Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. S. A. (hageja) ja OÜ B. (kostja) 08.12.2008 kokkuleppe rendilepingu ülevõtmise kohta, kokkuleppe kohaselt võttis kostja üle rentniku õigused ja kohustused 05.05.2006 sõlmitud tootmisvahendite rendilepingus alates 09.01.2009 varade ja rendilepingu üleandmise aktiga, rendi maksmise kohustusega alates 01.04.2009 kuumaksega 11000 krooni+käibemaks. Kostja OÜ B. asus rendiobjekti kasutama, kuid rendiarved jättis tasumata, samuti ei taganud ta rendiobjekti valvet, objektilt varastati osa rendileantud tootmisvahenditest. Rendi mittetasumise tõttu otsustas avaldaja lõpetada rendilepingu lepingu p 12.2.1 alusel. Võlgnik ei ole hagi esitamise ajani rendiobjekti hagejale üle andnud ega viinud ära võlgnikule kuuluvat, rendiobjektil mahutites asuvat materjali-tsementi, millega takistab jätkuvalt rendiobjekti kasutamist hageja poolt. OÜ B. on jätnud tasumata AS-ile Avraal 2009 tootmisvahendite rendilepingu punkti 6.1 alusel esitatud rendiarved nr 200, 30.04.2009 summas 12 980 krooni, nr 264, 06.05.2009 summas 12980 krooni, nr 333, 03.06.2009 summas 12980 krooni, nr 413, 20.07.2009 summas 13200 krooni ja rendilepingu p-st 12.4 tuleneva leppetrahvi arve nr 414, 31.07.2009 summas 44000 krooni, kokku arved summas 96140 krooni (sealhulgas rendiarved summas 52140 krooni ja leppetrahv summas 44000 krooni). Tuginedes VÕS § 76, § 77 ja § 82 lg 7 ja 05.05.2006 sõlmitud tootmisvahendite rendilepingu punktidele 6.1 ja 12.4 sätetele, 08.12.2008 kokkuleppele rendilepingu ülevõtmise kohta, 09.01.2008 varade ja rendilepingu üleandmise aktiga kehtestatud renditasu määrale, taotleb hageja kostjalt rendivõla summas 52140 krooni ja leppetrahvi summas 44000 krooni, samuti hageja kantud menetluskulude väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 10.11.2010.a. Hagimaterjalid on üle antu kostja juhatuse liikmele M. T. . 18.01.2011.a. esitas kostja kirjaliku vastuse, milles vaidleb hagile vastu. Üürilepingu esemeks oli betoonitehas. Kostjale üleantud lepinguese ei vastanud lepingutingimustele, kuna pärast lepingueseme üleandmist ilmnes, et tehases ei olnud võimalik betooni toota. Seega ei vastanud lepinguese lepingujärgseks kasutamiseks vajalikele tingimustele. Kostja pöördus korduvalt hageja poole puuduste kõrvaldamise nõudega, kuid hageja ei teinud midagi lepingueseme parandamiseks. Kuna hageja ei täitnud üürileandja kohustusi, siis nõuab kostja temale tekitatud kahju hüvitamist, mis tekkis hagejapoolsete kohustuste rikkumise tõttu. Pärast täpse kahjusumma väljaselgitamist esitab kostja vastunõude ja tasaarvestab selle hageja nõudega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

2 (4)

Eelistungile 28.11.2011 kostja ei ilmunud, kuigi oli asja arutamisest teadlik. Kostjale oli kohtukutse saadetud tema registris näidatud elektronposti aadressile, kostja seadusliku esindaja poolt varemkasutatud elektronposti aadressile kui ka täiendavalt kohtule teatatud elektronposti aadressile. Lisaks oli asja arutamise aeg kostja seaduslikult esindajale teatavaks tehtud ka telefonitsi. Kohus on kostjat hoiatanud mitteilmumise korral tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. Hageja esindaja taotles eelistungil tagaseljaotsuse tegemist. TsMS §-s 410 on sätestatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 410 alusel, sest kostja ei ilmunud kohtu eelistungile ja hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 27-49) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tasumata rendina 52140 krooni ja leppetrahvi summas 44000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja § 158 lg 1 alusel välja mõista. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks võlgnevuse katteks välja mõista 6144,46 eurot, sellest 3332,35 eurot põhivõlgnevuse ja 2812,11 eurot leppetrahvi katteks. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

3 (4)

Hageja on esitanud 02.12.2011.a. menetluskulude nimekirja ( ja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 95-97). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja nõuab kostjalt menetluses tasutud riigilõivu 8500,20 krooni so 543,26 eurot hüvitamist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on hageja kinnitusel tasutud 06.02.2010.a. 1564,20 krooni riigilõivu (tl 6). Kuigi hageja ei ole esitatud vastavat maksekorraldust, järeldub asjaolust, et Pärnu Maakohus A. S. A. avaldust menetles, et kohus kontrollis riigilõivu tasumist, mistõttu võib asuda seisukohale, et hageja selle lõivu on ka tasunud. Hagi esitamisel on tasutud 08.06.2010.a. 6936 krooni riigilõivu (tl 26). Vastavalt Tartu Maakohtu 27.05.2010.a. määrusele ( tl 20-21) tuli hagejal hagi esitamisel tasuda täiendavalt riigilõivu 6935,80 krooni. Seega on hageja tasunud riigilõivu nõutavast 20 sendi võrra rohkem. Kohtu hinnangul saab kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu, mida hageja hagihinnast tulenevalt tegelikult tasuma pidi so 1564,20 + 6935,80 krooni so kokku 8500 krooni so 543,25 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 600 euro ulatuses. OÜ I. .S. 01.12.2011.a. arve kohaselt ( tl 97) peab hageja tasuma oma esindajale õigusabiteenuse osutamise eest 600 eurot ( sh käibemaks 100 eurot). MS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohtus esindas hagejat OÜ I. .S. juhataja S. P. § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 (Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määruse nr 118 ( alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 6400 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 3200 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kuid nõutav õigusabi kulu sisaldab käibemaksu 100 eurot, samas puudub TsMS §-s 174 lg 6 nõutav kinnitus selle kohta, et hageja ei ole käibemaksukohuslane või ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik on lepingulise esindaja kulu käesolevas asjas on 500 euro ulatuses. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista 543,25 + 500 so 1043,25 eurot. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.