametalli kaalumiseks ning ladustamiseks, asukohaga xxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx p 2.1.). Rendileping on sõlmitud tähtajaga kuni 01.03.2016.a (rendilepingu p 2.3.). Vastavalt rendilepingu p-dele 3.1. ja 3.4. on rentnik kohustatud maksma kaalukoja ja maa kasutamise eest renti 217,04 eurot kuus, mis sisaldab 20% käibemaksu ning rendi tasumine toimub rendileandja poolt esitatud arvete alusel peale jäätmeloa kättesaamist 01.04.2011.a. V. L. on täitnud oma rendilepingu järgset kohustust ning võimaldanud M. M. G. -l kasutada rendilepingu objektiks olevat kaalukoda ning maad. M. M. G. on rentnikuna jätnud täitmata oma lepingujärgse kohustuse maksta rendilepingu objekti kasutamise eest tasu. V. L. on väljastanud 31.07.2011.a. arve nr. 102 juulikuu renditasu nõudes summas 217,04 eurot maksetähtajaga 21.08.2011.a. Renditasu on käesoleva ajani tasumata. Vastavalt V. L. poolt väljastatud arvele on V. L. -l õigus nõuda arvetel märgitud maksetähtaja ületamise korral viivist 0,5% päevas. Seisuga 15.09.2011.a. on M. M. G. viivisevõlgnevus rendilepingu ja selle alusel väljastatud arve alusel summas 27 eurot. Seejuures arve nr.102 summas 217,04 eurot maksetähtajaga 21.08.2011.a. alusel on viivitus 25 päeva (22.08.2011.a.-15.09.2011.a.). Viivise suuruseks ühes kalendripäevas on 1,08 eurot (217,04 x 0,5%) ning viivisevõlgnevuseks on 27 eurot. Kokku on M. M. G. rendilepingujärgne võlgnevus V. L. ees summas 244,04 eurot, sealhulgas põhivõlgnevus summas 217,04 eurot ja viivisevõlgnevus seisuga 15.09.2011.a. 27 eurot. V. L. on saatnud M. M. G. -le 02.09.2011.a. tähitud kirjaga pretensiooni-meeldetuletuse müügilepingute ja rendilepingu järgse võlgnevuse tasumiseks, paludes võlgnevuse likvideerida hiljemalt 09.09.2011.a. M. M. G. asukohas on tähitud kiri 05.09.2011.a. vastu võetud, kuid võlgnevused on käesoleva hetkeni likvideerimata. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1 ja 3, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 208 lg 1, 339, 377 lg 1, 378 lg 1 p 2, 383 lg 1-1 ja TsMS §-st 367 taotleb hageja M. M. G. -lt V. L. kasuks müügilepingute järgse põhivõlgnevuse kogusummas 1829,87 eurot ning rendilepingu järgne põhivõlgnevuse summas 217,04 eurot väljamõistmist. Samuti palub hageja välja mõista M. M. G. -lt V. L. kasuks müügilepingutejärgne viivisevõlgnevus seisuga 15.09.2011 summas 706,36 eurot ja rendilepingu järgne viivisevõlgnevus seisuga 15.09.2011 summas 27 eurot ning edasi 0,5% päevas kuni põhivõlgnevuste täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 17.10.2011.a. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt on kostja registrijärgsele aadressile saadetud 3 (6)

2-11-44496 menetlusdokumendid vastu võtnud kostja raamatupidaja K. S. . Tuginedes TsMS §-le 323 lg 2 loeb kohus hagi kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 3) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 339 järgi rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 8-18) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale müügilepingute järgse põhivõlgnevusena 1829,87 eurot ning rendilepingu järgse põhivõlgnevusena 217,04 eurot, samuti müügilepingutejärgse viivisena seisuga 15.09.2011.a. 706,36 eurot ja rendilepingu järgse viivisena seisuga 15.09.2011.a. 27 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, 4 (6)

2-11-44496 väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 16.09.2011 tuleb kostjalt viivis välja mõista VÕS §-s 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras so vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 0,5% päevas põhivõlgnevuselt, so müügilepingutejärgselt põhivõlgnevuselt 1829, 87 eurot ja rendilepingu järgselt põhivõlgnevuselt 27 eurot kuni põhivõlgnevuste täieliku tasumiseni. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on 21.11.2011.a. esitanud menetluskulude nimekirja ( tl 37), mille kohaselt palub hageja jätta kostja kanda hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 28,76 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 479,33 eurot ja õigusabikulu 300 eurot ( so ilma käibemaksuta). . Hageja on esitanud ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid - maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta, arve ja maksekorraldus õigusteenuse eest tasumise kohta (tl-d 19, 40-41.) Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel ha hagi tagamise avalduse esitamisel on 20.09.2011.a. tasutud 508,09 eurot riigilõivu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 508,09 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 300 euro ulatuses (so ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagejat esindab hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat K. A. . TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 (Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määruse nr 118 ( alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 3200 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. 5 (6)

2-11-44496 Käesoleva tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 2046,91 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik on lepingulise esindaja kulu käesolevas asjas 300 eurot ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja 300 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 508,09 +300 so 808,09 eurot. Tartu Maakohtu 23.09.2011.a. määrusega on O. V. L. tagamiseks otsustatud arestida hagi hinna so 2046,91 euro ulatuses OÜ M. M. G. Eesti krediidiasutustes ning kontodel rahaliste vahendite ebapiisavuse korral muu kostja vallasvara. Kohtutäitur A. K. kinnitusel ( tl 35) on hagi tagamise määrus ka täidetud. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb hagi tagamine jätta kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hageja on 23.09.2011.a. tasunud Tartu Maakohtu tagatiste kontole hagi tagamise tagatise 102,34 eurot. Hageja võib nõuda selle tagastamist TsMS §-s 391 lg 2 säestatud tähtaja möödumisel. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

Kohtunik Rita Kulberg

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.