2-10-44151
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. detsember 2011. a Kentmanni 13 Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-44151
Tsiviilasi
GSSOÜ hagi OÜ KL vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. (Hagi hind 328,76 eurot ).
Menetlusosalised ja nende
Hageja: GSSOÜ(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Merli Eichler (epost [email protected]) Kostja: OÜ KL(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige MP(IK XXX)
esindajad
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
Arve nr 00012 on kostja poolt osaliselt tasunud ning arve tasumata jääk on 14,04 eesti krooni ning arve nr 00219 on samuti osaliselt tasutud ja arve tasumata jääk on 246,56 eesti krooni. Ülejäänud arved on tänaseni täies ulatuses tasumata. Hageja põhinõue kostja vastu moodustab hagi esitamise seisuga 5144 eesti krooni ehk 328,76 eurot. Vastavalt poolte vahel sõlmitud tehnilise valve lepingu nr XXXpunktile 1.1 osutas hageja kostjale valveteenust, mis seisnes kostja valduses oleval territooriumil kinnisasja vallasvara valvamises ja kaitsmises tehnilise valve (häiresüsteem) abil. Lepingu lisa nr 1 järgi on valvealana märgitud Kostivere Lihatööstuse 2-kordne plekiga kaetud kivihoone. Vastavalt Lepingu punktile 6.5 kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt valveteenuse eest teenustasu 350 eesti krooni ning andmeedastustasu 59 eesti krooni (lisandub käibemaks) hageja poolt esitatud arve alusel. Kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud ning jätnud osaliselt või täielikult tasumata valveteenuse osutamise eest väljastatud arved. Vastavalt Lepingu punktile 6.8 kohustub kostja maksete tasumisega viivitamise korral tasuma võlgnetavalt summalt viiviseid 0,25 % päevas. Seisuga 22.03.2011.a võlgneb OÜ KLOÜ-le GSS viivistena:
osutamine oli meie hinnangul juba 2009 aasta veebruaris lõpetatud. Vastavalt lepingule peaks teenuse osutaja lepingu lõpetama, kui klient ei ole kaks kuud arveid tasunud. Hageja on meie hinnangul vaatamata kliendi selgele soovile ja tahtele omavoliliselt jätnud lepingu jõusse ja üritab samas teenust osutamata saada tulu. Hageja ei olnud elektroonilist valvet 2009 aasta veebruarist alates kasutanud. Hageja mitteteavitamine väidetavatest arvetest ja nende tasumata jätmisest 12 kuu jooksul on ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõtetega. Olime ja oleme jätkuvalt seisukohal, et leping on kehtetu juba alates veebruarist 2009 aasta ja seega Hageja poolt esitatud arved alusetud. KL ei ole Hageja poolt pakutavaid teenuseid tarbinud. Seega ei kuulu ka arved tasumisele. Samuti oleme täielikult tasunud 07.01.2009 maksetähtajaga arve nr. 0012, mis oli aga ikkagi osaliselt esitatud uuesti sissenõudmiseks Hageja poolt 24.05.2010 saadetud hagihoituses. Samas oleme mõistvalt suhtunud asjaolusse, et signaaliedastusseade oli jätkuvalt meie valduses ja Hagejal oleks olnud võimalik seda kellelegi teisele välja rentida. Teisalt ei olnud nad ka ise mingit huvi üles näidanud, et seda objektilt ära viia. Sobiva ettepaneku korral olime nõus mingis ulatuses hüvitama nimetatud seadme väljarentimata jätmisest Hagejale saamata jäänud tulu. Kinnitasime, et oleme tegutsev ettevõte, maksejõulised ja põhjendatud ning selgeid nõudeid/kohustusi täidame nõuetekohaselt. Mingeid tõendeid arvete esitamise või meeldetuletuste kohta Hageja ei esitanud. Oma vastuses rääkis Hageja esindaja väidetavatest Hageja meeldetuletustest 22.02.2010 ja 08.04.2010. Ainukese meeldetuletuse oleme aga saanud 13.04.2010. Hagiavaldusele on esitatud ka koopiad aadressile XXX saadetud meeldetuletustest, mis ei ole kunagi nimetatud meiliaadressile jõudnud. Hageja ei ole eelnevalt esitanud väidetavalt saadetud meeldetuletuste koopiaid ja tõendanud nende edastamist Kostjale Samas oli Hageja esindajal AP olemas KL meiliaadress XXX kuhu oli eelnevatel perioodidel arveid saadetud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 13.06.2007. a tehnilise valve teenuse lepingu nt TV – 08/07 (tl 73-80). Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale osutatud teenuse eest järgmised arved (/tl 60-71):
Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel sõlmitud leping on olemuselt töövõtuleping. Võlasuhte lõppemise alused on sätestatud VÕS § 186. Kostja väitel pidi hageja aru saama, et kostja ei soovi enam hageja poolt pakutavat teenust, valvatav objekt on 2008. aasta detsembrist tootmiseks suletud. Kohus kostja käsitlusega lepingu lõppemisest ei nõustu. VÕS § 655 lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Vastavalt TsÜS § 69 lg 1 on ülesütlemine ühepoolne vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega. Lepingu p 8.2. kohaselt pooled võivad lepingu lõpetada igal ajal, teatades sellest teisele poolele kirjalikult vähemalt 10 kalendripäeva ette. Käesolevas menetluses ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, millelt nähtuks, et kostja oleks hagejale esitanud lepingu ülesütlemise tahteavalduse. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjal on seega võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda turvateenuse eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 328,76 eurot. Kostja väiteid arvete mittesaamise kohta kohus veenvaks ei pea. TsÜS § 29 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Äriseadustiku (ÄS) § 145 lg 1 p 2 kohaselt kantakse äriregistrisse osaühingu asukoht ja aadress. ÄS § 62 lg 4 sätestab, et juriidilise isiku asukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta asub. ÄS § 62 lg 5 kohaselt esitatakse isiku aadressina registripidajale täpsed andmed asukohajärgse aadressi kohta (maja ja korteri number, tänava või talu nimi, asula, kohaliku omavalitsuse üksuse ja maakonna nimi, postisihtnumber). Eeltoodust tulenevalt peab juriidiline isik oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh ka arved, ei jõua temani. Kostja on ise avaldanud lepingus aadressi XXX Kostiveres (tl 51, 105), samuti on kostja ise kasutanud nii e-posti aadressi XXX (tl 87, 103, 105). Kohtu hinnangul on hageja teinud kõik endast oleneva, et kostjale kirju ja arveid edastada ning kostja väiteid kirjade ja arvete mittesaamise kohta tuleb paljasõnalisteks pidada. Lepingu punkt 6.8. kohaselt maksete tasumisega viivitamise korral maksab tellija viivist 0,25% iga nõuetekohase tasumisega viivitatud päeva eest võlgnevuselt. Kuna kostja on arvete maksmisega hilinenud, tuleb kooskõlas lepingu p-ga 6.8. ja VÕS § 113 lg 1 mõista välja kostjalt ka viivis seisuga 22.03.2011. a kokku summas 328 eurot (tl 57, 58). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.