2-11-36853/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Tartu notar Tiina Tomberg Txxxxx Fxxxxxx esindajana esitas 05.08.2011.a. kohtule avalduse xxxxxxxxxx.a. surnud Axxxxxxxxx Fxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kuna tema varast ei piisa inventuurinimekirjas olevate rahaliste nõuete tasumiseks. Avaldaja on tasunud A.Fxxxxx matusekulud ja tasunud Kohtutäitur O.Kutšmeile pärandvara inventuuri tegemise kulud. Avaldajale ei ole teada A.Fxxxxx muud vara. Tartu Kohtutäitur O.Kutšmei on viinud läbi Axxxxxxxxx Fxxxxx pärandvara inventuuri (tl.46), millest nähtub, et võlgnikul ei ole ühtki kinnistut, sõidukit, väärpaberikontosid ega äriühingute osakuid. A.Fxxxxx nimele avatud AS Swedbank konto saldo seisuga 17.12.2010.a. on 6332.00 krooni ehk 404,69 eurot. Võlgnikul on võlgasid: AS Swedbank eest seisuga 16.03.2011 495.60+3,74 eurot; AS SEB Pank ees seisuga 20.12.2010 214,74 eurot. Kohus algatas pankrotimenetluse ja määras ajutise halduri (tl.25). Ajutine haldur esitas kohtule aruande, millest nähtub, et võlgnikule kinnisvara ega vallasvara ei kuulu ja ka rahalised vahendid puuduvad. Pärandajal on võlgnevused Swedbank panga ees seisuga 28.10.2011 336,18 eurot, AS SEB Panga ees 214,73 eurot. Sotsiaalkindlustusamet on esitanud nõude summas 233,72 eurot pärast pärandaja surma välja makstud pensionisumma ulatuses. Laekunud pensioni arvelt on tasutud püsimaksekorralduse alusel laenukohustust Swedbanga ees. Tasumata kohustusi on A.Fxxxxx pärandvaral summas 784.63 euro ulatuses. Vara ja rahalised vahendid puuduvad, mistõttu kohustused ületavad varasid ja on tekkinud püsiv maksejõuetus. Vara tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 järgi ei ole tuvastatud. Pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ega võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pankrotimenetluse läbiviimiseks tuleks võlausaldajatel tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot. Kui vajalikku summat ei tasuta, siis neil asjaoludel ja PankrS § 29 lg.1 ja 2 alusel teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtu seisukohad: Pärimisseaduse § 130 lg 1: Pärandi vastuvõtmisega lähevad põrijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mi soma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

Lg.3: kui pärandvarast ei piisa kõigi pärandaja kohustuste täitmiseks ning ei ole tehtud pärandi inventuuri ega välja kuulutatud pärandvara pankrotti, on pärija kohustatud täitma pärandaja kohustused ka oma vara arvel. § 142 lg 6 sätestab: Kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. § 143 lg 1: Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi 784,63 euro ulatuses ja vara väärtuses 0 eurot. Seega on võlgniku kohustused ületavad varasid ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused on tekkinud pankadega sõlmitud laenulepingutest. Pärast võlgniku surma pangakontol olevate vahendite arvelt on toimunud jätkuvad püsimaksed laenukohustuste katteks. AS-ga SEB Pank sõlmitud laenuleping pärineb aastast 1994. Kohtule esitatud võlakohustuste aluseks olevad tõendid näitavad, et Axxxxxxxxx Fxxxxx maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuritegu ega raske juhtimisviga PankrS § 28 tähenduses, vaid muu asjaolu. Kohus saatis järelepärimised võlausaldajatele AS Swedbank, AS SEB Pank ja Sotsiaalkindlustusamet ettepanekuga tasuda kohtu deposiiti 2000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Kõik võlausaldajad teatasid, et nad ei soovi tasuda vahendeid kohtu deposiiti. Kohtu hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna võlgniku enda võimalik aktiivsus oma vara suurendada on lõppenud tema surmaga ja vara, mille arvel võlgniku varalist olukorda parandada, ei ole. Esitatud aruandest ja toimiku materjalist nähtub, et võlgnikul ei ole vara, mis rahuldaks võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on varatu. Puuduvad võimalused vara tagasi võita või tagasi nõuda. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja neid vahendeid ei ole kusagilt ka tulemas. Võlausaldajad ei ole nous pankrotimenetlust rahastama. Võttes aluseks Pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, ei ole Pankrotiseaduse mõttega kooskõlas. Seetõttu kohus võlgniku pankrotti välja ei kuuuluta, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub selle katteks ka vara tagasivõitmise võimalus. Kohtul tuleb välja tuua võlgniku maksejõuetuse põhjused (PankrS § 22 lg.5, § 28). Arvestades võlgniku võlgade struktuuri (võlad on tekkinud laenulepingutest pankadega), leiab kohus, et Axxxxxxxxx Fxxxxx suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tingitud raskest juhtimisveast või kuriteo tunnustega teost, vaid maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 mõttes. Axxxxxxxxx Fxxxxx pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg.1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Menetluskulude jaotus