2-11-32661/19 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud, menetluse käik 06.10.2008 sõlmisid AS SEB Liising (edaspidi hageja), kui liisinguandja ja Aleksandr Kovtun (edaspidi kostja 1), kui liisinguvõtja kasutusrendilepingu nr. *, mille eesmärgiks oli anda kostja 1 kasutusse kostja 1 poolt väljavalitud ese *. Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 15.10.2011, mille jooksul kohustus kostja 1 tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt graafikule. Lisaks liisingulepingule * sõlmiti käendusleping Dmitri Kovtun’iga (edaspidi kostja 2). Samal päeval sõlmiti hageja kui ostja ja AS Ramirent kui müüja vahel liisingueseme müügileping nr. *, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus liisingueseme eest müüjale 5 879.87 eurot. 06.10.2008 sai kostja 1 liisingueseme enda valdusesse. 16.03.2010 ütles hageja liisingulepingu erakorraliselt üles. 22.03.2010 andis kostja 1 liisingueseme Autolink OÜ-le. 26.05.2010 saatis hageja kostjale 1 teatise vara oksjonile paneku kohta. 04.06.2010 müüs hageja liisingueseme hinnaga 3 259.49 eurot. 29.06.2010 saatis hageja kostjale 1 ja kostjale 2 nõuded võlgnevuse tasumiseks. 14.07.2011 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja 1 ja kostja 2 esitasid vastuväite, kus soovisid maksegraafiku sõlmimist. 09.08.2011 saatis hageja kostjale 1 täpsustavad küsimused maksegraafiku koostamiseks, kuid kosta 1 päringule ei vastanud. Telefoni teel ei olnud hagejal võimalik kostjat 1 kätte saada. Hageja nõue on kogusummas 1788,74 eurot, millest 619,08 eurot on rendimaksete võlgnevus, 7,67 eurot lepingu lõpetamise tasu, 13,62 eurot kindlustuse arve, 446,74 eurot sõiduki hooldus ja remont, 168,99 eurot auto poleerimine ja keemiline sisepesu, 319,56 eurot müügiteenus ja 213,08 eurot müügikahjum. Pärnu Maakohtu menetluses oli AS SEB Liising maksekäsu kiirmenetluse avaldus Aleksandr Kovtun’i ja Dmitri Kovtun’i vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 02.08.2011 määrusega võlgnikele makseettepaneku võlgnevuse tasumiseks, mille võlgnikud said kätte 03.08.2011. 09.08.2011 saabus kohtule võlgnikult A. Kovtun’ilt vastuväide maksekäsu kiirmenetluses ja 17.08.2011 esitas vastuväite D. Kovtun. 09.09.2011 määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Harju Maakohtus. 12.09.2011 tegi Harju Maakohus kohtumääruse, millega kohustas hagejat esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. 21.09.2011.a. esitas hageja kohtule hagi. Hageja pakkus kostjale 1 ja kostjale 2 kohtuliku kompromissi võimalust ning lisas selle hagiavaldusele. 22.09.2011 tegi Harju Maakohus kohtumääruse, millega keeldus hagi ementlusse võtmisest ja edastas tsiviilasja kohtualluvusel Pärnu Maakohtule. 13.10.2011 saabus tsiviilasi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. 14.10.2011. a kohtumäärusega võttis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja tsiviilasja menetlusse ning kohustas kostjat 1 ja kostjat 2 esitama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagiavalduse kättetoimetamisest alates.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 1788,74 eurot, millest 619,08 eurot on rendimaksete võlgnevus, 7,67 eurot on lepingu lõpetamise tasu, 13,62 eurot on kindlustuse arve, 446,74 eurot on sõiduki hooldus ja remont, 168,99 eurot on auto poleerimine ja keemiline sisepesu, 319,56 eurot on müügiteenus ja 213,08 eurot on müügikahjum. Hageja on esitanud kohtule nõude tõendamiseks: hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud liisingulepingu nr * (kasutusrent) koos liisingulepingu üldtingimustega (kasutusrent) kehtivad alates 07.03.2008 /tlk 37-42/; maksegraafiku liisingulepingule (kasutusrent) * /tlk 43/; hageja kasuks hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepingu /tlk 44/; müügilepingu nr * /tlk 45-46/; üleandmise-vastuvõtmise akti nr * /tlk 47/; 23.02.2010 teatise lepingu ülesütlemise kohta /tlk 48-49/; 23.02.2010 nõue käendusest tulenevate kohustuste täitmiseks /tlk 50/; 22.03.2010 üleandmise-vastuvõtmise akt /51/; 26.05.2010 teatis vara oksjonile paneku kohta /tlk 52/; 04.06.2010 müügileping nr * /tlk 53/; 29.06.2010 kostjale 1 saadetud nõue liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks /54/; 29.06.2010 kostjale 2 saadetud nõue liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks /tlk 55/; 30.04.2010 Autolink OÜ arve nr * /tlk 56/; 30.04.2010 Autolink OÜ arve nr * /tlk 57/; 14.06.2010 Autolink OÜ arve nr * /tlk 58/

maksekorralduse nr * /tlk 59/; kohtuliku kokkuleppe ettepaneku /tlk 60-61/ ning hageja poolt kostjale saadetud kirja /tlk 62/. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja on kohtule esitatud avalduses hagejaga sõlmitud lepingust tuleneva võlgnevuse nõude koos kõrvalnõuetega õigeks võtnud, siis kuulub hagi rahuldamisele järgmiste sätete alusel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lõike 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 455 lg 1 ja 2 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või

eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. VÕS § 367 lg 1 ja 4 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Hageja lisas hagiavaldusele kompromissi ettepaneku, kuid kostja 1 ja kostja 2 ei ole hagejaga ühendust võtnud, et kompromiss allkirjastada. Käesoleval hetkel on kohtule esitatud vaid kompromissi ettepanek ning see ei ole poolte poolt allkirjastatud. 09.08.2011 on hageja saatnud kostjale 1 e-kirja, milles soovib teada saada mis kuust alates ja millisel päeval igas kuus on kostja nõus võlgnevust tasuma ning kas kostjal 1 on võimalik maksegraafikut digitaalselt allkirjastada. Kostja hageja kirjale vastanud ei ole. Kostja 1 ja kostja 2 viitavad vastuses kompromissile, kuid kuna kohtule allkirjastatud kompromissi esitatud ei ole, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub kostjalt 1 Aleksandr Kovtun’ilt ja kostjalt 2 Dmitri Kovtun’ilt hageja AS-i SEB Liising kasuks välja mõistmisele võlgnevus summas 1788,74 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.