Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

1(13)

Tsiviilasi nr 2-14-23159

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(13)

Tsiviilasi nr 2-14-23159 huvile ega tahtele. MK (pankrotis) huvides ei ole tasuda kinnisasjal tarbitavate teenuste eest, kui ta neid tarbinud ei ole. Hageja ei ole tõendanud, et osutatud teenuse puhul on tegemist teenusega, mida tarbiti Tartu mnt 26 elamus. Hageja tasunõue on aluseta. Ka nõude aluse esinemisel oleks nõue ebamõistlikult suur. Hageja 2010.aasta majandusaasta aruandest mistahes haldusteenuse osutamist ei nähtu, mistõttu on tasu nõudmine asjaajamise eest alusetu. Juhul, kui kohus leiab, et hageja tasunõue on mistahes ulatuses õigustatud, esitas kostja vastuväite tasu suurusele. Hageja pidas mõistlikuks 292,8 euro suurust haldustasu kalendrikuus korterelamu kohta. Kostja hinnangul ei ole selline tasu kolmele teenuseosutajale arvete tasumiseks mõistlik. Juhul, kui kohus loeb hageja nõude mistahes ulatuses põhjendatuks, saab hageja viivist arvestada üksnes alates 29.03.2012.a, mil hageja esitas kohtule esmakordselt oma nõude (tsiviilasi 2-12-12778). Võlgnik on kostjale avaldanud, et käesoleva kohtuvaidluse aluseks oleval perioodil ehk 01.04.2009-31.12.2010 ta aadressil Tartu mnt 26 ei elanud ning samuti ei ole ta nimetatud ajavahemikul andnud temale kuuluvat kaasomandi osa üürnikele kasutada. Võlgnik ei ole hageja asjaajamist heaks kiitnud ning samuti ei vasta hageja poolt asjaajamisele asumine võlgniku huvile ega tahtele, kuivõrd ilmselgelt ei ole võlgniku huvides tasuda kinnisasjal tarbitavate teenuste eest olukorras, kus ta neid tarbinud ei ole ning seega puudub ka mõistlik põhjus eeldada, et tal nende teenuste saamise osas mingi huvi oleks. Hageja esitatud dokumentidest nähtub, et võlgniku huvi kütte olemasolu osas on tulenenud võlgniku soovist temale kuuluvad kaasomandi osad välja üürida, mis ei ole aga õnnestunud. Tsiviilasjas nr 2-07-46412 võlgniku poolt kohtule esitatud avaldusest nähtub aga, et hageja esindaja korraldusel ukselukkude vahetamisega piirati võlgniku juurdepääs tema kaasomandile. Olukorras, milles võlgnik on selgesõnaliselt juba 26.02.2009.a kirjas keeldunud sellest, et elamut haldaks hageja, on seda kummastavam hageja poolt võlgniku vastu pankrotimenetluses nõude esitamine käsundita asjaajamise sätete alusel, kuivõrd soodustatud isiku selgesõnaline keeldumine käsundita asjaajaja poolsest asjaajamisest välistab käsundita asjaajaja mistahes nõuded soodustatud isiku vastu ning toob võlaõigusseaduse (VÕS) § 1024 kohaselt kaasa pigem soodustatud isiku nõuded käsundita asjaajaja vastu. Hagejal puudus tahe tegutseda teiste kaasomanike kasuks, vaid hageja tahe oli suunatud PR kasuks tegutsemisele ning teistele kaasomanikele üksnes kohustuste tekitamisele. Kütte arvetes on palju vastuolusid, mh miks on augustis esitatud arve kütmise eest, kui septembris ei köetud, kuidas aprillikuine küttearve ületab märtsikuist pea kahekordselt, olles suurem kui kõige külmema talvekuu oma ning kuidas mais ja septembris on tarbitud täpselt samas koguses kütet. Samuti on 2010.a detsembri eest esitatud arvestuslik arve. Hageja poolt esitatud Ragn-Sells AS arvete koondist nähtuv arvete erinev suurus andis kostja hinnangul alust arvata, et hageja on tellinud Ragn-Sells AS-lt mingisuguseid lisateenuseid, milliste sisu ja vajalikkust ei ole hageja pidanud vajalikuks kohtule avaldada. Kostja leidis, et hageja ja kohus ei saa eeldada võlgniku huvi ja vajadust Ragn-Sells AS poolt mistahes teenuste osutamise vastu. Hageja käsitlus nn kohustusliku prügiveotasu osas on ainetu, kuivõrd kohtule esitatud Ragn-Sells AS kahest arvetest nähtub, et prügivedu on toimunud mitte kohustusliku prügiveo raames, vaid prügi on veetud 800 liitrise konteineriga kuuel korral kuus ning et prügiettevõttelt on ka konteinerit laenutatud. Seega pidi korraldatud jäätmevedu toimuma lepingulisel alusel, mitte seaduse alusel. Hageja poolt esitatud vee arvete osas leidis kostja, et ebaõiglane ning hea usu põhimõtte vastane on nõuda võlgnikult üldvee tarbimise eest tasumist, olukorras, kus keegi vaidlusalusel perioodil võlgniku kaasomandi osa isegi ka mitte lühiajaliselt ei kasutanud. Kuivõrd hageja pöördus kohtusse lepinguvälisel alusel, kohaldub nõudele seadusjärgne viivis. Esimese astme kohtu otsus

3(13)

Tsiviilasi nr 2-14-23159 määrusega kuulutati välja MK (pankrotis) pankrot. Hageja esitas pankrotimenetluses tunnustamiseks nõude summas 4410,28 eurot. Hageja nõudele esitas vastuväite kostja; (2) Võlgnik MK (pankrotis) oli perioodil 01.04.2009 kuni 31.12.2010 Tallinnas Tartu mnt 26 asuva kinnistu 1⁄4 mõttelise osa kaasomanik. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kehtiv nõue võlgniku vastu, mis peaks kuuluma tunnustamisele nõudena MK (pankrotis) pankrotimenetluses. Kuivõrd hageja ja MK (pankrotis) vahel puudus lepinguline suhe, lahendas kohus asja VÕS §-des 1018-1026 sätestatud käsundita asjaajamise sätete alusel. VÕS § 118 lg 1 p 2 ja § 1023 lg 1 kohaselt asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamiseks ja võetud kohustustest vabastamiseks (kostja eest tasutud arvete hüvitamiseks) on vajalikud järgmised eeldused: 1) asi, mida aetakse on asjaajajale võõras; 2) asjaajaja tahab soodustada teist isikut; 3) asjaajamiseks puudub tehingust või seadusest tulenev alus; 4) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvidele ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Lisaks on vaja kindlaks määrata kulutuste mõistlikult vajalik ulatus. Käsundita asjaajamise alusel esitatud nõude lahendamisel ei ole oluline, kas hageja oli kinnisasja haldaja või mitte või millised olid hageja suhted teiste kaasomanike või üürnikega. Esmase eeldusena tuleb kohtul tuvastada hageja teo kuulumine võlgniku huvisfääri. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja oli hagetaval perioodil (01.04.2009 kuni 31.12.2010) Tallinnas Tartu mnt 26 asuva kinnisasja kaasomanik. Võlgnik on 25.03.2011 oma kaasomandiosa võõrandanud. Hageja on kinnisasjale kütte, vee ja prügiveo teenuse osutamise eest tasunud. Kostja on oma vastuväidetes hagile korduvalt väitnud, et hageja ja võlgniku vahel puudusid igasugused lepingulised suhted, võlgnikul puudus mistahes seos hagejaga ning ta ei ole volitanud hagejat enda asju ajama. Võlgnik on hageja asjaajamisest ühemõtteliselt keeldunud. Hageja poolt asjaajamisele asumine ei vasta võlgniku huvile ja tahtele, kuna võlgniku huvides ei ole tasuda kinnisasjal tarbitavate teenuste eest olukorras, kus ta neid tarbinud ei ole. Eelöelduga kinnitab kostja, et hagejal ei olnud kohustust tasuda võlgniku eest teenuseosutajale. Kohus on seisukohal, et asjas ei oma tähtsust, kas võlgnik osutatud teenuseid reaalselt tarbis või mitte. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kaasomanike kulude arvestamisel ja jaotamisel kehtiksid muud alused, kui AÕS § 75 lõikes 1 sätestatu. Seega on võlgnik kohustatud tasuma kinnistul osutatud teenuste eest vastavalt tema omandi osa suurusele kinnisasjast. Hageja on kohtule esitanud teenuseosutajate väljastatud arved, millest nähtub, et teenust on osutatud Tartu mnt 26 kinnistul. Seega on hageja tasunud ka võlgniku eest ning täitnud sellega võõra kohustuse. Kuivõrd teenuseosutajad esitasid arveid kinnistu kohta tervikuna, sh ka võlgniku osale kinnistust, täitis hageja kostja rahalised kohustused teadlikult. Hageja selline tegutsemine viitas kohtu hinnangul tema tahtele tegutseda ka võlgniku huvides. Pooled ei esitanud kohtule tõendeid lepinguliste suhete olemasolu kohta hageja ja võlgniku vahel. Seega ei olnud tõendatud hageja kohustus võlgniku eest teenuseosutajale tasuda. Kohus jõudis seisukohale, et hageja asjaajamisele asumine vastas võlgniku eeldatavale tahtele. Kohtule esitatud võlgniku kirjast Tartu mnt 26 kaasomanikele, milles võlgnik esitab nõudeid teiste kaasomanike vastu üüritulude saamiseks, järeldub et võlgnik oli huvitatud kinnisasja välja üürimise teel kasu teenimisest. Seetõttu oli ta huvitatud ka kinnistule osutatavatest teenustest. Võlgnik on viidatud kirjas märkinud, et kasutuskorra kehtima hakkamisest kuni käesoleva ajani ei ole võlgniku kasutuses olevates korterites üürnikke elanud. Seega ei ole seal ka vett ega gaasi tarbitud. Võlgnik on kirjas väljendanud, et on olnud kütte väljalülitamise vastu. Selle tõttu ei ole võlgnik saanud oma korterit üürile anda ja on üüritulust ilma jäänud. Eelöeldust järeldas maakohus võlgniku soovi kasutada kinnistut koos osutatavate teenustega ning sellest tulu saada. Samas kirjas on võlgnik nõudnud hageja esindajalt dokumente kinnistul teenuste eest tasumise kohta ning jätnud endale kohustuse olemasolu ja tasumise üle otsustamise õiguse. Võlgnik kinnitas, et tal puudus hagejaga mistahes seos ja hagejale ta mingeid summasid ei tasu. Kohtule esitatud Eesti Energia 03.02.2011.a kirjast nähtub, et 13.12.2010 tehtud kontrolli käigus tuvastati Tartu mnt 26-1 tarbimiskohal lepinguta elektrienergia tarbimine. Seega on võlgniku kasutuses olevas korteris tuvastatud elektri tarbimine. Vastupidise tõendamine ei ole hageja

4(13)

Tsiviilasi nr 2-14-23159 kohustus. Hageja on hagiavaldusele lisanud tõendina Harju Maakohtu 03.06.2011 lahendi tsiviilasjas 2-09-16053, milles tuvastas kohus samuti, et võlgniku eesmärk oli kinnisvara üürimisest tulu saada. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, on kohtu hinnangul tõendatud võlgniku soov korterite varustamiseks kommunaalteenustega ning hageja võis eeldada kostja huvi selle vastu. Võlgniku huvi puudumist kommunaalteenuste tarbimise vastu kostja ei tõendanud. Kohus nõustus hagejaga selles, et osad kinnistule osutatud teenused olid võlgnikule kohustuslikud. Jäätmeseaduse § 69 lg 1 ja 2 kohaselt loetakse jäätmevaldaja jäätmeveoga liitunuks automaatselt oma jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldajaks on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Seega oli ka võlgnik kohustatud korraldama oma kinnistul prügiveo olenemata sellest, kas ta prügi tekitas või mitte. Prügiveo lepingu sõlmimine oli võlgnikule vajalik ja teenuse eest tasumine kohustuslik. Prügiveo eest tasumisest vabastamise õigus on kohalikul omavalitsusel. Teenuse eest tasumisest vabastamist kostja tõendanud ei ole. Samuti ei ole kostja tõendanud võlgniku korterisse veemõõtja paigaldamist, mis võimaldanuks võlgnikul vee eest tasumist vastavalt tarbimisele. Tulenevalt eeltoodust oli võlgnik kohustatud osutatud teenuste eest tasuma. Kohtu hinnangul olid täidetud eeldused käsundita asjaajamiseks. VÕS § 1023 lg 1 teise lause kohaselt tuli kohtul määrata kindlaks kulutuste mõistlik vajalikkus. Pooled ei vaielnud asjas kulude suuruse üle, vaid kostja leidis, et võlgnikul puudus hüvitamiskohustus tervikuna. Hageja tasus kommunaalkulude eest teenuseosutaja kehtestatud tariifide alusel. Lisaks teenuste eest tasumisele nõuab hageja käsundita asjaajamise eest võlgnikult tasu summas 1409,1 eurot. Hageja on tasu (0,64 eurot/m2 kohta) määramisel lähtunud summast, milles kaasomanikud on kokkuleppe allkirjastanud ja mida võlgnik on teise kaasomandis oleva Tallinnas Õle tn 22 asuva kinnistu haldamisel teistelt kaasomanikelt nõudnud. Hageja arvutuste kohaselt on 105 m2 korteri igakuiseks haldustasuks 67,1 eurot (105 m2 x 0,64 eurot). Hagetava perioodi eest on haldustasu hageja arvutuste järgi 1 409,10 eurot (21 kuud x 67,1 eurot). Kohus peab nimetatud summat mõistlikuks, kuna see on kujunenud pooltevahelistel arveldustel aktsepteeritud tariifi (0,64 €/m2) alusel. Tulenevalt eeltoodust pidas kohus hageja põhinõuet põhjendatuks. Kõrvalnõudena palus hageja kostjalt välja mõista viivise summas 697,87 eurot seaduses sätestatud määras. Kohtu hinnangul lähtus hageja viivise arvestamisel õigesti seaduses sätestatud viivise määrast. Võttes aluseks hageja viivise arvestuse, kujunes perioodi 01.09.2009 kuni 21.02.2014 eest viivise suuruseks 697,87 eurot. Kuna kohus jättis hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda, ei määranud kohus kindlaks kohtule esitatud kostja menetluskulude rahalist suurust. Hageja menetluskulud olid käesolevas asjas hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot, milline kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Apellatsioonkaebus

5(13)

Tsiviilasi nr 2-14-23159 Harju Maakohus jättis tähelepanuta kostja väite ja seda väidet tõendina kinnitava võlgniku 29.02.2009.a kirja osas, milles võlgnik avaldas selgesõnaliselt hagejale, et ta hageja poolsest asjaajamisest keeldub. Maakohus jättis põhjendamata, miks ta ei nõustu hageja seisukohaga, et võlgnik on asjaajamisest keeldunud ja seetõttu on välistatud ka mistahes nõude esitamine võlgniku vastu käsundita asjaajamise sätete alusel. Võlgnik avaldas selgesõnaliselt juba 26.02.2009 (muuhulgas ka hageja seadusjärgsele esindajale PR-ile), et: /.../ Ühtlasi juhin tähelepanu, et minul puudub mistahes seos OÜ-ga Binnerdorf, seega ei tasu ma mingeid summasid sellele äriühingule. Ka ei ole ma ole andnud volitusi sellele äriühingule lepingute sõlmimiseks (vesi, gaas, elekter, prügi) /.../ Hageja on seisukohal, et sellekohane võlgniku avaldus ei saanud jätta hagejale kahtlust asjaolus, et võlgnik ei ole huvitatud hageja poolt mistahes kommunaalteenuste vahendamisest ehk hagejapoolsest asjaajamisest (rääkimata asjaajamisest tasu eest) ning mistahes edasine asjaajamine toimub hageja enda kulul ja riisikol. Asjas kogutud tõenditega on ilmses vastuolus ka maakohtupoolne võlgniku ja teiste kaasomanike vahelisele kirjavahetusele tuginev järeldus, mille kohaselt saab võlgniku eeldatavat tahet kommunaalteenuste osutamiseks seostada tema sooviga oma omandilt üürimise teel tulu teenida. Kostja on viidanud korduvalt erinevatele tõenditele, milles sisalduvad võlgniku korduvad viited sellele, et ta ei saa oma omandit kasutada, kuivõrd selleks teeb takistusi muuhulgas hageja seadusjärgne esindaja ja omanik. Kostja jäi seisukohale, et asjaolude pinnalt, milles käsundita asjaajale on teada see, et soodustatud isik kui võlgnik ei saa oma omandit kasutada ja keeldub sellega seoses (või mistahes muul põhjusel) käsundita asjaajaja soorituste tegemisest enda n.ö. kasuks - ei saa soodustatud isiku tahet sellekohase asjaajamise vastu eeldada. Maakohus arvestas ebaõigesti asjas tõendina ka võlgniku ja hageja vahel sarnastel asjaoludel toimunud vaidluses asjas nr 2-09-16053 tehtud 03.06.2011.a kohtuotsust, millele tuginedes leidis maakohus, et võlgniku eesmärk oli kinnisvara üürimisest tulu saada. Maakohus on ekslikult jätnud tähelepanuta, et nimetatud kohtuvaidluses vaidlesid pooled kommunaalkulude hüvitamise üle perioodi eest, mis eelnes võlgniku poolt 26.02.2009 tehtud selgesõnalisele asjaajamisest keeldumise avaldusele. Maakohus jättis tähelepanuta ka need kostja väited, mis põhinesid asjaolul, et hagejal puudus tahe tegutseda kostja kasuks, vaid hageja tegelik tahe oli tegutseda iseenda ja oma seadusjärgse esindaja ja omaniku – PR huvides ja kasuks, mille osas puudus ka pooltel vaidlus. Nimelt teenisid nii hageja kui ka PR (erinevalt võlgnikust) Tartu mnt 26 korterelamult üüritulusid ning PR oli sarnaselt võlgnikule ka Tartu mnt 26 üks kaasomanikest. Maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldades ning kohtuotsuse põhjendamiskohustust rikkudes ja tõendeid sisuliselt analüüsimata jättes rahuldanud hageja VÕS § 1023 lg 1 järgse asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise nõude ja VÕS § 1023 lg 2 järgse käsundita asjaajaja tasu nõude. Maakohus rahuldas hageja VÕS § 1023 lg 1 järgse kulutuste hüvitamise nõude tuginedes hageja poolt kohtule esitatud konto väljavõtetele, millest nähtub, et hageja on tasunud kolmele kommunaalteenuse osutajale erinevaid summasid. Ühtegi muud tõendit maakohus hageja kulutuste nõudega puutuvalt otsuses käsitlenud ei ole. Maakohus jättis tähelepanuta eranditult kõik kostja väited, mis puudutavad hageja nõude tõendamatust ja esitatud tõendite ebausaldusväärsust ning korraldatud jäätmeveo regulatsiooni seostamatusest hageja kulutuste hüvitamise nõudega. Hagile lisatud konto väljavõtted ei tõenda seda, et tegemist oleks üldse teenustega, mida on tarbitud Tartu mnt 26 elamus, ning et hagi tuleks jätta rahuldamata juba üksnes tõendamatusest tulenevalt. Hilisemalt seoses hageja poolt täiendavalt esitatud tõenditega juhtis kostja maakohtu tähelepanu esitatud tõendite vastuolulisusele. Nähtuvalt esitatud kütte arvetest on kütmine toimunud muuhulgas suvekuul, s.o. augustis 2009 kui sama aasta septembriski küte puudus, et aprillikuine arve on märtsi omast kaks korda suurem, olles suurem isegi talve ühe külmema kuu - jaanuari kuu arvest, ning et 2010 aasta mais ja septembris on kütet tarbitud mõlemal kuul täpselt samas koguses. Hageja poolt esitatud AS Ragn-Sells

6(13)

Tsiviilasi nr 2-14-23159 arvete koondi osas viitas kostja samuti arvete suurele kõikumisele, mis annab alust arvata, et hageja on lisaks tavapärasele prügiveole tellinud mingisuguseid lisateenuseid, mille sisu ja vajalikkust ei ole hageja pidanud vajalikuks kohtule avaldada. Peale koondi ning ühe RagnSells AS arve hageja kohtule ei esitanudki. Seetõttu ja võttes arvesse, et kostja selgesõnaliselt ka hageja nõude tõendamatusele tugines, on kostjale mõistetamatu, milliste tõendite alusel luges maakohus tõendatuks selle, et kõik AS Ragn-Sells koondil toodud arved on seotud üldse Tartu mnt 26 korterelamu prügiveoga, ning et prügiveo kulutused on kõik seotud võlgniku huviga. Kostja tõi esile selle, et peale ühe ainsa arve ja ühe koondi, millest viimasel puudub mistahes viide prügiveo teenuse osutamise asukohale, puuduvad asjas igasugused tõendid selle kohta, kas hageja poolt tasutud prügiveo teenust osutati üldse Tartu mnt 26 kinnistule ning millist prügiveo põhi- või lisateenust ja millises mahus üldse osutati. Omamata mistahes ülevaadet prügiveoteenuse osutamise mahust, ei ole kostja hinnangul võimalik hinnata ka nimetatud teenuse osas võlgniku eeldatava huvi olemasolu ega ulatust. Maakohus jättis tähelepanuta ka kostja väite, mille kohaselt ei toimunud prügivedu lähtuvalt hageja esitatud ühest prügiveo arvest mitte korraldatud jäätmeveo (minimaalses kohustuslikus) korras, vaid nähtuvalt ühest Ragn-Sells arvest oli tegemist teenustega, mida osutati lepinguliselt (s.o tellimuste) alusel. hageja ei esitanud oma nõuet prügiveo teenuse nn vahendamise eest mitte tuginedes korraldatud jäätmeveo tariifidele, vaid tuginedes kantud kuludele, mis aga nagu viidatud eelpool jäi hageja poolt ühte arvet ületavas osas tervikuna tõendamata. Maakohtu järeldus, mille kohaselt tuleks võlgnikul tasuda kulutuste eest veele üksnes seetõttu, et võlgnik ei olnud paigaldanud oma ruumidesse veemõõtjat ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Võlgnikul puudus oma omandile juurdepääs, mistõttu tekib paratamatult küsimus, kuidas oleks võlgnik pidanud talle kasutamiseks määratud ruumidesse veemõõtja paigaldama. Maakohtu järeldus nagu ei mõjutaks hageja asjaajamisel tehtud kulutuste nõudeõigust ja selle suurust see, kas võlgnik oma omandit kasutas või mitte, ei ole kooskõlas VÕS § 1023 lg 1 teise lausega, kuivõrd mõistlikult vajalikuks ei saa pidada kulutuste tegemist tarbitavate ja mõõdetavate teenuste eest olukorras, kus soodustatud isik ise neid teenuseid ei tarbi ning nende teenuste osutamisest mistahes hüvesid ei saa. Võttes arvesse hageja 27.01.2015 kohtuistungil avaldatut, mille kohaselt ei olnud hagejal isegi aimu sellest, kui paljud isikud ja millised kaasomanike üürnikud tema poolt n-ö vahendatud teenuseid kasutasid, tekib paratamatult küsimus, kuidas sai tarbitavate teenuste osas hageja üldse mingit võlgniku tahet nende teenuste osutamiseks eeldada. Käsundita asjaajaja tasu nõude osas jättis maakohus tähelepanuta: (1) kostja esitatud tõendi, millest nähtus hageja majandus– ja kutsetegevuses igasuguse korterelamu haldamisele viitava tegevuse puudumine vaidlusalusel perioodil, mille tõttu ei saanud hageja ka kommunaalteenuseid oma majandus- ja kutsetegevuses kuidagi osutada; (2) kostja väited tasu suuruse ebamõistlikkusele, pidades mõistlikuks hageja tasu suurust, mis lähtus väidetavast kaasomanike omavahelisest kokkuleppest, mida ei saa tasu mõistlikkuse arvestamisel arvesse võtta. Kumbki menetluseosalistest ei ole Tartu mnt 26 korterelamu kaasomanik; (3) tasu suuruse mõistlikkust ei saa VÕS § 1023 lg 2 järgi sisustada kaasomanike kokkuleppega, vaid lähtuda tuleks nii käsundita asjaajamise mahust, ajakulust, teenuste sisust, mida käsundita asjaajamise käigus osutati või vahendati, nende teenuste kohalikust keskmisest maksumusest teenuse osutamise ajahetkel jms, millele tuginevaid põhjendusi, rääkimata tasu mõistlikkust kinnitavatest tõenditest, hageja esile ei toonud. Maakohus ei vastanud kostja väitele, et hageja tasu nõue on selgelt ebamõistlik juba seetõttu, et kogu hagejapoolne korterelamu nn haldamine (asjaajamine) piirnes lähtuvalt hageja poolt avaldatust üksnes kolme teenuseosutaja, kokku kolme arve, igakuises tasumises, millele kulub internetipangas maksimaalselt 10 minutit.

7(13)

Tsiviilasi nr 2-14-23159 Maakohus on vastuolus materiaalõigusega lugenud õigeks hagejapoolse viivise arvestuse, jättes tähelepanuta kostja väited, mis põhinesid hageja viivise arvestuses toodud nõude sissenõutavaks muutumise ebaõigel ajahetkel. Hageja saab oma nõudelt viivist arvestada üksnes alates 29.03.2012, mil hageja pöördus võlgniku vastu kohtusse vastavasisulise hagiga, mille sisu oli sama nõue, mida hageja soovib nüüdseks tunnustada võlgniku pankrotimenetluses. Varasemalt ei ole hageja võlgniku poole oma hüvitamise ega tasunõudega kunagi pöördunud, millele hageja ka vastu ei vaielnud. Vastustaja seisukoht

8(13)

Tsiviilasi nr 2-14-23159 rikastumisest tulenevat nõuet esitanud. Käsundita asjaajamine on võlasuhe, mis saab tekkida üksnes seaduses selgelt kindlaks määratud eelduste esinemise korral. Üks isik saab teise isiku suhtes varalise nõude esitada üksnes siis, kui nõude esitajal on võlgniku suhtes mingi nõue, st kui mingi seaduses sätestatud või lepingulise nõude kõik eeldused on täidetud. See on väga oluline põhimõte, mille läbi tagatakse õiguskindlus. Tsiviilkäibes osaleja saab lähtuda sellest, et tema käest saab midagi nõuda üksnes siis, kui selleks on mingi konkreetne õiguslik alus. Näiteks siis, kui isik on ise endale lepingulise kohustuse võtnud või kui isik on teise isiku soorituse läbi ilma õigusliku aluseta rikastunud. Käsundita asjaajamise võlasuhte eesmärk ei ole anda nõude esitajale võimalust esitada võlgniku suhtes nõuet siis, kui poolte vahel lepingulist kohustust ei ole ja kui rikastumist ei ole aset leidnud või kui nõude esitaja ei taha, ei saa või ei suuda rikastumist tõendada. Seega, kuigi käsundita asjaajamine ei ole välistatud ka kinnisasja korrashoiul, ei ole käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toodud ega tõendatud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks lugeda käsundita asjaajamise eeldused täidetuks.

9(13)

Tsiviilasi nr 2-14-23159 kinnisasja suhtes tehtud kulutuste hüvitamist, kui kulutusi võiks pidada kinnisasja suhtes kohasteks, sobilikeks, kasulikeks või põhjendatuteks. Teisel kaasomanikul (hageja ei olnud isegi mitte kaasomanik) on õigus teha üksnes asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta ning kaasomanik võib nõuda üksnes kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist (AÕS § 72 lg 4). Seejuures tuleb säilitamiseks vajalikke kulutusi määratleda kitsendavalt ja kõiki kulutusi, mida hooliv kaasomanik teeks, ei saa käsitleda säilimiseks vajalike kuludena. Kui isegi teisele kaasomanikule ei ole ilma kaasomanike kokkuleppeta või kaasomanike otsuseta õigust teha muid kulutusi, mis ületavad säilimiseks vajalikud kulud, ei saa see olla lubatud isikule, kellel kinnisasjaga igasugune seos puudub.

10(13)

Tsiviilasi nr 2-14-23159 taotlemisega. Kui kinnisasja omanik kinnisasja ei kasuta, ei ole vaja kinnisasja kütta sellises mahus, kui siis, kui kinnisasja elamiseks kasutatakse.

11(13)

Tsiviilasi nr 2-14-23159 protsessinõuete kohaselt dokumenteeritud. Käesoleva tsiviilasja materjalide alusel ei saa järeldada, et kostja oleks mingid hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud omaks võtnud.

12(13)

Tsiviilasi nr 2-14-23159 heaks, ei muuda asjaolu, et KK on ainus kostja juhatuse liige ja seega ka kostja seaduslik esindaja. Tsiviilkohtumenetluses kehtib põhimõte, et juhul, kui isik osaleb menetluses isiklikult, ei saa ta menetlusele panustatud ajakulu hüvitamist vastaspoolelt nõuda. Näiteks kui füüsiline isik annaks iseendale volituse enda kohtumenetluses esindamiseks, ei saaks seda sama füüsilist isikut käsitleda iseenda lepingulise esindajana. Sama põhimõte kehtib põhimõtteliselt ka juriidiliste isikute puhul. Juriidilisel isikul on õigus otsustada, kas tema juhatuse liikmel on piisavalt oskusi ja aega selleks, et oma majandustegevust (mille hulka käesolevas kohtumenetluses osalemine kuulub) ise läbi viia, või tellib ta kohtumenetluses osalemise teenuse lepinguliselt esindajalt. Kohtumenetluses osalemise tagajärjed peavad olema menetlusosalistele etteennustatavad. Nii peab hageja saama hinnata, milliseks võivad kujuneda menetluses osalemise tagajärjed, kui vastaspool osaleb menetluses läbi oma seadusliku esindaja või läbi tehingulise esindaja. Menetluses osalemise võimalikud kulud ei saa kujuneda sedavõrd suureks, et see võiks takistada isikute kohtusse pöördumise õigust. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et kostja seadusliku esindaja töötasu tuleks hüvitada Riigikohtu määruse nr 3-2-1-62-14 p-dest 13 ja 14 tulenevalt. Viidatud tsiviilasjas oli menetlusosaline korteriühistu, kes ei tegutse oma majandustegevuse raames tulu teenimise eesmärgil, vaid peab kuidagi tagama maja majandamise ja selleks hädavajalike õigusvaidluste pidamine. Teistsugune on olukord siis, kui menetluses osaleb äriühing, kellel on üks juhatuse liige ja kelle eesmärk on läbi majandustegevuse, milleks muuhulgas on ka käesoleva kohtuvaidluse pidamine, tulu teenimine. Äriühingu juhatajal on võimalik valida, juhul, kui kohtumenetluses osalemine iseenda esindamisel on liigselt aeganõudev, kas kostjast äriühing tellib kohtumenetluses esindamise teenuse lepinguliselt esindajalt ning sellisel juhul võib ta nõuda menetluse kaotanud vastaspoolelt enda lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Vastasel korral jõutaks Eesti tsiviilkohtumenetluses selleni, et menetlusosalise enda iga menetlustoimingu tegemine, sh iga kohtule vastamine, igal kohtuistungil viibimine, iga menetlusdokumendiga tutvumine jne, tuleb vastaspoolel kaotuse korral kinni maksta. Puuduks mõistlik põhjus, miks see ei peaks kehtima ka füüsiliste isikute puhul. Kuigi käesolevas kohtumenetluses osales ühel kohtuistungil lisaks kostja juhatajale ka üks kostja tehinguline esindaja (vt t I kd lk 76 14.10.2014.a istungi protokoll), ei saa seda esindaja kulu hagejalt välja mõista. Kostja ei ole esitanud sellist spetsifikatsiooni, millest nähtuks, milline menetluskulu on tekkinud kostja juhataja poolt menetluses osalemisest ja milline menetluskulu on tekkinud lepingulise esindaja menetluses osalemisest.

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.