Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt laenulepingust tulenevat võlgnevust. 25.01.2007. a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxx-xxxx. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 63 912 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja tagastama laenu annuiteetmaksetena. Vastavalt laenulepingu põhitingimuste p-le 8 muudeti intressi iga kuue kuu järel. Kostja igakuiseid graafikujärgseid kuumakseid nõuetekohaselt ei tasunud. Võlgnevusest tingituna saatis hageja kostjale nõude võla tasumiseks 28.07.2008.a ja 17.09.2008.a. Kuna kostja kirjadele ei reageerinud ja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles 06.12.2008.a. Ülesütlemise avalduse koostamise hetkel s.o 06.11.2008.a oli kostja võlg hageja ees on seisuga 66863,30 EUR. Laenu tagatiseks seati ka kostjale kuuluvale kinnistule (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) hüpoteek, kuid kostja on tagatise peale hüpoteegi seadmist hageja teadmata võõrandanud. Kinnisvara madalseisust tingituna ei ole tänaseni vara müüdud. Viimane enampakkumine, alghinnaga 41542,57 EUR, toimus 27.05.2011.a. Igasugune ostuhuvi puudus. Võttes arvesse tänast kinnisvaraturu olukorda, on raske prognoosida, milline võiks olla tagatise reaalne müügihind, sest tegelik hind selgub alati alles vara müümisel (välistatud ei ole ka olukord, kus

vara jääbki müümata, vara kahjustub ja kindlustus kahju ei hüvita vmt). Lisaks eelnevale kuulub müügihinnast maha arvestamisele ka kohtutäituri tasu. Sellest tulenevalt esitab hageja ka nõude täies ulatuses. 19.09.2011.a saatis hageja tagatise omanikule teatise täitmata kohustuste kohta, esitas võlasumma suuruse ja teatas, et vara müüki on võimalik vältida võla tasumisega. Ka vara omanik võlga ei tasunud. 19.09.2011.a saatis hageja ka kostjale nõude võla tasumiseks ja teatas, et vara on veel müümata ja hoiatas hagiavalduse esitamise eest. Kostja kirjale ei reageerinud. Laenulepingust tulenev võlg hageja ees on 03.11.2011.a seisuga 78068,88 EUR, millest: 63092,02 eurot põhiosa; 1788,96 eurot intressid; 13187,90 eurot viivis (63092,02 x 0,02% x 1045 päeva, periood 07.12.2008 s.o laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni 03.11.2011). Hageja nõustub kirjaliku menetlusega ning on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse põhiosa summas 63 092,02 eurot, intressi võlgnevuse summas 1788,96 eurot, viivis seisuga 03.11.2011.a summas 13 187,90 eurot.

MENETLUSE KÄIK

Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega (tl 56). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku

põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Hageja on kohtule tõenditena esitanud järgmised ärakirjad: laenuleping nr xxx-xxxx koos üldtingimustega (tl 7-12); krediidilepingu nr xxx-xxxx krediidisumma tagasimakse ja intresside maksmise graafik (tl 13-14); 28.07.2008.a kostjale esitatud nõue võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 11.08.2008.a (tl 15); 17.09.2008.a kostjale esitatud nõue võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 29.09.2008.a (tl 16); laenulepingu ülesütlemisteade alates 06.12.2008.a (tl 17-18); notariaalne müügi-ja hüpoteegi seadmise leping 06.11.2007 (tl 19-28); kinnistusraamatu väljavõte (tl 29); enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt 27.05.2011.a (tl 30-31); seisukohanõue 27.05.2011.a enampakkumise objekti allahindamise kohta (tl 32); teatis laenulepingust nr xxx-xxx tulenevate täitmata kohustuste kohta 19.09.2011.a xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ-le (tl 33); nõue laenulepingust nr xxx-xxxx tulenevate kohustuste täitmiseks kostjale 19.09.2011.a (tl 36-37). Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1; § 115; § 402; § 397 lg 1; § 416 lg 1 ja TsMS § 367. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostja sõlminud VÕS § 402 kohaselt laenulepingu (tl 7-8). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Samuti sätestab VÕS § 82 lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. Lepingu kohaselt väljastas hageja kostjale laenu summas 63 912 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja tagastama laenu annuiteetmaksetena. Kostja igakuiseid graafikujärgseid kuumakseid nõuetekohaselt ei tasunud. Kostjapoolne lepingu rikkumine seisneb laenusumma tähtaegselt tagastamata jätmises. Toimiku materjalidest nähtuvalt saatis hageja kostjale 28.07.2008.a nõude võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 11.08.2008.a (tl 15) ja 17.09.2008.a nõude võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 29.09.2008.a (tl 16). Hageja ütles kostjaga laenulepingu üles alates 06.12.2008.a (tl 17-18). VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivtuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võlgnevuse tasumist. Hageja on kohtu hinnangul õigustatud kostjalt nõudma laenu tagastamist põhiosa summas 63 092,02 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tasuma intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kostja intressi võlgnevus on summas 1788,96 eurot, mis tuleb hageja kasuks välja mõista.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 1 koostoimes VÕS § 94 kohustub kostja tasuma viivist 0,02% päevas. Kostja viiviste võlgnevus on seisuga 03.11.2011.a summas 13 187,90 eurot, mis tuleb kohtu hinnangul hagejale välja mõista. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nimetatust lähtuvalt koosneb hageja nõue muuhulgas tulevikus sissenõutavaks muutuvast viivisest võlgnetavalt põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada alates 04.11.2011. a.

Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja on menetluskulu tõendava dokumendina kohtule esitanud koopia riigilõivu maksekorraldusest summas 4793,37 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 4793,37 eurot, ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.