2-09-16053/31 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt on kostja 1⁄4 kaasomandiosa omanik xxxxx xxx xx kinnistust, mille haldamist on alates 01.01.2007 korraldanud hageja. Hageja on sõlminud kütte, vee, gaasi ja prügiveo lepingud, korraldanud kommunaalkulude arvete tasumise, tasudes kokku 152 011,82 krooni, millest kostjale kuulub tasumisele 1⁄4. Kostja hagejale teenuste eest tasunud ei ole. Enne teenuste osutamise algust ei ole kostja ka teatanud, et ta teenuseid ei soovi või sõlminud kokkuleppe, mis seda välistaks. Hageja on teinud kostjale kuuluvale majale kulutusi ning kostja on seeläbi alusetult rikastunud. 2007 juunis sõlmisid kaasomanikud kokkuleppe, mille punkti 4.4.5 kohaselt võlgnevuse puhul on viivisemääraks 5% kuus. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 30 441 krooni (1945,53 eurot), kuni 01.04.2009 sissenõutavaks muutunud viivise 10 672 krooni (682,07 eurot) ja viivise protsendina põhinõudelt alates 01.04.2009 kuni põhinõude täitmiseni määras 5 % kuus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Alates 01.01.2007 pidi tegelema maja haldamisega Pille Raid. Tsiviilasjas nr 2-07-3716 kinnitati kompromiss, millega hakkas kehtima 01.07.2007 kaasomandi kasutuskord. Kostja ainukasutusse jäid xxxxx xxx xx korter x tervikuna ja korterist 6 kaks tuba. Alates 01.07.2007 ei ole korterites üürnikke olnud ja kasutatud ei ole vett, gaasi, elektrit ega vajatud prügivedu. Korterid on kasutuskõlbmatud, gaasitorustik on ummistunud ja puudub keskküte. Gaasi on korteris nr 6 sulgenud hageja esindaja elukaaslane. Kostja ligipääs soojussõlmele on tõkestatud. Hageja nõude arvestusmetoodika on ebaselge ja ei ole kontrollitav. See, et haldamisega tegeles hageja, ilmnes kostjale 2008 septembris. Kostja ei ole sõlminud mingisuguseid lepinguid ega kokkuleppeid hagejaga, kostja ei ole hagejale andnud volitusi enda kui kaasomaniku esindamiseks ja tehingute tegemiseks. Hagejaga puudub igasugune lepinguline suhe. Kasutuskorra kokkuleppe näol on tegemist projektiga, mille järgi tegelikult kompromissi ei sõlmitud. Dokumendil puudub ka mis tahes seos hagejaga. Nõue on arusaamatu, sest hageja ei olnud õigustatud kostja eest mingeid makse tasuma. Kostja on tegutsenud käsundita asjaajajana väidetavate kommunaalkulude tasumisel kui ka kostjale kuuluvate üürirahade kogumisel. Hageja majandusaasta aruande kohaselt tegeles hageja kinnisvara haldamisega 01.01.2007 kuni 01.09.2007, hagis aga väidetavalt ka 2008 ja edaspidigi. Hageja ei ole mitte kunagi kostja omandit hallanud, kostja on seda teinud ise. Majandusaasta aruande bilansist ei nähtu, et hagejal oleks nõudeid kostja või kellegi teise vastu.

Hageja ei ole nimetanud ühtegi seadust, millest tulenevalt on kostjal tekkinud väidetavad kohustused hageja ees, seadusliku aluse puudumise tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Mairi Klausilt Binnerdorf OÜ kasuks välja 2082,71 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.04.2009 kuni põhinõude 1945,53 euro täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Lähtuvalt tsiviilasjas esitatud asjaoludest kuulub hageja nõude lahendamisel kohaldamisele käsundita asjaajamise sätted (VÕS § 1018-1026). VÕS § 1018 lg 1 p 2 ja § 1023 lg 1 kohaselt asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamiseks ja võetud kohustustest vabastamiseks (s.t kostja eest tasutud arvete hüvitamiseks) on vajalikud järgmised eeldused: (1) asi, mida aetakse, on asjaajajale võõras; (2) asjaajaja tahab soodustada teist isikut (s.t ta ei soovi ajada enda asja, nn mitteehtne käsundita asjaajamine); (3) asjaajamiseks puudub tehingust või seadusest tulenev alus; (4) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Lisaks on vaja kindlaks määrata kulutuste mõistlikult vajalik ulatus. Pooltel puudus vaidlus, et kostja oli võlgnevuse tekkimise perioodil xxxxxx xxx xx kinnisasja kaasomanik ja hageja on teenuseosutajatele xxxxx xxx xx kinnisasjale osutatud teenuste eest tasunud. Kostja on ise korduvalt väitnud, et tal puuduvad igasugused lepingulised või tehingulised suhted hagejaga. Seega ei olnud hagejal kohustust tasuda kostja eest teenuseosutajatele. Eelduslikult tasuvad AÕS § 75 lg 1 järgi kaasomanikud teenuste eest vastavalt kaasomandiosa suurusele. Kaasomanike kokkuleppe p 3.1.3.3 sätestas, et keskkütte, vee ja gaasi eest tasutakse vastavalt haldaja esitatud arvetele. Punkt 3.1.3.4 võimaldas eraldi arvesti olemasolul tasuda vastavalt reaalsele tarbimisele. Kostja ei ole tõendanud, et temale kuuluvates ruumides oleks olnud eraldi arvestid. Isegi kui nõustuda kostjaga, et kokkulepe ei olnud kehtiv ja kasutuskorda reguleerib vaid 12.06.2007 määrusega kinnitatud kompromiss, on järeldus sama. Kompromiss ei sisalda kokkulepet kulude jaotuse kohta, mistõttu kohaldamisele kuulub seaduslik kord. Seega tulenevalt AÕS § 75 lg-st 1 oli kostjal kohustus tasuda xxxxx xxx xx kinnistule osutatud teenuste eest vastavalt enda kaasomandiosale. Kostja väited selle kohta, et üürilised on kõik kulutused juba tasunud, on vastuoluline ning tõendamata. Kuivõrd teenuste eest on tasunud hageja kostja eest, on hageja täitnud temale võõra kohustuse. Ka teine eeldus on täidetud. Hagejale oli kulutuste tegemise jooksul kogu aeg teada, et teenuseid osutatakse muuhulgas kostjale. Hageja täitis teadlikult kostja rahalised kohustused. Seega hagejal oli tahe tegutseda kostja huvides. Pooled on oma seisukohtades eitanud poolte vahel igasuguste lepinguliste või seadusest tulenevate suhete olemasolu. Seda ei kinnitanud ka ükski kohtule esitatud tõend. Seega on tuvastatud ka kolmanda eelduse olemasolu. Kostja väide, et temale kuuluvates ruumides vaidlusalusel perioodil ei elanud mitte kedagi ja seetõttu puudus tal ka huvi teenuste saamise vastu, on vastuolus tõenditega. Kohtule esitanud AS Eesti Energia kirjast nähtub, et vaidlusalusel perioodil tarbiti kostjale kuuluvates ruumides elektrienergiat. Seega pidid ruumid olema kasutuses. Mõlema poole esitatud kaasomanike kirjavahetusest nähtub, et kostja on kütteperioodil korduvalt väljendanud muret kütte pärast ning nõudnud kütte taastamist. Kostja ei ole tõendanud ka väidet, et ruumides üürnikud puudusid. Kostja nõustaja 28.10.2008 kirjas viidatakse, et ruumides siiski olid üürnikud. Hageja on kohtule esitanud kostja poolt tsiviilasjas nr 207-46412 esitatud 03.12.2007 avalduse, milles kostja märgib, et tema huviks kaasomandiga seonduvalt on kasvõi minimaalsegi tulu ja pensionilisa teenimine normaalseks ja väärikaks äraelamiseks. Kui kostja huviks oli tema kasutuses olevate korterite väljaüürimisel tulu teenida, võis ka eeldada, et kostja soovib korterite varustamist kommunaalteenustega. Seega oli asjaajamine kostja objektiivsetes huvides ning hageja võis eeldada kostja huvi selle vastu. VÕS § 1020 lg 1 järgi enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. Kohtu arvates VÕS § 1020 lg-tes 1 ja 2

sätestatud asjaajaja kohustuste rikkumine ei muuda asjaajamist õigustamatuks käsundita asjaajamiseks, selle kohustuse rikkumine ei muuda olematuks VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud õigustatud käsundita asjaajamise eelduste esinemist. Seega, isegi kui teavitamiskohustust oleks rikutud, ei muudaks see hageja nõude rahuldamist. VÕS § 1023 lg 1 teise lause kohaselt kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Pooltel ei ole asjas olnud vaidlust kulude summalise suuruse üle, kuivõrd kostja on eitanud igasugust kulude hüvitamise kohustust. Hageja on märkinud, et kõik lepingud sõlmiti üldtingimustel ning teenuseosutajate tavapäraste hinnakirjade alusel. Kostja ei ole oma edaspidistes avaldustes seda ümber lükanud. Asja materjalidest ei nähtu selgelt ebamõistlikke kulutusi. Hageja nõuab kostjalt ainult teenuseosutajate arvetest proportsionaalse osa tasumist, hageja endale kui väidetavale haldajale või majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale käsundita asjaajajale tasu ei nõua. Seega hüvitamisele kuuluvad kulud on mõistlikud ja põhjendatud. Viivise arvestamisel on hageja võtnud aluseks viivisemäära 5% kuus, milline tuleneb kaasomanike kokkuleppe p-st 4.4.5. Hageja ei ole aga nimetatud kokkuleppe osapooleks. Eraõiguslike suhete relatiivsusest tulenevalt ei saaks kokkulepe luua üldjuhul õigusi kokkuleppe pooleks mitteolevale isikule. Nimetatud lepingupunkt käsitleb haldajale tasu maksmisega viivitamist. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema haldajaks määramist. Seega kuulub kohaldamisele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär. Võttes aluseks hageja esitatud arvutustabeli ja metoodika, kujuneb perioodi 01.08.2007 kuni 01.04.2009 viiviseks 2146,29 krooni ehk 137,17 eurot. Binnerdorf OÜ apellatsioonkaebus Binnerdorf OÜ palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jaotas menetluskulud. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, tuginedes TsMS § 163 lg-le l, tuues põhjenduseks hagi osalise rahuldamise. Kohtu käsitlus hagi osalise rahuldamise kohta pole õiglane, sest hagi põhinõue rahuldati täies ulatuses ning rahuldati ka hagi kõrvalnõue viiviste osas, kohus vähendas ainult viiviste protsenti. Hageja hinnangul saab menetluskulud jätta poolte kanda menetlustes, kus hagi rahuldamise ulatust pole võimalik hinnata, kuid rahalise nõude puhul on võimalik täpselt hinnata hagi rahuldamise ulatust ja teha ka täpne menetluskulude jaotus. Olukord, kus hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu ning kogu riigilõiv jääb hageja kanda, kus lahend tehakse hageja kasuks ehk kohtusse pöördumine oli põhjendatud, ei ole kooskõlas TsMS § 162 mõttega, mille kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Mairi Klausi apellatsioonkaebus Mairi Klaus palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Hagi on menetlusse võetud ebaõigesti, kuna hageja ei ole tõendanud, et tal oleks kostjaga lepinguline suhe. Asjas on kohaldamatud alusetu rikastumise sätted, kuna hagejal ei olnud mingit vajadust ega kohustust täita kostja eest kostja kohustusi kolmandate isikute ees. Kostja ei ole tekitanud hagejale ka kahju. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt raha kahju hüvitamise sätete alusel. Hageja esitas kohtule kasutuskorra seadmise kokkuleppe projekti, kuid hageja ei ole mainitud projekti pool ning temale ei tulene sealt mingeid kohustusi. Projekti p 4.1.1 kohaselt valitakse kaasomanike koosolekul maja haldaja. Sellist koosolekut ei ole toimunud ja hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks olnud valitud maja haldajaks. Seega puudus hagejal õigus sõlmida kostja nimel lepinguid kolmandate isikutega. Asjas ei oma tähtsust, et üks kaasomanikest on hagejaga seotud isik. Vaatamata sellele oleks pidanud olema hagejal kostja nimel tegutsemiseks vastav volitus. Alates 01.07.2007, mil xxxxx xxx xx kaasomanikud sõlmisid kohtuliku kaasomandi kasutamise korra, hakkas elamut haldama Pille Raid. Pille Raidile ei ole antud volitusi oma kohustuste edasi volitamiseks. Pille Raid on esitanud kohtule ebaõigeid andmeid, väites, et kostja oli teadlik, et maja

hakkab tegelikult haldama Pille Raidi poolt valitud kolmas isik. Kui Pille Raid sõlmis kaasomanike nimel kokkuleppe hagejaga maja haldamise kohta, siis kostja ei ole selleks oma nõusolekut andnud. Hageja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit asjaolust, et tema tegutsemine elamus Tartu mnt 26 oleks olnud seaduslik. Hageja ei ole ka kordagi pöördunud kostja poole oma volituste kehtivuseks nõusoleku saamiseks, nagu seda nõuab TsÜS § 100 lg 1. Peale 01.07.2007 ei elanud kostja valdusse jäetud ruumides ühtegi üürilist, siis puudub kostjal igasugune vajadus ja kohustus tasuda kasutamata kommunaalteenuste eest ükskõik kellele. Pille Raidi ja tema elukaaslase poolt tehtavate remonttööde käigus lülitati küttesüsteemist välja kostjale kuuluv korter nr 1 ja samuti korter nr 6. Korteris nr 6 elasid noored mehed, kes sooja saamiseks kütsid tube elektriradiaatoriga. Mairi Klausil puudus juurdepääs soojasõlmele, mistõttu puudus tal ka võimalus kontrollida soojakulu ning lülitada tema valdusesse jäänad ruumid küttesüsteemi. Kostja on palunud, et hageja esitaks kulude arvestamise metoodika, kuid siiani ei ole hageja kohtule nõutavat arvestust esitanud. Arusaamatuks jääb kütte, gaasi kui ka prügiveo arvestus. Kostja nõudis, et hageja esitaks kohtule kõik üürilepingud, mis olid elanikega sõlmitud, kuid ka seda ei ole hageja esitanud. Kostja poolt nõutavaid tõendeid on vaja selleks, et välja selgitada, kes ja kui suures summas on teenuse eest maksnud ja millisel alusel. Vastasel juhul võib juhtuda, et hageja on üürnikelt sisse kasseerinud kõik elamule tehtud kulutused ning nüüd nõuab kostjalt lisa. Välistatud ei ole ka see, et teised kaasomanikud peavad osaliselt kinni maksma tegelike üürnike poolt tarbitud kommunaalteenused. Kostja ei ole nõus tasuma teenuse eest, mida ta ei ole tellinud ega tarbinud. Hageja peab tõendama asjaolu, et kostja on tarbinud tema poolt sisseostetavat teenust. Kohus on oma järelduste tegemisel tuginenud tõenditele, mis selleks alust ei anna. Kohtule esitatud hageja maksmata elektriarve alusel ei saa lugeda tõendatuks asjaolu, et kostja korteris keegi elas. Kohus on lugenud tõendatuks korteri väljaüürimist asjaoluga, et kostja teatas, et soovib saada üürist pensioni lisa. Soov saada üüri ei ole põhjuseks seoses korteri üürimisega. Samuti puudub põhjuslik seos korteri kütmise nõudmise ja üürniku olemasolu vahel. Ainuüksi kütte puudumine välistas juba eos korteri väljaüürimise. VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Kohus nimetatud eeldusi ei ole tuvastanud. Seega ei olnud hagejal seadusest tulevalt õigust ega kohustust täita kostja kohustusi ning eelnevast tulenevalt ei kuulu kohaldamisele VÕS §-id 10191023, mida kohus kohaldas hagi rahuldamise põhistamiseks. Mairi Klausi vastus Binnerdorf OÜ apellatsionkaebusele Mairi Klus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. OÜ Binnerdorf vastus Mairi Klausi apellatsioonkaebusele OÜ Binnerdorf palub jätta Mairi Klausi apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud Mairi Klausi kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 3.06.2011 otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas. Nimetatud osas saab teha asjas uue otsuse. Muus osas on otsus seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub nende põhjendustega täielikult, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata.

TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium ei tuvastanud faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse normide rikkumist ja maakohus on hagi õigesti rahuldanud käsundita asjaajmist reguleerivatest võlaõigusseaduse sätetest, olles tuvastanud kõik nimetatud sätete kohaldamiseks vajalikud eeldused. Apellatsioonkaebuses kordab kostja samu vastuväiteid, mis on esitatud vastuväidetes hagiavaldusele. Maakohus on andnud kõigile kostja vastuväidetele ka hinnangu, millega kolleegium nõustub. Põhjendamatu on hageja väide, mille kohaselt hagi on menetlusse võetud ebaõigesti, kuna hageja ei ole tõendanud, et tal oleks kostjaga lepinguline suhe. Maakohus vaatab läbi kõiki eraõigussuhtest tulenevaid kohtuasju, mitte ainult lepingulisest suhetest tulenevaid vaidlusi. Kostja on väitnud, et peale 1.07.2007 on kostjale kuuluvatest ruumidest küte välja lülitatud. Hageja on sellele vastu vaielnud ja kinnitanud, et tehniliselt ei ole see isegi võimalik. Kostja ruumidesse ei olnud võimalik paigaldada uusi radiaatoreid, kuna kostja ei taganud juurdepääsu korterisse, mistõttu ühendati endine küttesüsteem kostja toas uue süsteemiga. Kostja neid väiteid ümber ei lükanud ega vastavid tõendeid ei esitanud. Tunnistajate ülekuulamise taotlusest kostja loobus. Samuti ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks kostja poolt esiletoodud asjaolu, mille kohaselt tema kasutuses olnud ruumidesse pääsesid kõrvalised isikud ja võib-olla seal ka elasid ja elektrit kulutasid, kuid kostja selle eest vastutav ei ole. Kostja kui kaasomaniku kohustus on hoida korras kasutuskorra kokkuleppe alusel tema kasutusse jäänud ruumid ja sulgeda kõrvalistel isikutel sissepääs oma ruumidesse. Kostja apellatsioonkaebuses on esitatud paljasõnalisi vastuväiteid otsuses toodud seisukohtade osas, kuid kaebusest ei nähtu, milliseid tõendeid maakohus ebaõigesti hindas ning kuidas see viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Hagi rahuldamine ei tähenda, et kohus oleks teinud kallutatud otsuse, nagu märgitakse kaebuses. Paljasõnalised ja tõendamata on ka kostja väited, mille kohaselt on juba üürilised kõik kommunaalkulud hagejale maksnud. Selline väide on vastuolus kostja varasemate väidetega, mille kohaselt tema ruumides ei ole üürnikke olnud. Tõendeid oma väidete kinnitamiseks ei ole kostja esitanud. Ülaltoodu alusel ei anna ükski kostja apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus, olles rahuldanud suuremas osas hagi, jättis ebaõigesti menetluskulud poolte kanda. Kolleegium nõustub hageja põhjendustega. Maakohus on menetluskulude jagamisel tuginenud TsMS § 163 lg-le 1. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus rahuldas põhinõude ja osaliselt viiviste nõude, mõistes kostjalt välja 1945,53 eurot põhinõude hüvitamiseks ja 137,17 eurot viiviste katteks, seega kokku 2082,70 eurot. Hageja nõudis viiviseid summas 682,07 eurot ehk kokku 2677,60 eurot. Seega hageja nõue rahuldati 79% ulatuses. Maakohus ei ole põhjendanud, miks otsustas jätta menetluskulud poolte kanda. Kolleegium leiab, et menetluskulud tuleb jagada TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamisega. Seega tuleb hageja kanda jätta 21% ja kostja kanda 79% menetluskuludest. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Menetluskulud Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.