2-11-26287/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

2.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue 20.juunil 2008 poolte vahel sõlmitud liisingulepingust, mille eesmärgiks oli anda kostja kasutusse kostja poolt väljavalitud ese Mercedes-Benz Vito 2004 reg märg xxxxxx. 20.06.2008 sõlmiti hageja kui ostja ja OÜ Ropka Autoaed kui müüja vahel liisingueseme müügileping, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus liisingueseme eest müüjale 220 000 krooni. 20.06.2008 sai kostja liisingueseme enda valdusse. 30.09.2009 hageja poolt liisingueseme kasutamise ees tasumiseks esitatud arve oli viimane, mille kostja on hagiavalduse esitamise seisuga täielikult tasunud. Seisuga 18.03.2010 ei olnud kostja enda võlgnevusi hagejale tasunud ja liisinguleping ülesöelduks. 22.06.2010 müüs hageja liisingueseme hinnaga 97 000 krooni. 29.06.2010 on hageja saatnud kostjale nõuded liisingueseme tasumata osa ja tehtud kulutuste viivitamatuks tasumiseks. Kostja võlgneb hagejale tasumata rendimaksetena 1 895, 50 eurot. Hageja on arvestanud viivist 0,01918% päevas alates 16.11.2009 kuni 02.03.2010 summas 44,31 eurot. Neil asjaoludel esitas AS SEB Liising VÕS § 367 lg 1 alusel hagi M. V. vastu 1 939, 81 euro nõudes. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud liisingulepingu koos lisadega, müügilepingud, liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti, aruande liisingulepingu kohta, teatise lepingu ülesütlemise ja liisingueseme müüki suunamise ja müügikoha kohta ning vara üleandmise –vastuvõtmise akti ( tl 12-28). VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Tulenevalt VÕS § 367 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 383, 46 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avaldamisel tasutud riigilõiv 67,11 eurot. Samuti on hageja täiendavalt tasunud menetluskuluna riigilõivu 6,39 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu (tl 44). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 143 p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulu kokku 456,96 eurot, sh hagiavalduse esitamisel 383,46 eurot, riigilõiv 6, 39 eurot teate avaldamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 67,11 eurot.