1 176,67 eurot Hageja A K (xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Sirje V (xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
Kostja AS P (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslikud esindajad MG ja VK 05.12.2011 Hageja lepinguline esindaja Sirje V
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista AS P hüvitis 1 176,67 (üks tuhat ükssada seitsekümmend kuus eurot ja 67 senti) eurot A K kasuks.
3.Välja mõista AS P viivis 0,02% päevas summalt 1 176,67 eurot alates 09.06.2010 kuni nõude täieliku täitmiseni A K kasuks. Menetluskulude jaotus Mõista AS P välja menetluskulud täies ulatuses A K kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kahju 1 176,67 eurot ja viivise 0,02% päevas tasumata summalt alates 09.06.2010 kuni võlgnevuse tasumiseni ning
menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes RaKS § 14 lg 1, § 50 lg 1, § 53 lg 5, § 54 lg 1 p 4, § 56 lg 3, VÕS § 113 lg 1.
2.Hageja töötas kostja juures ajutise töölepingu alusel perioodil 03.04.2007-31.07.2007 müüja ametikohal, töötasuga 4 000 krooni kuus. 30.07.2007 sõlmiti hagejaga uus ajutine tööleping tähtajaga 01.08.2007-30.11.2007 ja 30.11.2007 uus ajutine tööleping perioodil 01.12.200701.02.2008.
3.05.04.2007 jäi hageja töövõimetuslehele ja 20.04.2007 esitas hageja kostjale arsti otsuse nr L01073, mille kohaselt palus kostjalt töötingimuste ajutist kergendamist või teisele tööle või ametikohale üleviimist, seoses rasedusega. Hageja oli töövõimetuslehel kuni 20.01.2008.
4.Novembris 2007 esitas hageja oma otsesele ülemusele LO’le lapsehoolduspuhkuse avalduse, milline pidi lõppema 2010 oktoobris. 18.05.2010 pöördus hageja tööandja poole, et teavitada kostjat uuest rasestumisest ja edastas kostjale töövõimetuslehe väljastusteatega.
5.09.06.2010 väljastas kostja hagejale dokumendid, millest nähtus, et hagejaga on tööleping lõpetatud 01.02.2010, kuid vastavalt käskkirjale nr 5-k oli hagejaga lõpetatud tööleping juba alates 31.01.2008 ning haigekassa arvelt oli hageja maha võetud 01.02.2008 ehk ajast mil hagejal oli veel kehtiv tööleping. Hagejale ei teatatud hagejaga töölepingu lõpetamisest ega tutvustatud ning väljastatud käskkirja töölepingu lõpetamise kohta. Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjon luges oma 04.10.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-2/2194-2010 poolte vahelise töölepingu lõppenuks alates 10.06.2010.
6.Hagejale on tasumata Eesti Haigekassa poolt sünnitushüvitis, kuna kostja ebaseadusliku tegevuse tõttu ei ole hageja kindlustatud isikuks lähtuvalt RaKS § 5 ning Haigekassale on edastamata hageja töövõimetusleht, mistõttu võlgneb kostja hagejale 1 176,67 eurot ning viiviseid 0,02% päevas tasumata summalt. Kostja vastuväited
7.Kostja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendamatu ja hageja väited on paljasõnalised, mistõttu palub kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
8.Kostja möönab, et teatava ajavahemiku jooksul võis hageja väide vastata tõele. Kuid hagiavalduse esitamise päeva seisuga 31.12.2010 oli õiguslik olukord juba teistsugune. Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 04.10.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-2/2194-2010 tuvastati, et poolte vaheline tööleping kehtis kuni 10.06.2010. Pärast viidatud otsuse teatavaks tegemist maksis kostja, lisaks hageja kasuks väljamõistetud rahasummale, ka seaduses ettenähtud maksud jm kohustuslikud maksed, sh ravikindlustusmaksed, kuni 10.06.2010.a (k.a). Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja poolse kohustuse rikkumise tõttu puudub hagejal võimalus saada Eesti Haigekassalt sünnitushüvitust või mistahes muid hüvitusi ja väljamakseid ajavahemiku eest kuni 10.06.2010. Vastav võimalus oli hagejal olemas hagiavalduse esitamise ajal ja see ei ole hageja poolt minetatud ka käesolevaks ajaks. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks. Hagejal tuleb pöörduda sünnitushüvituse saamiseks Eesti Haigekassa poole. Kuna hageja põhinõue on põhjendamatu, on alusetu ka hageja nõue kõrvalnõuete osas. Kohtuotsuse põhjendus
9.Kohus lahendab tulenevalt hageja taotlusest ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410 antud asja sisuliselt ilma kostja kohalolekuta, kuna kostja on nõus antud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
11.Ravikindlustuse seadus (RaKS) § 50 lg 1 järgi ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. RaKS § 50 lg 3 p 2 kohaselt ajutise töövõimetuse hüvitise liigiks on muuhulgas sünnitushüvitis. RaKS § 52 lg 1 alusel töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuse täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille väljastab kindlustatud isikule teda raviv arst, hambaarst või teenust osutav ämmaemand. Vastavalt RaKS § 53 lg 5 töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud muud dokumendid esitab haigekassale kindlustatud isiku tööandja seitsme kalendripäeva jooksul, alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast. Kindlustatud isik võib esitada töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud muud dokumendid ise. RaKS § 54 lg 1 p 4 kohaselt haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 100 protsenti rasedus- ja sünnituspuhkuse korral. RaKS § 56 lg 3 järgi õigus saada hooldushüvitist, sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest päevast alates. RaKS § 58 lg 1 sätestab, et sünnituslehe alusel on rasedal õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Raseda õigus saada sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele käesolevas lõikes sätestatud tähtajast hiljem. RaKS § 14 lg 1 alusel, kui kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide esitamiseks kohustatud isiku kohustuse nõuetekohase täitmise korral oleks kindlustuskaitset taotleval isikul tekkinud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab kindlustuskaitset taotlevale isikule hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju kohustuse rikkuja. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja töötas kostja juures alates 03.04.2007 ajutiste töölepingute alusel müüja ametikohal töötasuga 4 000 krooni kuus. Kohtule esitatud Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 04.10.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4.-2/2194-2010 on tõendatud, et poolte vaheline tööleping lõppes 10.06.2010 TLS § 107 lg 2 alusel (tl 9-13). Kostja ei ole nimetatud otsust vaidlustanud. Töövõimetuslehega on tõendatud, et hageja viibis rasedus- ja sünnituspuhkusel perioodil 17.05.2010-03.10.2010 (tl 14). Eesti Haigekassa tõendiga on tõendatud, et hageja omas kostja juures kehtivat ravikindlustus kuni 01.04.2008, kuna kostja esitas hageja ravikindlustuse lõpetamiseks 07.12.2007 töölepingu lõpukuupäevaga 01.02.2008 (tl 15 ja 40), mistõttu jäi hagejal saamata sünnitushüvitis. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja on vastavalt RaKS § 53 lg 5 edastanud Eesti Haigekassale hageja töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud muud dokumendid, mistõttu on alusetud kostja väited, et hagi on alusetu ja hagejal on õigus pöörduda Eesti Haigekassa poole sünnitushüvitise saamiseks. Asjaolu, et kostja on tasunud kõik maksud, sh ravikindlustusmaksed, kuni 10.06.2010.a (k.a), ei tähenda, et kostja on edastatud vajalikud andmed Eesti Haigekassale, et hagejal oleks õigus sünnitushüvitisele. Seega on eeltooduga tõendatud, et hageja viibis rasedus- ja sünnituspuhkusel perioodil 17.05.2010-03.10.2010 (tl 14), mille kohta jättis kostja dokumendid Eesti Haigekassale edastamata, rikkudes RaKS § 53 lg 5, mistõttu ei saanud hageja sünnitushüvitist, milles ulatuses tekkis hagejale kahju summas 1 176,67 eurot (tl 17). Kostja ei ole summale vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 1 176,67 eurot.
12.Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja
mõista alates 09.06.2010 viivise 0,02% päevas tasumata summalt kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
13.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 on käesoleva asja hagihinnaks 1 176.67 eurot. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.