Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.veebruaril 2009.a. rendilepingu (edaspidi rendileping 1), millega kostja rentis hagejalt kasutatud Case 695SR s/n N7GH07565 (edaspidi masin 1). 23.aprillil 2009.a. sõlmisid pooled rendilepingu (edaspidi rendileping 2), millega kostja rentis hagejalt kasutatud Kobelco SK135SRL s/n LK02-01103 (edaspidi masin 2). 29.aprillil 2009.a. sõlmisid pooled vara kasutamise lepingu (edaspidi leping), millega kostja rentis hagejalt ajavahemikul 29.04.2009-08.06.2009.a. Hydrema 922C s/n 8732 (edaspidi masin 3). Tulenevalt asjaolust, et kostja ei tasunud tähtaegselt arvet nr 642088 esitas hageja 03.juulil 2009.a. viivisarve nr 881096 summas 1 984, 15 krooni maksetähtajaga 13.juuli 2009.a., millest on kostja poolt siiani tasumata 1 075,55 krooni. 14.juulil 2009.a. esitas hageja kostjale arve nr 646241 kahju hüvitamiseks summas 120 960 krooni maksetähtajaga 19.juuli 2009.a., kuna kostja oli tagastanud hagejale masina 3 oluliste puudustega, mis on kostja poolt tänaseni osaliselt tasumata. 06.augustil 2009.a. esitas hageja vastavalt rendilepingu 1 p 5.8 viivisarve nr 881122 summas 2 387, 75 krooni maksetähtajaga 16.august 2009.a., kuna kostja ei tasunud tähtaegselt arvet nr 643118 ja mis on tänaseni tasumata. 04.septembril 2009.a. esitas hageja vastavalt rendilepingu 1 punktile 5.8 viivisarve nr 881147 summas 2 320, 45 krooni maksetähtajaga 14.september 2009.a., kuna kostja ei tasunud tähtaegselt arvet nr 644045 ja mis on tänaseni tasumata. 05.oktoobril 2009.a. esitas hageja vastavalt rendilepingu 1 ja rendilepingu 2 p 5.8 ning lepingu p 6 viivisarve nr 881179 summas 17 045, 15 krooni maksetähtajaga 15.oktoober 2009.a., kuna kostja ei tasunud tähtaegselt arveid nr 644046, 644891, 644892, 646376, 646377, 646378 ja mis on tänaseni tasumata. 22.oktoobril 2009.a. esitas hageja kostjale masina 1 rendimakse arve nr 649334 summas 22 800 krooni maksetähtajaga 01.november 2009.a., mis on kostja poolt tänaseni tasumata. 22.oktoobril 2009.a. esitas hageja kostjale masina 2 rendimakse arve nr 649335 summas 21 528 krooni maksetähtajaga 01.november 2009.a., mis on kostja poolt tänaseni tasumata. 13.novembril 2009.a. esitas hageja kostjale masina 1 rendimakse arve nr 649907 summas 22 800 krooni maksetähtajaga 28.november 2009.a., mis on kostja poolt tänaseni

2 (15)

tasumata. 13.novembril 2009.a. esitas hageja kostjale masina 2 rendimakse arve nr 649908 summas 21 528 krooni maksetähtajaga 28.november 2009.a., mis on kostja poolt tänaseni tasumata. 17.detsembril 2009.a. esitas hageja kostjale masina 1 rendimakse arve nr 650761 summas 22 800 krooni maksetähtajaga 27.detsember 2009.a., mis on kostja poolt tänaseni tasumata. 17.detsembril 2009.a. esitas hageja kostjale masina 2 rendimakse arve nr 650762 summas 21 528 krooni maksetähtajaga 27.detsember 2009.a., mis on kostja poolt tänaseni tasumata. 31.detsembril 2009.a. esitas hageja vastavalt lepingu p 6 viivisarve nr 881222 summas 15 684, 70 krooni maksetähtajaga 10.jaanuar 2010.a., kuna kostja ei tasunud tähtaegselt arvet nr 644053 ja mis on tänaseni tasumata. 19.jaanuaril 2010.a. esitas hageja kostjale masina 1 rendimakse arve nr 651513 summas 22 800 krooni maksetähtajaga 29.jaanuar 2010.a., mis on kostja poolt tänaseni tasumata. 19.jaanuaril 2009.a. esitas hageja kostjale masina 2 rendimakse arve nr 651515 summas 21 528 krooni maksetähtajaga 29.jaanuar 2010.a., mis on kostja poolt tänaseni tasumata. 19.veebruaril 2010.a. esitas hageja vastavalt rendilepingu 1 ja rendilepingu 2 punktile 5.8 viivisarve nr 881316 summas 7352, 60 krooni maksetähtajaga 14.veebruar 2010.a., kuna kostja ei tasunud tähtaegselt arveid nr 647469, 647470, 648368, 648369; hea tahte avaldusena esitas hageja viivisearve 50% ulatuses võimalikust lepingujärgsest summast, mis on tänaseni tasumata. 17.veebruaril 2010.a. esitas hageja kostjale masina 1 ja 2 rendimakse arved nr 652336 ja 652337 summades 22 800 krooni ja 21 528 krooni maksetähtajaga 27.veebruar 2010.a., mis on kostja poolt tänaseni tasumata. 17.veebruaril 2010.a. ütles hageja üles rendilepingu 1 ja rendilepingu 2, saates kostjale sellekohase tähitud kirja ning palus masina 1 ja masina 2 viivitamatut tagastamist hagejale. 03.märtsil 2010.a. tagastas kostja hagejale masina 2, mis tagastati hagejale kahjustatult ja puudustega: 1.Raadio ei tööta ja vajab uue paigaldamist. 2.Planeerimise kopa sõrmedes suured lõtkud; vaja vahetada kopa puksid ja panna uued sõrmed. 3.Masti siirdesilinder lekib - antud vea kõrvaldamiseks on vaja vahetada silindri tihendid. 4.Lintide veotähikud ülemäära kulutatud. 5.Vasaku lindi reduktori õli ülimalt must - hageja teostas viimase tehnohoolduse masinale 08.mail 2009.a., kui masinal oli 8500 töötundi. Vastavalt rendilepingu 2 p 3.2.17 on rentnik kohustatud teavitama rendileandjat kõigist teostatud hooletest masinale. Kostja ei ole teavitanud, et masinale 2 oleks tehtud hooldeid. Sellest võib järeldada, et kostja on jätnud tegemata korralised 9000 töötunni ja 9500 töötunni hoolded. Masina 2 tagastamisel oli masinal 9695 töötundi. Seega töötas kostja masinaga ilma hooldusteta üle tuhande töötunni, mis tähendab masina tehnilise seisukorra halvendamist. Sellest lähtuvalt tuleb teostada reduktori sisepesu ja vahetada välja õli. 6.Parem tagatuli katki. 7.Lintide veoketid ülemäära kulutatud - käesolevas hagis hageja seda nõuet kostja vastu ei esita. Mitte ühtegi antud vigadest ei saa nimetada rendilepingu 2 kontekstis loomulikuks kulumiseks ning nende remondi hüvitamise kohustus on kostjal. 06.märtsil 2010.a. tagastas kostja hagejale masina 1, mis tagastati hagejale kahjustatult ja puudustega: 1. Masti külgnihke pidurite silindrid lekivad - antud vea kõrvaldamiseks on vaja vahetada pidurisilindrite tihendid. 2.Seisupidur ei pea - piduriklotsid on ära kulunud. 3.Klaasipesuri mootor ei tööta - pesuri mootor on läbi põlenud ja vajab vahetust. 4.Parem küljepeegel puudu, vajab uue paigaldust. 5.Raadio ei tööta ja vajab uue paigaldamist. 6.Hüdrohaamri lülituse pedaal kabiinis on puudu. 7. Planeerimise kopa voolikud on katkised ilmselt töö käigus on voolikud viga saanud ja vajavad kindlasti vahetust. 8.Planeerimise kopa sõrmedes suured lõtkud; vaja vahetada kopa puksid ja panna uued sõrmed. 9.Apteek on puudu.

rendilepingust 2 ja lepingust tulenevad võlgnevused. Tulenevalt rendilepingust 1 on kostjal maksmata hagejale järgmised arved: arve 649334 summas 22 800 krooni; arve 649907 summas 22 800 krooni; arve 650761 summas 22 800 krooni; arve 651513 summas 22 800 krooni; arve 652336 summas 22 800 krooni, kokku summas 114 000 krooni. Rendilepingu 1 punkti 3.2.6 kohaselt kohustus kostja tagastama masina 1 rendilepingu 1 lõppemisel või ennetähtaegsel lõppemisel hagejale samaväärses seisundis ja komplektsuses, kui ta sai selle rendilepingu 1 sõlmimisel arvestades masina normaalset kulumist. Rendilepingu 1 punkti 7.3 kohaselt kontrollib masina tagastamisel rendileandja masina seisukorda ning selle dokumentatsiooni. Juhul kui masin on kahjustatud, koostab rendileandja kahjustuste akti koos nimetatud kahjustuste likvideerimiseks tehtavate kulutuste summaga vastavalt rendileandja hinnakirjale. Kostja ei tagastanud hagejale masinat 1 normaalses seisundis ja komplektsuses, vaid tagastas hagejale masina 1 kahjustatult ja puudustega, tekitades sellega hagejale kahju kahjustuste akti 18.märtsi 2010.a. remondikalkulatsiooni kohaselt 54 553, 20 krooni. Rendilepingu 1 p 7.4 kohaselt kohustus kostja tasuma nimetatud summa hagejale 15 päeva jooksul kahjustuste akti saamisest, kostjal on nimetatud summa tänaseni tasumata. Rendilepingu 1 lisa nr 1 kohaselt kuulus masina 1 juurde rendilepingu 1 sõlmimisel plaadiga kaevamiskopp 600 mm, hoolimata hageja korduvatest meeldetuletustest ei ole kostja tänaseni seadet tagastanud. Masina komplektsuse taastamiseks (st kaevamiskopa asendamiseks) peab hageja tegema kulutuse summas 12 270 krooni, mille hüvitamiseks on kostjale 18.märtsil 2010.a. esitatud nõudeavaldus, millele kostja ei ole reageerinud. Hageja ei nõua kostjalt käesolevas hagis kulumaterjalide ning ettenägematute kulude hüvitamist summas 7 140 krooni, mistõttu hageja rendilepingust 1 tulenev kahju hüvitamise nõue on kokku 59 683, 20 krooni. Rendilepingu 1 p 5.8. kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist maksetähtaja ületanud summadelt 0,15% päevas, seega nõuab hageja kostjalt tasumisega viivitamise eest viivist põhinõude summalt rendilepingus 1 sätestatud määras hagiavalduse esitamise seisuga kokku 20 520 krooni. Perioodi eest 29.aprill 2010.a. - 23.august 2010.a. on hageja arvestanud rendilepingu 1 alusel lisaks viiviseid (põhivõlalt 114 000 krooni, määraga 0,15% päevas) 20 007 krooni, mis teeb viiviste summaks kokku 40 527 krooni. Tulenevalt rendilepingust 2 on kostjal maksmata hagejale järgmised arved: arve 649335 summas 21 528 krooni; arve 649908 summas 21 528 krooni; arve 650762 summas 21 528 krooni; arve 651515 summas 21 528 krooni; arve 652337 summas 21 528 krooni, s.o. kokku summas 107 640 krooni. Rendilepingu 2 p 3.2.6 kohaselt kohustus kostja tagastama masina rendilepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõppemisel hagejale samaväärses seisundis ja komplektsuses, kui ta sai selle rendilepingu sõlmimisel arvestades masina normaalset kulumist. Kostja ei tagastanud hagejale masinat 2 samaväärses seisundis ja komplektsuses, vaid tagastas hagejale masina 2 kahjustatult ja puudustega, tekitades sellega hagejale kahju, mis kahjustuste akti 17.märtsi 2010.a. remondikalkulatsiooni kohaselt on 279 120 krooni. Hageja on esitanud kostjale 18.märtsil 2010.a. rendimasinate normaalsesse töökorda ning rendilepingu 2 järgsesse komplektsusesse viimiseks remondikalkulatsiooni. Seoses remontide suure mahuga, on hageja kalkulatsioonidesse ette näinud ka lisakulud - kulumaterjalid ning ettenägematud kulud summas 10 450 krooni + käibemaks, kokku 12 540 krooni, mille hüvitamiseks hageja kostja vastu nõuet ei esita. Samuti ei esita hageja kostja vastu nõuet remondikalkulatsioonis esitatud lintide veokettide kohta summas 152 880 krooni + käibemaks, kokku 183 456 krooni. Seega on hageja rendilepingust 2 tulenev kahju hüvitamise nõue 83 124 krooni. Rendilepingu 2 p 5.8. kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist maksetähtaja ületanud summadelt 0,15% päevas, mistõttu nõuab hageja kostjalt tasumisega viivitamise eest hagiavalduse esitamise seisuga kokku 19 375, 20 krooni. Perioodi eest 29.aprill 2010.a. - 23.august 2010.a. on hageja arvestanud rendilepingu 2 alusel lisaks viiviseid (põhivõlalt 107 640 krooni, määraga 0,15% päevas) 18 890 krooni ja 80 senti, mis teeb 4 (15)

viiviste summaks kokku 38 266 krooni. Lepingu p 14 kohaselt kohustus kostja tagastama masina 3 lepingu lõppemisel hagejale samaväärses seisundis, kui ta sai selle lepingu sõlmimisel, arvestades masina normaalset kulumist. Lepingu p 16 kohaselt vastutab rentnik vara kasutamise perioodil täielikult ja kohustub hüvitama hagejale kõik vara valdamisest ja kasutamisest tulenevad võimalikud kahjud. Lepingu p 6 kohaselt ei sisalda rendimakse rehvide kulumisest või amortiseerumisest tulenevaid kahjusid, kütuse, klaasipesuvedeliku, kulumaterjalide sh voolikute jms maksumust, teenindusbussi väljasõite. 08.juunil 2009.a. tagastas kostja masina 3 hagejale. Vara vastuvõtmisel selgus, et kostja ei tagastanud hagejale masinat 3 nõuetele vastavas seisundis, vaid kahjustatud rehvidega. Vastavalt lepingu p 16 esitas hageja kostjale arve nr 646241 summas 120 960 krooni maksetähtajaga 19.juuli 2009.a., mida kostja ei tasunud. 04.detsembril 2009.a. sõlmisid pooled kokkuleppe lepingust tuleneva võlgnevuse tingliku vähendamise ja tasumise ajatamise kohta, mille kohaselt kohustus kostja tasuma arve nr 646241 osaliselt summas 40 320 krooni vastavalt kokkuleppes fikseeritud maksegraafikule 6 kuu jooksul. Kokkuleppe korrektse täitmise korral oleks loetud kogu lepingujärgne kahju kostja poolt hagejale hüvitatuks. Vastavalt kokkuleppele on kostja seni tasunud vaid esimese osamakse, seega on kostjal tasumata kokkuleppe kohaselt 04.veebruari 2010, 04.märtsi 2010, 04.aprilli 2010, 04.mai 2010 ja 04.juuni 2010 osamaksed kokku summas 33 600 krooni. Lepingu p 6 ja kokkuleppe kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist maksetähtaja ületanud summadelt 0,15% päevas, mistõttu on hagejal kostja vastu lepingust ja kokkuleppest tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest viivise nõue hagiavalduse esitamise seisuga kokku 1 632, 96 krooni. Lisaks on hageja arvestanud kokkuleppe alusel viiviseid perioodi eest 29.aprill 2010.a. - 23.august 2010.a. (põhivõlalt 20160 krooni, määraga 0,15% päevas) 3 538 krooni, perioodi eest 05.mai 2010.a - 23.august 2010.a. (põhivõlalt 6 720 krooni, määraga 0,15% päevas) 1 118 krooni ja 84 senti ja perioodi eest 05.juuni 2010.a. - 23.august 2010.a. (põhivõlalt 6720 krooni, määraga 0,15% päevas) 806 krooni ja 20 senti, mis teeb viiviste summaks kokku 7 096 krooni. Rendilepingu 1 ja rendilepingu 2 punkti 5.8. ning lepingu punkti 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist maksetähtaja ületanud summadelt 0,15% päevas. Kuna kostja hilines 2009.aastal pidevalt maksete tasumisega, on hageja väljastanud kostjale viivisarved nr 881096 summas 1075, 55 krooni, nr 881122 summas 2387, 75 krooni, nr 881147 summas 2320, 45 krooni, nr 881179 summas 17 045, 15 krooni, nr 881316 summas 7 352, 60 krooni ning nr 881222 summas 15 684, 70 krooni; kokku summas 45 866, 20 krooni, mis on seni tasumata. Nimetatud viivisarved on esitatud käesolevas hagis eraldi põhinõudena, nimetatud summade aluseks olnud rendimaksed on kostja poolt praeguseks tasutud ja neid hagis ei käsitleta. Seega ei kattu nimetatud summad antud hagiavalduse kõrvalnõudega. Eelnevast tulenevalt on hagejal kostja vastu rendilepingust 1, rendilepingust 2 ja lepingust tulenev viivise nõue hilinemisega tasutud rendimaksetelt kokku 45 866,20 krooni. Juhindudes TsMS § 367, palub hageja sissenõutavaks muutunud nõuete tasumisega viivitamise eest kostjalt välja mõista täielikult ka viivise, mis käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud ei ole (rendilepingutes sätestatud määras 0,15% põhinõude summast päevas) kuni hagis nimetatud kohustuste täies ulatuses täitmiseni. Neil asjaoludel palub hageja täpsustatud hagiavalduse kohaselt välja mõista kostjalt hageja kasuks rendilepingust 1 tuleneva rahalise kohustusena 114 000 krooni, kahjuhüvitisena 59 683,20 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 40 527 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kuni põhikohustuse (114 000 krooni) täies ulatuses täitmiseni määras 0,15% täitmata põhikohustuselt päevas; rendilepingust 2 tuleneva rahalise kohustusena 107 640 krooni, kahjuhüvitisena 83 124 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise summas 38 266 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kuni põhikohustuse (107 640 krooni) täies ulatuses täitmiseni määras 0,15% täitmata põhikohustuselt päevas; lepingust ja kokkuleppest tuleneva 5 (15)

rahalise kohustusena 33 600 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 7 096 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kuni põhikohustuse (33 600 krooni) täies ulatuses täitmiseni määras 0,15% täitmata põhikohustuselt päevas; rendilepingust 1, rendilepingust 2 ja lepingust tuleneva viivise hilinemisega tasutud rendimaksetelt 45 866,20 krooni (tl 3-15, 109-118).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja tunnistab rendilepingust 1 tulenevat rendimaksete tasumise

nõuet summas 114 000 krooni, rendilepingust 2 tulenevat rendimaksete tasumise nõuet summas 107 640 krooni ja kokkuleppest tulenevat võlgnevust summas 33 600 krooni ning võtab hagi selles osas õigeks. Kostja ei nõustu rendilepingu 1 objekti tagastamise järel tekkinud kahju hüvitamise ja rendilepingu 2 objekti tagastamisel tekkinud kahju hüvitamise nõuetega. Remondikalkulatsioonides on toodud välja väidetavate puuduste asendamine uute osadega, mistõttu soovib hageja kostja arvel rendiobjekte parendada. Lähtuvalt Case väärtusest lepingu sõlmimisel - 692 252 krooni, rendiperioodi pikkusest 1 aasta, ei pea kostja põhjendatuks kahju tekitamist ligi 10% väärtuse ulatuses. Arvestades Kobelco väärtust lepingu sõlmimisel - 447 000 krooni ja kohustust rendiperioodi lõppedes Kobelco välja osta hinnaga 287 000 krooni, ei saa kostja nõustuda tegeliku kahju suurusega 279 120 krooni; kuigi hageja veokettide osas nõuet ei esita, on esitatud nõue summas 83 124 krooni. Puudub põhjuslik seos kostja käitumise ja tekkinud kahju vahel. Kostja on püüdnud oma kohustusi täita, kuid raskes majandusolukorras ja eelkõige kolmanda isiku poolt teostatud tööde eest mittemaksmine on viinud olukorrani, kus kostja polnud objektiivsetel põhjustel võimeline oma kohustusi korrektselt täitma. Tegemist pole kostja pahatahtlikkusega, kostja on regulaarselt püüdnud oma kohustusi täita ja on kokku hagejale tasunud 377 812, 65 krooni, mistõttu palub kostja kohtult viiviste mittekohaldamist summas 85 889 krooni (tl 100-101, 124-125). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt VÕS § 76 lg 1, tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, kohustuste rikkumine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et poolte vahel olid sõlmitud hagiavalduses nimetatud kolme masina rendi- ja kasutamise lepingud ja kostja võtab õigeks, et kostja võlgneb pooltevahelisest rendilepingust 1 tulenevalt rendimaksed summas 114 000 krooni, rendilepingust 2 tulenevalt rendimaksed summas 107 640 krooni ja kokkuleppest tuleneva võlgnevuse summas 33 600 krooni (tl 124-125, 149-151). TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

6 (15)

Pooltevahelise rendilepingu 1 punkti 5.4. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale masina 1 rendimaksed hageja poolt esitatud arve alusel; makse loeti tähtaegselt ja nõuetekohaselt tasutuks, kui see on laekunud hageja pangakontole arvel näidatud päevaks. Rendilepingu 2 p 5.4. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale masina 2 rendimaksed hageja poolt esitatud arve alusel; rendimakse loeti rendilepingu 2 kohaselt tähtaegselt ja nõuetekohaselt tasutuks, kui see laekus hageja pangakontole arvel näidatud päevaks. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma kahjustatud rehvi eest vastavalt maksegraafikule 6 kuu jooksul. Kohtule esitatud rendilepingute ja kokkuleppe, arvete ja kostja õigeksvõtu alusel loeb kohus tõendatuks, et kostja võlgneb hagejale pooltevahelisest rendilepingust 1 tulenevad rendimaksed summas 114 000 krooni ehk 7 285,93 eurot, rendilepingust 2 tulenevad rendimaksed summas 107 640 krooni ehk 6879,45 eurot ja kokkuleppest tuleneva võlgnevuse summas 33 600 krooni ehk 2 147,43 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 103 lg 1,2 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav; eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt seda oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik kohtul tuvastada hagejal kahju olemasolu, kostjal etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, mis reguleerib kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui VÕS § 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Hageja nõuab kostjalt masinale 1 tekitatud kahju hüvitamist 59 683,20 krooni ja masinale 2 tekitatud kahju hüvitamist 83 124 krooni. Kostja leiab, et ta liisis kasutatud masinad, millel esinenud vead tuleb lugeda normaalseks kulumiseks; remondikalkulatsioonid on koostatud ilma kostja osavõtuta; põhjendatud on kahjuna Case kaevekopa väärtusega 5000 krooni ning küljepeegli ja voolikute hüvitamine, seega kokku 7500 krooni.

7 (15)

Rendilepingute 1 ja 2 punktide 3.2.6 kohaselt kohustus kostja tagastama masina 1 ja 2 rendilepingu lõppemisel hagejale samaväärses seisundis ja komplektsuses, kui ta sai selle rendilepingu sõlmimisel ja nagu sätestatud lepingus ja üleandmise-vastuvõtmise aktis, arvestades masina normaalset kulumist. Rendilepingute punkti 7.3 kohaselt kontrollib masina tagastamisel rendileandja masina seisukorda ning selle dokumentatsiooni. Juhul kui masin on kahjustatud, koostab rendileandja kahjustuste akti koos nimetatud kahjustuste likvideerimiseks tehtavate kulutuste summaga vastavalt rendileandja hinnakirjale ja esitab koostatud kahjustuste akti rentnikule 2 nädala jooksul alates masina vastuvõtmisest. Lepingute p 7.6 kohaselt, kui rentnik ei nõustu rendileandja poolt kahjustuste aktis nimetatud summaga, on rentnik kohustatud sellest kolme tööpäeva jooksul rendileandjale kirjalikus vormis teatama. Nimetatud teatamine ei vabasta rentnikku kohustusest tasuda kahjustuste aktis nimetatud summasid. Asja materjalidest nähtuvalt on poolte poolt allkirjastatud Case ja Kobelco üleandmisevastuvõtmise aktid (tl 25, 36, 66,68) ja masinate tagastamisel on aktides fikseeritud, et vastavalt rendilepingu p 7 teostatakse masinate tehniline ülevaatus ja koostatakse rentnikule kahjustuste akt koos nimetatud kahjustuste likvideerimiseks tehtavate kulutuste summaga vastavalt rendileandja hinnakirjadele ja esitatakse see rentnikule 2 nädala jooksul alates masina vastuvõtmisest. Pooltevahelistest rendilepingutest nähtuvalt olid pooled kokku leppinud, et masinate tagasiandmisel kontrollib hageja masinate tehnilist seisukorda ja juhul kui masin on kahjustatud, koostab hageja kahjustuste akti koos nimetatud kahjustuste likvideerimiseks tehtavate kulutuste summaga vastavalt rendileandja hinnakirjale ja esitab koostatud kahjustuste akti kostjale; kui kostja ei nõustu hageja poolt kahjustuste aktis nimetatud summaga, on ta kohustatud sellest kolme tööpäeva jooksul hagejale kirjalikult teatama. Seega ei saa kohus kostjaga nõustuda, et remondikalkulatsioonid pidi hageja lepingute kohaselt koostama kostja osavõtul. Hagiavaldusest nähtuvalt on masin 2 hagejale tagastatud 3.märtsil 2010 ja masin 1 6.märtsil 2010.a. Hageja on esitanud kostjale 18.03.2010.a. nõudeavalduse (tl 71-72) ja remondikalkulatsioonid (tl 75-76, 80-81), mida hageja loeb kahjustuste aktiks, ja millest nähtuvalt tagastatud masinal 1 masti külgnihke pidurite silindrid lekivad, seisupidur ei pea, klaasipesur ei tööta, parem küljepeegel puudub, raadio on katki, hüdrohaamri lülituse pedaal on puudu, planeerimise kopa voolikud on katkised ja planeerkopa sõrmedes suured lõtkud, apteek puudub, vasak ja parem tagumine tuli on vale, vilkur puudub, tagasilla parem kinnituspolt on katki; masinal 2 raadio ei tööta, planeerkopa emavõllis on lõtkud ja silindri silmad kulunud, masti siirdesilinder lekib, parem tagatuli katki, vasaku lindi reduktoris „pudru“, vahetamist vajavad lintide veotähikud ja veoketid. Kostja poolt hagejale 21.03.2010.a. saadetud e-kirja koopiast (tl 129) nähtub, et kostja sai 20.03.2010.a. hageja poolt koostatud remondikalkulatsioonid, kuid ei saa neid aktsepteerida; Case 695SR-il ei olnud algusest peale ei apteeki ega ka vilkurit, ka raadio ei olnud töökorras, millest sai hagejat ka informeeritud; Case kaevekopp 600 mm asub karjääris ja see tagastatakse koheselt, kui on võimalus karjääri pääseda (takistus on eriti sügav lumi ja tee puudumine); Kobelco SK1355SRL oli kostja käes peaaegu 10 kuud, millest masin 4 kuud ei olnud töös; masin oli algusest peale mitte "kõbus"; lindid sellel masinal olid algusest peale läbi, raadio samuti ei töötanud. Seega on kostja kokkulepitud tähtaja jooksul vaidlustanud hageja poolt esitatud remondikalkulatsioonid vaid Case apteegi, vilkuri ja raadio osas ning Kobelco veokettide ja raadio osas, pidades Kobelco remondikulusid ka tervikuna suurteks, võrreldes masina jääkväärtusega (tl 129). 8 (15)

Remondikalkulatsiooni kohaselt (tl 75) tagastatud masinal 1 masti külgnihke pidurite silindrid lekivad, seisupidur ei pea, klaasipesur ei tööta, mille kõrvaldamiseks tuleb vahetada pidurisilindrite tihendid, seisupiduri klotsid ja klaasipesuri mootor, mis maksab 5 500+2 150+ 2 211 krooni, millele lisandub käibemaks. Tunnistaja Mati Kivimeister annab ütlusi (tl 145-146), et seisupiduriklotsi kulumist tavaliselt ei ole, kas oli pidur peale keeratud või juhtunud midagi piduritrossiga, see pole normaalne kulumine; töötegemisel, kui mast liigub tahtmatult kõrvale, on see ohtlik ja võib juhtuda õnnetus. Tunnistaja Indrek Randviir annab ütlusi (tl 143-144), et Casel ei töötanud klaasipesur, kui masin kätte saadi; seisupidur üleandmisel töötas. Tunnistaja Jaan Teesalu annab ütlusi (tl 147-148), et masti külgnihke pidurite silindrid ei lekkinud; seisupidurit põhimõtteliselt üldse ei kasutatud, kopal on hüdraulilised jalad, mis lastakse maha; klaasipesurit ei kasutatud, kojamehed töötasid ja sellest piisas, klaasipesurisse ei pandud isegi vedelikku sisse. Kohus loeb ebausaldusväärseks tunnistaja J. Teesalu ütlused, et masti külgnihke pidurite silindrid ei lekkinud, sest need ütlused on vastuolus remondikalkulatsiooniga, tunnistajate M. Kivimeistri ja I. Randviiru ütlustega, kostja kirjaliku vastusega remondikalkulatsioonidele. J. Teesalu väited, et seisupidurit ja klaasipesurit ei kasutatud, ei välista seda, et nad ei olnud enam töökorras; samuti nähtub J. Teesalu ütlustest, et renditud masinatel töötasid lepingulised töötajad. Remondikalkulatsiooni kohaselt (tl 75) tagastatud masinal 1 puudub parem küljepeegel, raadio on katki, hüdrohaamri lülituse pedaal, apteek ja vilkur puuduvad, vasak ja parem tagumine tuli on valed, mille kõrvaldamiseks tuleb paigaldada uus parem küljepeegel, raadio, hüdrohaamri lülituse pedaal, apteek, vilkur ja tagatuled, mis maksab 1 945+ 3 090+6 090+300+925+2 990 krooni, millele lisandub käibemaks. Tunnistaja Mati Kivimeister annab ütlusi (tl 145-146), et Case kopplaaduril oli katki peegel, peegli purunemist Casel ei saanud pidada normaalseks kulumiks; vahetatud olid ära tagatuled mingisuguste tagatulede vastu, mitte originaalid; Casel oli vilkur ja apteek olemas, tagasisaamisel neid selle masina peal ei olnud; raadiod kumbki ei mänginud, üks oli liiva täis ja nupud kinni ning teisel mingi elektriline probleem. Tunnistaja Indrek Randviir annab ütlusi (tl 143-144), et küljepeegel kukub küljest ära, kui sõidetakse otsa kuhugi ja pole loomulik kulum; Casel ohutusvilkurit tagasi saades ei olnud; Case hüdrohaamri lülituspedaal on kabiini nurgas ja see oli ära võetud, oli kadunud; tuleklaasid olid katkised, pidi tellima originaalid ja need külge panema; masinad olid varustatud apteegiga. Tunnistaja Jaan Teesalu annab ütlusi (tl 147-148), et Casel oli hüdrovoolik katki ja parempoolne peegel oli oksaga ära löödud; masin tagastati koos apteegi ja vilkuriga; raadiod töötasid, kui anti üle, Casel polnud tabloo nähtav ja polnud juhtimisnuppu; hüdrovasaraga tööd ei tehtud; üks tuli läks katki ja öeldi, et kas Võrus poes ei ole, sai ostetud ja paigaldatud, polnud küll tehase omad. Kohus loeb ebausaldusväärseks tunnistaja J. Teesalu ütlused, et masin tagastati koos apteegi ja vilkuriga ning raadio töötas, sest need ütlused on vastuolus tunnistajate Mati Kivimeistri ja Indrek Randviiru ütlustega, samuti kostja kirjaliku vastusega, mille kohaselt Case 695SR-il ei olnud algusest peale ei apteeki ega ka vilkurit, ka raadio ei olnud töökorras. Tunnistaja J. Teesalu väited, et hüdrovasaraga tööd ei tehtud, ei välista seda, et hüdrohaamri lülituse pedaal puudus, samuti nähtub J. Teesalu ütlustest, et renditud masinatel töötasid lepingulised töötajad. Samas masina üleandmise-vastuvõtu aktis (tl 25) ei ole tehtud märkusi kauba lepingujärgse varustatuse ja komplektsuse osas, lepingu lisa 1 kohaselt (tl 20) kuulub Case 695SR spetsifikatsiooni muuhulgas stereo. Remondikalkulatsiooni kohaselt (tl 75) tagastatud masinal 1 planeerimise kopa voolikud on katkised ja kopa sõrmedes suured lõtkud, tagasilla parem kinnituspolt on katki, mille kõrvaldamiseks tuleb vahetada kopa voolikud, puksid ja sõrmed ning tagasilla parem 9 (15)

kinnituspolt, mis maksab 1 980+ 10 550+1780 krooni, millele lisandub käibemaks. Nõudeavaldusest (tl 71-72) nähtuvalt kaevekopa tagastamata jätmise korral tuleb hüvitada selle maksumus 10 225 krooni + käibemaks, kokku 12 270 krooni. Tunnistaja Mati Kivimeister annab ütlusi (tl 145-146), et Case masti peal asetsevad pöördkopa õlivoolikud olid katki; puudu oli kopplaaduril üks kaasasolnud kaevekoppadest. Tunnistaja Jaan Teesalu annab ütlusi (tl 147-148), et Case kopp jäi karjääri ja oli varastatud; tagasillapolti vahetati sellel masinal 4-5 korda. Kohus nõustub hagejaga, et rendilepingu 1 järgse lisavarustuse, plaadiga kaevamiskopa puudumine tuvastati juba masinate vastuvõtmisel kostjalt ning vastav märge tehti ka masina üleandmisevastuvõtu akti (tl 68). Remondikalkulatsiooni (tl 80-81) kohaselt tagastatud masinal 2 raadio ei tööta, parem tagatuli katki, mille kõrvaldamiseks tuleb paigaldada uus raadio ja parem tagatuli, mis maksab 2 795+1895 krooni, millele lisandub käibemaks. Tunnistaja Mati Kivimeister annab ütlusi (tl 145-146), et raadiod kumbki ei mänginud, üks oli liiva täis ja nupud kinni ning teisel mingi elektriline probleem. Tunnistaja Jaan Teesalu annab ütlusi (tl 147-148), et Kobelco paremal tagatulel võib-olla oli mõra sees; Kobelco raadio töötas. Kirjalikus vastuses remondikalkulatsioonile on kostja teatanud, et Kobelco raadio samuti ei töötanud (tl 129). Samas masina üleandmise-vastuvõtu aktis (tl 36) ei ole tehtud märkusi kauba lepingujärgse varustatuse ja komplektsuse osas, lepingu lisa 1 kohaselt (tl 31) kuuluvad Kobelco spetsifikatsiooni muuhulgas stereod. Kohus loeb ebausaldusväärseks tunnistaja Jaan Teesalu ütlused, et Kobelco raadio töötas, sest need ütlused on vastuolus remondikalkulatsiooniga, tunnistaja Mati Kivimeistri ütlustega ja kostja kirjaliku vastusega remondikalkulatsioonidele. Samuti on masin asja materjalidest nähtuvalt asunud talvel kuid karjääris, kuni see hageja poolt ära viidi. Remondikalkulatsiooni (tl 80-81) kohaselt tagastatud masinal 2 on planeerkopa emavõllis lõtkud ja silindri silmad kulunud, masti siirdesilinder lekib, vasaku lindi reduktoris „pudru“, mille kõrvaldamiseks tuleb vahetada kopa emavõll ja puksid, remontida kesktoru, paigaldada uus silinder koos puksidega ja sõrmed, paigaldada uued masti siirdesilindri tihendid ja silinder remontida, teostada reduktori sisepesu ja vahetada õli, mis maksab 4 095+ 1 890+ 15 000+ 7590+ 1695+ 16 770+ 3 000+ 4 590 krooni, millele lisandub käibemaks. Tunnistaja Indrek Randviir annab ütlusi (tl 143-144), et planeerkopp, kui läks rentnikule, siis olid kõik puksid ära remonditud ja kui tagasi tuli, siis pidi kapitaalselt uuesti remontima, seda masinat polnud hooldatud, et tekkisid suured kulumised; silmad on välja veninud ja on võimatu taastada, on vaja uus panna; veoreduktori õli vahetati välja, kuna õli oli vahetamata. Tunnistaja Mati Kivimeister annab ütlusi (tl 145-146), et Kobelco veoreduktorite ja pöördreduktori õlid olid mustad, olid veega segunenud, tundus, et hoole oli tegemata; 4-7 1 õli mahub reduktorisse, õli vahetatakse 3 kuni 4 korda: olid tekkinud väga suured lõtkud koppade pöördesilindri sõlmedesse; paketttöö on planeerkopa juures sõrmede ja pukside vahetused, teenustöö silindri tihendite vahetus; siirdesilinder Kobelcol lekkis, mis on loodustkahjustav ja sulatab asfaldi üles. Tunnistaja Jaan Teesalu annab ütlusi (tl 147-148), et vahetasime õli Kobelcol; Kobelcol läks õli reduktorisse 4-5 l; masti siirdesilinder ei lekkinud. Kohus loeb ebausaldusväärseks tunnistaja Jaan Teesalu ütlused, et masti siirdesilinder ei lekkinud, sest need ütlused on vastuolus remondikalkulatsiooniga, tunnistajate Mati Kivimeistri ja Indrek Randviiru ütlustega, kostja kirjaliku vastusega remondikalkulatsioonidele. Asja materjalidest nähtuvalt on Kobelco kostjale üleandmisel olnud töötanud 8546 töötundi (tl 36), hagejale tagastamisel 9695 töötundi (tl 66). Rendilepingu p 3.2.16 ja 3.2.17 kohaselt oli kostja kohustatud teostama masinate, s.h. masina sõlmede jooksvat ülevaatust, kontrollima 10 (15)

rehvide kulumist, kontrollima ekspluatatsiooni vedelike taset ja lisama ekspluatatsiooni vedelikke ja määrdeid ettenähtud tasemeni; rentnik on kohustatud kasutama rendileandja poolt ettenähtud ekspluatatsiooni vedelikke ja määrdeid, kütust, vastasel juhul kannab klient täielikku materiaalset vastutust rendileandja ees masinaga kaasnevate võimalike tagajärgede suhtes; samuti teavitama hagejat teostatud hooldest ja esitama masina töötunnilugeja näidu vähemalt korra kuus. Tunnistaja Jaan Teesalu annab ütlusi (tl 147-148), et lepingulised töölised (traktoristid) kontrollisid masinaid enne tööleminekut ja teostasid määrimistöid; Joosu garaažis teostati hooldustöid; selliseid akte ei tehtud, et hagejale oleks teatatud, mis töid tehti; on tellitud õlifiltreid ja õhupuhastusfiltreid läbi Intrac Eesti AS; talveperioodil masin oli karjääris ja teed kinni tuisanud ja hageja tuli treileriga ise järgi Kobelcole. Tunnistaja Indrek Randviir annab ütlusi (tl 143-144), et sai kokku lepitud, et tehnohooldust teeb klient ise ja klient teatab sellest kirjalikult; ühtegi teadet hagejale ei tulnud, et klient oleks masinat hooldanud; ei olnud tehtud remonti ega hooldust Casel ja Kobelcol, mida näitab juba väljalastava õli kvaliteet. Tunnistaja Mati Kivimeister annab ütlusi (tl 145-146), et ta oli teadlik ainult ühest remondist, kui Kobelco veotähiku pingutussilindri tihend vahetati ära; tal ei ole infot selle kohta, et oleks tehtud hooldustöid, lepingujärgselt klient teavitab hooldetegemisest ja hooldetegemise vajadusest, kliendile antakse alati lepinguga kaasa hooldustööde tegemise juhend ja graafikud; üldjuhul on selliste kahjustuste põhjuseks ebapiisav määrimine või mitteotstarbeline käsitlemine. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega (hageja nõudeavaldus ja remondikalkulatsioonid, kostja kirjalik vastus remondikalkulatsioonidele, tunnistajate Indrek Randviiru, Mati Kivimeistri ja Jaan Teesalu ütlustega) on kogumis tõendatud hagejal kogu hagiavalduses esitatud kahju esinemine renditud masinatel. Pooled on rendilepingutes kokku leppinud, et kahjustuste likvideerimiseks tehtavate kulutuste summad määratakse kindlaks vastavalt hageja hinnakirjale ja kostja ei ole vaidlustanud neid summasid, mistõttu kohus loeb need osade ja tööde maksumused hageja poolt tõendatuks. Kostja on esitanud vastuväite, et tema arvates ei saa kahju hüvitamisena lugeda põhjendatuks kasutatud masinate puhul uute osade kasutamist. Kohus nõustub kostjaga, et nõude lahendamisel tuleb arvestada ka sellega, et kahju hüvitamise tulemusel ei või hageja põhjendamatult rikastuda. Samas aga on hageja ja tunnistaja Mati Kivimeister selgitanud, et Eestis puudub raskemasinate lammutus, kust oleks võimalus sellistele masinatele kasutatud osade saamiseks, mistõttu tuleb tellida ja kasutada uusi osasid. Kuna aga kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, s.t. masinad tuleb viia hüpoteetilisse olukorda, millises nad pidanuks olema, et vastata lepingu nõuetele, tuleb lugeda põhjendatuks ka masinate remontimisel uute osade kasutamine. Vastavalt rendilepingute lisale nr 2 (tl 21, 32) oli mõlemal rendimasinal garantii lõppenud. Rendilepingute tiitellehe p 8 kohaselt (tl 17, 26) ei sisaldunud masinate remont rendimaksetes; lepingute p 4.2.5 kohaselt pidi rendileandja tööpäevadel reageerima 24 tunni jooksul rentniku teatele masina remondivajaduste kohta ja rakendama meetmeid, et masina töövalmidus taastada nii kiiresti kui võimalik ning lepingu p 5.3 alusel peab rentnik tasuma p 5.2 osutatud teenuste (sh remondi eest) vastavalt rendileandja hinnakirjale. Lepingute p 3.2.17 kohaselt oli rentnik kohustatud teavitama rendileandjat teostatud masinate hooldest ja esitama masinate töötunnilugeja näidu vähemalt korra kuus; p 3.2.21 kohaselt kasutama kõigiks iseseisvateks hoolde- ja remonttöödeks ainult rendileandja poolt aktsepteeritavat kvalifitseeritud tööjõudu, kooskõlastades eelnevalt tööd rendileandjaga.

11 (15)

Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas ka juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non). Remondikalkulatsioonidest, tunnistajate Indrek Randviiru, Mati Kivimeistri ja Jaan Teesalu ütlustest nähtuvalt rikkus kostja rendilepingute p 3.2.6, 3.2.17 ja 3.2.21. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tema poolt kohustuste rikkumine on vabandatav. Samuti pidi kostja sellise kahju tekkimist ette nägema lepingute sõlmimisel rikkumise võimaliku tagajärjena. Tunnistaja J. Teesalu ütluste kohaselt tegid vajalikke masinate hooldus- ja remonditöid kostja lepingulised traktoristid, samas ei teavitatud töödest hagejat ega esitatud masina töötunnilugeja näitu hagejale; tunnistajate Indrek Randviiru ja Mati Kivimeistri ütlustest nähtuvalt näitas juba masinatest väljalastava õli kvaliteet masinate ebapiisavaid hooldustöid, nad tunnistavad planeerimise koppade ja veomehhanismi detailide ülemäärast kulumist. Vastavalt rendilepingute tiitellehe p 8, üldtingimuste p 5.2.6 ja 5.3 oli masinate remondikohustus kostjal, mistõttu oli kostjal hageja selgituste kohaselt võimalik säästa madalamate rendimaksete arvelt, kuid samas oli kostja kohustatud teostama masina remonti, et hoida masin töökorras ja samaväärses tehnilises seisukorras, kui see oli rendiperioodi algul. Rendilepingute p 5.3 järgi lepingu p 5.2 osutatud teenuste eest kohustub rentnik tasuma rendileandjale täiendavalt vastavalt rendileandja hinnakirja alusel väljastatud arvetele. Kohus nõustub hagejaga, et loomulikuks kulumiseks ei saa üldjuhul nimetada puudusi masina komplektsuses, silmnähtavat lõhkumist ning vigasid, mis põhjustavad masina töövõime järsu languse. Rendilepingute p 3.2.6 kohaselt oli rendilevõtja kohustatud tagastama masinad lepingu lõppemisel rendileandjale samaväärses seisundis ja komplektsuses, kui ta sai nad lepingu sõlmimisel ja nagu sätestatud lepingus ja üleandmise-vastuvõtmise aktis, arvestades masina normaalset kulumist. Asja materjalidest nähtuvalt olid kostja poolt renditud hagejale kuulunud masinad kasutatud (Case e.a. 2007, Kobelco e.a. 2002). Tunnistaja Indrek Randviiru ütlustest nähtub, et Kobelco planeerkopal, kui see läks rentnikule, olid kõik puksid ära remonditud ja kui tagasi tuli, siis pidi seda kapitaalselt uuesti remontima. Kohus nõustub hagejaga, et selliseid lõtkusid Kobelco planeerkopa emavõllis ja silindrisilmade kulumist äsjaremonditud kopas, mis tingivad uue kapitaalremondi, ei saa lugeda normaalseks kulumiks. Tunnistaja J. Teesalu tunnistab, et Case planeerkopa voolikud olid katkised, lõtkusid planeerkopas peab kostja loomulikuks kulumiks. Kohus nõustub kostjaga, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et lõtkud kostja poolt tagastatud Case planeerkopas, võrreldes tema rendilesaamisaegse kulumiga, ületavad lepingus lubatud normaalse kulumi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Pooled, kelle esindajad on vandeadvokaadid, ei ole asjas TsMS § 293 lg 1 alusel taotlenud ka tehnilise ekspertiisi määramist või eriteadmistega isiku ärakuulamist. Remondikalkulatsiooni (tl 80-81) kohaselt tagastatud masinal 2 vajavad vahetamist lintide veotähikud ja veoketid maksumusega 9 950+ 152 880 krooni, millele lisandub käibemaks ja millest hageja nõuab kostjalt lintide veotähikute vahetamise hüvitamist. Tunnistaja Indrek Randviir annab ütlusi (tl 143-144), et Kobelcol olid kulunud veotähikud. Tunnistaja Mati Kivimeister annab ütlusi (tl 145-146), et Kobelco roomiku tähikud olid piisavalt kulunud ja neid oleks tulnud vahetada; tähikute vahetus oleks päästnud roomiku veokettide eluiga tunduvalt; rentnik, kui võttis masina, siis nägi tähikut ja selle seisukorda. Tunnistaja Jaan Teesalu annab ütlusi (tl 147-148), et ta käis Kobelco ümber ja ütles, et tähikud on läbi, lubati anda üle tähikud ja ära vahetada, kuu aega läks mööda ja pakuti, et ostke tähikud välja ja vahetage ära; kostja ei 12 (15)

olnud nõus veokette ja tähikuid enda raha eest vahetama, tavaliselt vahetatakse veokett ja tähikud koos; kostjal oli tööleping sõlmitud ning oli kiiresti vaja tööd alustada ja sellepärast renditi selline masin. Kohus leiab, et kuna kahju hüvitamise tulemusel ei või hageja põhjendamatult rikastuda, ei ole põhjendatud juba piisavalt kulunud lintide veotähikute, millega sai küll veel töötada, vahetamise maksumuse hüvitamise kohustust panna kostjale. Masinate viimiseks hüpoteetilisse olukorda, kus nad oleksid pidanud olema, et vastata lepingu tingimustele, loeb kohus põhjendatuks masinal 1 masti külgnihke pidurite silindrite lekkimise, seisupiduri, klaasipesuri, raadio, planeerimise kopa voolikute ja tagasilla parema kinnituspoldi remondi; masinal 2 raadio, planeerkopa emavõlli ja silindri ning masti siirdesilindri remondi, vasaku lindi reduktoris õlivahetuse. Masinate komplektsuse puuduste tõttu tuleb kostjal hüvitada masina 1 tagastamisel puudunud parema küljepeegli, hüdrohaamri lülituse pedaali ja asendatud tagumiste tulede, masina 2 parema tagatule remont ning kadumaläinud Case apteegi, vilkuri ja kopa maksumus. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale masinal 1 esinenud kahju 5500+2150+2211+ 1945 +3090+ 6090+ 1980+ 300+1495+1495+925+1780+10225= 39 186, 39 186 X20% (käibemaks)= 7837,20; 39 186+ 7837,20= 47 023,20 krooni ehk 3 005,33 eurot; masinal 2 esinenud kahju 2795+4095+1890+15 000+ 7590+1695+16 770+3000+4590+1895= 59 320, 59 320 x20% (käibemaks)=11 864, 59 320 + 11 864 = 71 184 krooni ehk 4 549,49 eurot. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja hageja poolt esitatud viiviste suuruse arvestamise osas ei vaidle vastu (tl 150), vaid on toonud vastuses hagile välja põhjuse, miks jäi leping täitmata ning taotleb, et viivised jääksid välja mõistmata. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui maksmisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viiviste alandamine on kohtu diskreditsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Viiviste eesmärgiks on võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele, tagatisfunktsioon on võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega on kostja ülesanne tõendada, et viivised on ebamõistlikult suured. Pooltevaheliste rendilepingute p 5.8 ja kokkuleppe kohaselt (tl 19, 29, 52) on pooled kokku leppinud, et juhul kui pool ei täida temal lasuvat kohustust lepingus fikseeritud tähtajaks, võib teine pool nõuda viivist 0,15% tasumata summast päevas. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et pooltevahelistest lepingutest tulenevad viivised on 13 (15)

ebamõistlikult suured või viiviste väljamõistmine sellises ulatuses oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Viiviste tasumine oli poolte sõlmitud lepingus ette nähtud võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumise juhuks. Viiviste rakendumine sõltub reeglina võlgnikust endast ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Viiviste vähendamisel võtab kohus arvesse võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust, võlasuhte osaliste varalist olukorda ja tähelepanuväärivat võlausaldaja huvi. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja pooleteise aasta pikkuse tsiviilasja menetlemise ajal kohtus üldse oma võlgnevust vähendanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma majandusliku seisundi kohta. Üksnes paljasõnaline väide, et kostja on majanduslikes raskustes, ei saa olla aluseks viiviste vähendamisele. Samuti moodustavad hageja kõrvalnõuded põhinõudeist vaid ligi 35 protsenti. Seega tuleb kostjalt välja mõista kuni 23.augustini 2010 sissenõutavaks muutunud viivised vastavalt hageja esitatud arvestustele rendilepingust 1 40 527 krooni ehk 2 590,15 eurot, rendilepingust 2 38 266 krooni ehk 2 445,64 eurot ning lepingust ja kokkuleppest tulenenud viivis 7 096 krooni ehk 453,52 eurot. Hageja on esitanud ka rendilepingust 1, rendilepingust 2 ja lepingust tuleneva hilinemisega tasutud rendimaksetelt viivise 45 866,20 krooni nõude. Nende viiviste tasumiseks on hageja esitanud kostjale ka viivisarved. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagi esitamise ajaks oli kostja rendimaksed, millelt hageja viivist arvestas, tasunud. Kostja arvelduskonto väljavõttest (tl 128) nähtuvalt on kostja sel perioodil tasunud rendimakseid 377 812,65 krooni. Kohus leiab, et arvestades kostja poolt kohustuste täitmise ulatust on põhjendatud selles osas lugeda viiviseid ebamõistlikult suureks ja neid tuleb vähendada VÕS § 162 alusel poole võrra, mistõttu tuleb välja mõista kostjalt rendilepingust 1, rendilepingust 2 ja lepingust tulenevalt hilinemisega tasutud rendimaksetelt viivised 22 933,10 krooni ehk 1 465,69 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb välja mõista kostjalt pooltevahelisest lepingust tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudeilt suuruses 0,15% päevas kuni põhinõuete täies ulatuses täitmiseni. Pooltevaheliste rendilepingute p 5.8 ja kokkuleppe kohaselt juhul kui pool ei täida temal lasuvat kohustust lepingus fikseeritud tähtajaks, võib teine pool nõuda viivist 0,15% tasumata summast päevas (tl 19, 29, 52). Hageja on välja nõudnud sissenõutavaks muutunud viivised kuni 23.augustini 2010.a. Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis 0,15% päevas põhinõudeilt, so 7 285,93, 6 879,45 ja 2 147,43 eurolt alates 24.augustist 2010 kuni põhinõuete täitmiseni. Kohus peab mõistlikuks, et viivised igalt nõudelt ei tohi ületada koos väljamõistetud sissenõutavaks muutunud viivistega põhinõuete suurusi. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi osaliselt rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku 7285,93+3005,33+2590,15+6879,45+4549,49+2445,64+2147,43+453,52+1465,69=30 822, 63 eurot ja alates 24.augustist 2010 sissenõutav viivis täitmata lepingutejärgsetelt kohustustelt 0,15% täitmata põhikohustustelt päevas kuni põhikohustuste täitmiseni, kusjuures viivised ei või ületada koos väljamõistetud sissenõutava viivisega põhikohustuste suurust.

14 (15)

Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt 91 % ulatuses, jätab hageja menetluskulud 91 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 9 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik

15 (15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.