Kohtulahend

2-09-67006 Kostja esitas 14.10.2011.a. hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite kohtule. Vastuväite kohaselt, kostja leiab, et hageja menetluskulud summas 993,95 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hageja poolt esitatud 21.04.2010.a aktist tööde üleandmisevastuvõtmise kohta nähtub, et tehtud töödeks on: -hagimaterjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine - 5 tundi -võlgnevuse intressiarvestuse koostamine - 2 tundi -tagaseljaotsuse tegemiseks taotluse koostamine - 1 tund -samuti on lisatud, et hageja esindaja büroo kulud on 8% töö maksumusest, ehk 61,35 eurot (960 krooni) 1.Kostja leiab, et hagimaterjalidega tutvumisele ja hagiavalduse koostamisele kulunud aeg 5 tundi ei ole põhjendatud, kuivõrd hageja esindaja igapäevaseks majandus- ja kutsetegevuseks on õiguslike küsimuste lahendamine, sealhulgas ka hagiavalduste koostamine. Käesolev kohtumenetlus ei olnud ülemäära keeruline, mistõttu ei ole põhjendatud 5 tundi hagiavalduse koostamiseks. Kostja leiab, et antud juhul oleks põhjendatud aeg hagimaterjalidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks maksimaalselt 3 tundi. 2.Kostja on ka seisukohal, et võlgnevuse intressiarvestuse koostamisele kulunud 2 tundi on ülemäärane ja ei vasta tegelikkusele. Nagu kostja juba mainis on hageja esindaja näol tegemist õigusbürooga, kelle igapäevase tegevuse juurde kuulub kindlasti ka võlgnevuste intressi arvutamine, seega ei ole reaalne, et viivise arvestamiseks kulub 2 tundi. Kuivõrd kõik dokumendid ja arvutused koostatakse tänapäeval arvutiga ning isikul kes igapäevaselt võlgnevustega tegelevad on olemas kindlasti ka eraldi intressikalkulaator või tabel intressi arvestamiseks, siis ei võta intressi arvestus ülemäära palju aega. Intressi arvestus oleks komplitseeritud juhul kui asjas oleks esitatud väga palju eri nõudeid, mis oleks kõik sissenõutavaks muutunud eri aegadel, mistõttu oleks tulnud intressiarvestus iga nõude jaoks eraldi koostada. Antud asjas oli aga intressiarvestus lihtne. Seega leiab kostja, et põhjendatud aeg intressiarvestuse koostamiseks oleks 0,5 tundi. 3.Kostja arvates ei ole põhjendatud ka tagaseljaotsuse tegemiseks taotluse koostamiseks kulunud aeg 1 tund, kuivõrd kostja leiab, et sellise taotluse esitamine ei olnud hageja poolt üldse põhjendatud. Kostja suhtles piisavalt hagejaga ja oli kättesaadav, mistõttu polnud alust arvata, et kostja kohtumenetluses aktiivselt ei osaleks ja oleks vaja tagaseljaotsust taotleda. Seega leiab kostja, et tagaseljaotsuse tegemiseks kulunud aega 1 tund ei ole põhjendatud. Kui aga kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks oli põhjendatud siis tuleks kostja arvates arvestada seda, et üldjuhul ei erine sellised taotlused sisu poolest ning koostatakse nö varem välja kujunenud põhja peale, muutes ainult konkreetse asjaga seotud andmeid. Seega võtaks sellise taotluse koostamine aega maksimaalselt 0,25 tundi. 4.Lisaks jääb kostjale selgusetuks millest koosnevad hageja esindaja büroo kulud summas 61,35 eurot (960 krooni). Ühtegi tõendit ega selgitust kulude kandmise osas esitatud ei ole, seega leiab kostja, et kulud ei ole põhjendatud ja tuleb hageja menetluskuludest tervenisti maha arvata. Kostja seisukohalt peaks hageja esindaja kulud olema juba kaetud hageja esindaja tasuga. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja menetluskulud on põhjendatud ainult osaliselt. Hageja poolt esitatud 21.04.2010.a aktis tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta esitatud tööde jaoks oleks pidanud kuluma mitte rohkem kui 3,75 tundi. Kuna nimetatud aktis on hageja esindaja ühe töötunni maksumuseks 1 500 krooni (ilma käibemaksuta) siis teeks 3,75 tundi tööd hageja menetluskuludeks 359,50 eurot (5 625 krooni) (ilma käibemaksuta). Samuti ei ole põhjendatud hageja esindaja büroo kulud summas 61,35 eurot (960 krooni). Lähtuvalt eeltoodust, palub kostja määrata hageja menetluskuludeks kokku mitte rohkem kui 431,40 eurot. Kohus edastas kostja vastuväite hagejale 26.10.2011.a. ning andis hagejale kostja vastuväite osas seisukoha esitamiseks tähtaja 20 päeva vastuväite kättesaamisest. Hageja esitas 07.11.2011.a. vastuväite osas seisukoha kohtule. Vastuse kohaselt, hageja kostja

2-09-67006 vastuväidetega ei nõustu. Hageja kantud menetluskulu lepingulisele esindajale on olnud mõistlik ja põhjendatud. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega selles, et antud tsiviilasi ei olnud keerukas. Sellele viitab iseenesest asjaolu, et kostjat ennast esindas asjas vandeadvokaat ning kostja on esitanud korduvaid vastuväiteid. Hageja lepinguline esindaja ei ole hagiavalduse koostamisel, intresside arvutamisel ja taotluse vormistamisel kulutanud ülemäärast aega. Hageja taotletud lepingulise esindaja kulude suurus ei ületa Vabariigi Valitsuse 4.09.2008.a määruses nr 137 märgitud maksimaalselt sissenõutavat kulu piirmäära. Hageja lepingulise esindaja poolt dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Kostja ei esitanud ka enda menetluskulude nimekirja, millest nähtuks, et tema esindaja sarnaste dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli oluliselt väiksem võrreldes hageja esindaja ajakuluga. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus 26.10.2011 otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-88-11. VV 04.09.2008 määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 2 sätestab mittevaralise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks maksimaalselt 3 200 eurot, mistõttu ETGOÜ (pankrotis) kantud menetluskulu käesolevas tsiviilasjas 828,29 eurot ( 12 960 krooni) igati mõistlik ja põhjendatud. Kohus edastas hageja seisukoha kostjale teadmiseks 09.11.2011.a. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Kohtunikuabi leiab, et ei saa hinnata dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnagule. TsMS § 217 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Menetlusosalisel on õigus tasuda lepingulisele esindajale esinduse eest kokkulepitud tunnihinna alusel ja tingimustel ning teisel menetlusosalisel on võimalik ette näha kulusid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmääras. - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohus on 15.10.2009.a. kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 asunud seisukohale (p 15), et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagiavaldus on esitatud 10.12.2009.a. alusetu rikastumise alusel saadu summas 118 000 krooni nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 118 000 krooni ja intressid. 15.09.2010.a. esitatud menetlusdokumendis on hageja nõuet vähendanud 18 000 krooni ja palunud kostjalt välja mõista 100 000 krooni. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Harju Maakohtu 22.11.2010.a. kohtuotsuse kohaselt on tsiviilasja hind 118 000 krooni. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 200 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 70000 krooni. ETGOÜ (pankrotis) taotleb lepingulise esindaja kulude 828,29 eurot (12 960 krooni) hüvitamist.

2-09-67006 Hageja poolt taotletav lepingulise esindaja kulu hüvitamine on vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirmääraga. - TsMS §-st 174 lg 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kohtule kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. -Tsiviilasja toimiku andmetel osales ETGOÜ (pankrotis) kohtumenetluses seadusliku esindaja, pankrotihalduri kaudu. Pankrotihaldur K.Rattus on isiklikult allkirjastanud menetlusdokumendid ja võtnud kohtu poolt saadetud menetlusdokumendid vastu. Ühestki hageja poolt esitatud menetlusdokumendist ja kogu tsiviilasja toimikust ei tulene, et hagejal oli kohtumenetluses lepinguline esindaja. Tallinna Ringkonnakohus on 30.06.2011.a. kohtuotsuses märkinud, et hagejat esindas menetluses seadulik esindaja, mistõttu lepingulise esindaja kulud eelduslikult puuduvad. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud akti kohaselt on hagejale õigusabi osutanud Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ. Kohtunikuabi asub seisukohale, et Ingrid Proosi Õigusbüroo OÜ võis hagejale osutada sisulist õigusabi nõustajana. Alates 01.01.2009 kehtiva TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. TsMS § 175 lg 2 kohaselt, nõustaja kulusid ei hüvitata. Lähtudes eeltoodust ei kuulu hüvitamisele hageja õigusabikulud ning hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna hagejal ei olnud kohtumenetluses lepingulist esindajat ja nõustaja kulud ei kuulu hüvitamisele, ei analüüsi kohtunikuabi hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 144, § 173 - § 178, § 217, § 218, § 466, § 661

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.