Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.detsember 2011. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-10-20985
Tsiviilasi
S. AS hagi E. J. võla, intressi ja viivise, kokku summas 163 557,41 krooni (10 453,22 euro) ning lisanduva viivise nõudes 8254,99 eurot (129 162,52 krooni)
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S. AS – registrikood xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx xxxxx Esindaja: S. K. , postiaadress xxxxxxx xx.xx xxxxx xxxxx E-post: Kostja: E. J. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxx
Kirjalik menetlus
1.Mõista E. J. . AS (endine AS Hansapank) kasuks välja 11532 (üksteist tuhat viissada kolmkümmend kaks) eurot 08 senti, sealhulgas 8254,99 eurot võla katteks, 2102,36 eurot intresside katteks ja 1173,73 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni 12.12.2011.a. (kaasa arvatud) põhinõudelt arvestatud viivise katteks. 2.Mõista E. J. AS (endine AS Hansapank) kasuks välja viivis põhinõudelt (8254,99 eurot) alates 13.detsembrist 2011.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
TsMS § 420 alusel
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank (S. AS õiguseellane) ja E. J. kostja) 22.12.2008 laenulepingu nr 08-282523-VV (edaspidi leping) laenusummaga 131180,45 krooni, intressimääraga 19% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.12.2013. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 11.kuupäeval summas 3402,53 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 11.01.2009. Ajavahemikul 11.01.2009 - 11.04.2010 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 16 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt kohustuse täitmise tähtpäevale järgnevast päevast arvates panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel tulenevalt VÕS § 113. 06.04.2010 saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise ning võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlad tasuda hiljemalt 21.04.2010. Hageja hoiatas, et juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega üles ning alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. 22.04.2010 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 04.05.2010 seisuga moodustas kostja võlgnevus hageja ees kokku 163557,41 krooni, s.h põhiosa 129162,52 krooni, intress perioodi 11.01.2009-22.04.2010 eest 32894,80 krooni ja põhiosa viivis perioodi 11.01.2009-04.05.2010 eest. 1500,09 krooni. Tuginedes VÕS §-dele 8 lg 2, 23 lg l, 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1, taotleb hageja kostjalt 163557,41 krooni ja viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel protsendina põhinõudelt (129162,52 krooni) alates 05.05.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kostja vastuväited
2 (4)
Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus 1.veebruaril 2011.a. kätte toimetatud üleandmisega tema elukaaslasele K. .34). TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse menetlusdokument sellega saajale kättetoimetatuks. E. J. ole määratud tähtajaks s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl.30). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.5). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja võlgneb hagejale laenulepingust tulenevalt kokku 163557,41 krooni, sellest põhiosa 129162,52 krooni, intress perioodi 11.01.2009-22.04.2010 eest 32894,80 krooni ja põhiosa viivis perioodi 11.01.2009-04.05.2010 eest 1500,09 krooni. Lisaks võlale on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates 5.maist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0% , millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtis kuni 01.01.2011.a. Käesoleval ajal kehtib intressimäär 1,25 %, millele lisandub 7 % aastas. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 05.05.2010 kuni 30.06.2011 oli 8% aastas, so. 0,022% päevas ning alates 01.07.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 8,25 % aastas, so.0,023 % päevas.
3 (4)
Kostja on olnud viivituses laenulepingust tuleneva põhinõude – 129162,52 krooni tagastamisega ajavahemikul 05.05.2010 - 30.06.2011.a. 421 päeva ja 01.07.2011-12.12.2011 (kaasa arvatud) 165 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele – 1500.09 krooni veel 16864,75 krooni [ (129162,52 x 0,022% x 421) + (129162,52 x 0,023% x 165). Kuna alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis rahaühikuna kasutusel euro, arvestab kohus kostjalt väljamõistetava summa ümber kursiga 1 euro = 15,646 krooni. Seega kokku võlgneb kostja hagejale 11 531,08 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi esitamisel tasutud riigilõivu- kokku 15 000 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel 04.05.2010.a. on tasutud riigilõivu 12500 krooni ja 18.05.2010.a. täiendavalt 2500 krooni. Kokku on hageja poolt tasutud riigilõivu 15000 krooni, vastavalt tsiviilasja hinnale kuni 150 000 krooni. Tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.