Tsiviilasi nr 2-11-54236
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Annemarie Gerassimov
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.detsember 2011.a; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-54236
Tsiviilasi
X xxxxxxxxxxxxx hagiavaldus D. G. vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: X (reg.kood xxxxxxxx; asuk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post. X); Esindaja: M. P. Kostja: D. G. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxxxxxxxxx ) kirjalik menetlus.
esindajad
Menetlusvorm
Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.
08.11.2011.a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale esitatud hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja X kostjalt D. G. õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist summas 104 eurot. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 24.11.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-1015518 kostja süüdi mõistetud KarS § 121 alusel tervisekahjustuse tekitamises. 07.05.2010.a kasutas kostja füüsilist vägivalda S. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes, tekitades talle tervisekahjustuse. S. P. ́ile tekitatud tervisevigastusi ravis xxxxxxxxxxxx 07.05.2010.a. Hageja kandis S. P. ravikulusid kogusummas 104 eurot. Hageja on kohtule tõendina esitanud xxxxxxxxxxxx arve nr xxxxxxxxx (tl 7).
Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel 10.11.2011.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega (tl 14). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ega hagile vastu vaielnud.
Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hageja on kohtule tõenditena esitanud ärakirja xxxxxxxxxxxx AS poolt väljastatud raviteenuste arve nr xxxxxxxxxx, mis on väljastatud 07.05.2010.a isikule isikukoodiga xxxxxxxxxxx (tl 6). Arvelt nähtuvad m.h patsiendile kuupäevaliselt osutatud raviteenused ja hind. Arve summa on kokku 1628,08 krooni s.o 104 eurot. 24.11.2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-10-15518 nähtuvalt tekitas kostja S. P. ́ile kehavigastusi pannes toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo (tl 3-5). Kohtule nähtuvalt on hageja teinud 13.12.2010.a kostjale ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks summas 1628,08 krooni (tl 7). RaKS § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimepanemise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, seega on hagejal õigus esitada regressnõue kostja vastu. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse § 1043, mille kohaselt õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kannatanule tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus on esitatud tõendite põhjal tuvastanud, et kostja tekitas S. P. ́ile kehavigastusi, millega kaasnes tervisekahju. Kuna S. P. oli Xs kindlustatud isik, siis oli hageja kohustatud üle võtma tasu maksmise kohustuse osutatud tervishoiuteenuste eest vastavalt RaKS § 25 lg-le 1 ja 2. Hageja tasus S. P. raviarve eest RaKS § 29 lg 1 kohaselt. Süül põhineva vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu moodustavad tegu, kahju ja põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lõikest 4 tuleneb, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja on kohtule tõendanud: 1) kostja tekitas S. P. ́ile kehavigastusi, 2) kahju on tekkinud summas 104 eurot, 3) kostja tegu oli kahju tekkimisega (tagajärjega) põhjuslikus seoses.
VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kahju tekitamise õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt ei vastuta kostja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on S. P. ́ile tekitanud kehavigastused põhjustanud süüliselt. Kohtu hinnangul ei esine kostja vastutust piiravaid asjaolusid. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda, hageja on riigilõivu tasumisest vabastatud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 alusel. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
Annemarie Gerassimov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.