2.Mõista kostjalt FEOÜ hageja ETGOÜ (pankrotis) välja 102 575 (ükssada kaks tuhat viissada seitsekümmend viis) krooni ja 75 senti, millest 100 000 krooni on põhivõlgnevus ning 2575,75 krooni kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressivõlgnevus.
3.Mõista kostjalt FEOÜ hageja ETGOÜ (pankrotis) välja tulevikus sissenõutavaks muutuv intress protsendina põhinõudelt summas 100 000 krooni ehk intress Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatava viimase intressimäära alusel summalt 100 000 krooni aastas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja FEOÜ kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 10.12.2009.a hagiavalduse kostja vastu alusetu rikastumise alusel saadu 118 000 krooni nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja esitanud hagejale 22.04.2008.a arve nr 031. Nimetatud arve esitati ühe tunni projektijuhtimise eest hinnaga 100 000 krooni, millele lisandus käibemaks, kokku 118 000 krooni. Hageja tasus esitatud arve ekslikult 01.05.2008.a. Alles hiljem selgus hagejale, et kostja ei ole arves märgitud teenust hagejale osutanud ning hageja ei ole teenust kostjalt ka tellinud. 22.12.2008.a saadetud teates paluti kostjal summa hagejale tagastada. 06.02.2009.a saadeti kostjale ka vastavasisuline nõudekiri, kuid kostja summat hagejale ei tagastanud.
3.Harju Maakohtu 23.09.2009.a määrusega kuulutati välja hageja pankrot. Pankrotihaldur oli sunnitud pöörduma nõudega kohtusse. Hageja nõudis kostjalt hageja kasuks 118 000 krooni väljamõistmist ning alates 02.05.2008.a kuni kohtuotsuse täitmiseni intresside väljamõistmist.
4.Õiguslikult tugines hageja hagiavalduses võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lõikele 1, § 1035 lõikele 3 ning § 94 lõikele 1. Hageja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
5.Vastuseks kostja seisukohtadele selgitas hageja 10.05.2010.a, et kostja väide suulise konsultatsioonilepingu sõlmimise kohta poolte vahel on paljasõnaline ning tõendamata. Hageja omandas XXX alevikus XXX asuva kinnistu alles 11.12.2008.a OÜ-lt M , kellele tasus kinnistu eest pangaülekandega 1 398 000 krooni. Mistahes varasemate kostja ja OÜ EP samal kinnistul asuva hoonega seotud kohustusi ei saa automaatselt hagejale üle kanda. Hageja ei olnud kohustatud konsultatsioonide eest tasuma ainuüksi seetõttu, et hagejal ja OÜ-l EP oli sama juhatuse liige.
6.Ekslik on kostja arusaam, nagu oleks teine hageja juhatuse liige RPesitatud arve nr 031 aktsepteerinud. Mitte ükski pädev isik ei ole arvet selgesõnaliselt kinnitanud, vaid tegemist on templiga, mis sisaldab RPnime ja sõna „makstud“. Kostja ei ole hagejale osutanud projektijuhtimise ega muid teenuseid.
Lk (12) 2
7.15.09.2010.a kohtule esitatud menetlusdokumendis märkis hageja, et hageja ja OÜ EP vahel otsene õiguslik seos puudub. Mõlemal äriühingul kattus üksnes üks osanik ja juhatuse liige (MM). Arve nr 031 ebaõigest tasumisest tuleneva nõude esitamisel oli mitmekuuline viivitus tingitud hageja raamatupidaja ootamatust ja pikaajalisest haigusest. Hageja raamatupidaja oli RÕ, kelle ülesandeks oli ka arvete tasumine.
8.Kuivõrd hageja raamatupidaja oli 2008.a kevadest alates pikaajaliselt töövõimetu, puudus hagejal raamatupidaja. Tasumiseks esitatud arved võttis vastu juhatuse assistent, kes need registreeris ja suunas erinevatele töötajatele kooskõlastamiseks. Assistendi käsutuses oli ka iga hageja juures töötava objektijuhi ja projektijuhi nimega templijäljend, mille ta kandis arvele ja suunas arve vastavale isikule kinnitamiseks. Vastava isiku poolt arve kinnitamisel tasus selle raamatupidaja. Kostja poolt esitatud arvele nr 031 on assistent märkinud RP templijäljendi, kuid RP arvet kooskõlastamiseks ei antud, vaid see edastati raamatupidajale. Alles aasta lõpus ehitusobjektide kuluarvete kontrollimisel avastati, et arve nr 031 oli tasutud alusetult. Hageja töötajate tähelepanematus võis olla tingitud asjaolust, et kostja juhatuse liige TVesindas ka AS K , kellega hageja oli lepingulistes suhetes.
9.Hageja kinnitas, et ta on deklareerinud 2008.a mais kostja esitatud arve, kuid see ei muuda hageja nõuet. Hageja on kostjale saadetud nõudekirjades palunud kostjal esitada kreeditarve, mille alusel oleks saanud ekslikult esitatud arvelt arvestatud sisendkäibemaksu tagasi arvestada. Alates 23.09.2009.a on aga välja kuulutatud hageja pankrot ning mistahes korrektuure käibemaksu osas enam teha ei ole võimalik. Samas teatas hageja kohtule, et ta soovib vähendada käibemaksu ehk 18 000 krooni võrra oma nõuet ning nõudis kostjalt 100 000 krooni väljamõistmist hageja kasuks.
10.Hageja leidis endiselt, et hageja ei ole kostjaga mistahes suulist lepingut sõlminud ega konsultatsiooniteenuseid tellinud. Kostja ei teatanud hageja kohtuväliselt esitatud nõuetele vastamisel, et poolte vahel oleks sõlmitud olnud suuline leping. Hageja leidis, et kostja viited VÕS §-le 644 tuleb jätta tähelepanuta, kuna antud säte on kohaldatav vaid siis, kui poolte vahel oli sõlmitud leping.
11.Vastuseks kostja taotlusele teatas hageja, et hageja pangakontode käsutamise õigust omasid juhatuse liikmed RPja MM ning raamatupidaja RÕ. 01.05.2008.a on ülekanne kostjale tehtud hageja raamatupidaja poolt.
KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED
12.Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu. Kostja selgitas oma vastuses, et hageja ja kostja olid omavahel sõlminud suulise lepingu, mille olemasolu tõendab arve esitamine kostja poolt ja selle arve tasumine hageja poolt.
13.Tegemist oli konsultatsioonilepinguga, mis vastas sisult töövõtulepingu tunnustele. Konsultatsiooni tulemuseks pidi olema suuline hinnang sellele, millistel tingimustel on XXX alevikus XXXasuva tootmishoone renoveerimine võimalik. Võlaõigusseadus ei sätesta töövõtulepingule kohustuslikke vorminõudeid. Tellijat esindas suulise lepingu sõlmimisel hageja ja samaaegselt ka EPOÜ juhatuse liige MM, kostjat tema juhatuse liige TV.
14.Hageja soovis kostja vastuse kohaselt selgitada enne XXX alevikus XXXasuva tootmishoone renoveerimistööde alustamist välja, millises ulatuses ja viisil tuleks tööd
Lk (12) 3
planeerida ning teostada, et oleks tagatud tootmishoone vajadustele vastav kasutamine. Kostjal on majandustegevuse registri kohaselt kehtiv registreering ehituse (number XXX) ning ehitusjuhtumise (nr XXX) alal. Kostja nõustas hagejat järgmistes küsimustes: 1) garaažiukse paigaldamise asjas; 2) eelseisvate lammutustööde ulatuse määramisel; 3) soojustuse osas; 4) siseviimistluse osas; 5) olmeruumide paiknemise osas; 6) tugevusarvutuste osas.
15.Lisaks andis kostja hinnangu tootmishoone renoveerimise võimaliku maksumuse kohta. Kostja konsulteeris hagejat perioodil 30.06.2007.a kuni 31.12.2007.a. Arvel nr 031 kajastatud ühik 1 tähendas ühe projekti juhtimist, mitte ühte tundi. Kostja leidis, et poolte vahel sõlmiti nende majandustegevuses töövõtuleping ning hageja ei teavitanud kostjat mõistliku aja jooksul sellest, et töö ei vasta lepingutingimustele ega ole ka esitanud ühtegi seda tõendavat asjaolu. Kostja arve tasumisega luges hageja kostja töö nõuetekohaseks. Arve nr 031 vaatas enne selle tasumist üle ja andis oma heakskiidu hageja juhatuse liige RP, kes lisas arvele oma nimega templijäljendi. Järelikult kiitsid kostja arve heaks kaks hageja juhatuse liiget – MM ja RP.
16.Hagejale oli tellitud konsultatsioon vajalik. Hageja juhatuse liige MM esitas kostjale EPOÜ nimel tellimuse teostada XXX alevikus XXX asuva tootmishoone renoveerimine ning pooled sõlmisid 26.03.2008.a töövõtulepingu nr 3. Kostja teostas töö, kuid tellija EPOÜ jättis töö eest osaliselt tasumata. Harju Maakohtu 10.11.2008.a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-59842 mõisteti EPOÜ-lt kostja kasuks välja maksmata tasu.
17.Kostjale tasutud 118 000 krooni tagastamist nõuti alles 8 kuud hiljem. Selline teade on kostja hinnangul esitatud liiga hilja ega vasta VÕS § 644 lõikes 3 märgitud õigeaegse teatamise nõudele. Kostja leidis, et kui hageja hinnangul ei ole arve nr 031 esitatud lepingulise suhte alusel, peaks hageja kaaluma nõude esitamist oma juhatuse liikmete vastu.
18.Kostja märkis, et talle ei ole teada, millised olid alates 30.06.2007.a kuni 26.03.2008. hageja ja EPOÜ omavahelised suhted. Kostja leidis, et hageja korraldas kavalalt kostjalt konsulteerimis- ja ehitustöö tellimise erinevate hagejaga seotud ettevõtete poolt. Kostja leidis, et selline hageja tegevus oli pahatahtlik.
19.Kostja teatas kohtule, et ta soovib käesoleva tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses.
20.Kostja 04.06.2010.a täiendavas vastuses märkis kostja, et arve nr 031 tasutud käibemaksu summas 18 000 krooni ei saa kuuluda alusetu rikastumise nõude juurde. Kostja oli veendunud, et hageja vähendas riigile makstavat käibemaksu hiljem 18 000 krooni võrra. Käibemaksusumma alusel ei ole hagejal kahju tekkinud ning seega ei saa tal olla antud osas alusetu rikastumise nõuet kostja vastu. Ka käibemaksu deklareerimine hageja poolt näitab, et hageja seaduslikud esindajad olid osutatud teenustest teadlikud ning tööd olid vastu võetud.
20.Kostja leidis, et hagejal lasus tõendamiskoormus ning kohustus ümber lükata kostja poolt esitatud vastuväited, milliste kohaselt oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, millest tulenevad kohustused oli kostja täitnud. Kostja leidis, et hageja ei ole ka ümber lükanud oma juhatuse liikme poolt arve heakskiitmist. Hageja selgitused on olnud ebapiisavad, kuna hageja
Lk (12) 4
ei ole tõendanud, kes oleks olnud arve kinnitamiseks pädev isik. Kostja pidas arve nr 031 aktsepteerimist hageja juhatuse liikme RP poolt oluliseks asjaoluks.
21.Kostja rõhutas, et ta osutas konsultatsiooniteenust hagejale, mitte OÜ-le EP. Asjaolu, et teenuste osutamise ajal oli kinnistu omanikuks OÜ EP, ei ole kostja hinnangul relevantne, kuna see ei välista teenuse osutamist hagejale. Kinnistu ostmisega seotud sündmuste ajalisest kronoloogiast nähtub, et hageja tellis kostjalt konsultatsiooniteenust selgitamaks välja Aia tn 4 kinnistu perspektiivi.
22.30.06.2010.a kohtule esitatud menetlusdokumendis kordas kostja oma seniseid väiteid ning leidis endiselt, et poolte vahel suulise lepingu sõlmimist tõendab kostja esitatud arve nr
031.Arve sisaldabki olulisi töövõtulepingu tingimusi ehk lepingu objekti, hinda, töö teostamise tähtaega ning lepingu pooli. Arve täitmiseks võtmisega tunnistas hageja lepingu olemasolu. Teenust osutati kostja sõnul ajavahemikult 30.06.-31.12.2007.a. Kostja nõustas hagejat XXX alevikus Aia tn 4 asuva kinnistu tootmishoone renoveerimise küsimuses ning hageja soovis kostjalt saada teenust vastavalt jooksvate küsimuste tõusetumisele.
23.Poolte vahel kokku lepitud lepingu tasu oli mõistlik. Kostja andis hagejale töö üle ositi alates selle valmimisest. Kostja tegi püstitatud küsimuse lahendamiseks vajalikud toimingud ja vastas esimesel võimalusel küsimustele. Kostja töö tulemusena oli hagejal 2007.a lõpuks olemas kinnistu rekonstrueerimise kava väljatöötamiseks vajalikud andmed. Hageja kasutas töö tulemusi kostja ja EPOÜ vahel 26.03.2008.a sõlmitud töövõtulepingu nr 3 tingimuste ettevalmistamiseks.
24.Kostja selgitas, et OÜ EP omanikuks oli 90% ulatuses MM, kes oli ka nimetatud äriühingu juhatuse liikmeks. MM oli hageja omanikuks 25% ulatuses ning hageja juhatuse liikmeks. MM omas kostja hinnangul määravat mõju EPOÜ suhtes ning tegemist oli lähikondsega. Kostja leidis, et tema vastuses viidatud muud tsiviilvaidlused kostja ja OÜ EP ning OÜ M ja hageja vahel on samuti olulised käesolevas asjas, kuna need tõendavad hageja tahet. Hageja ja kostja vahel lepingu sõlmimist tõendab hageja käitumine 2008.a. Hageja saavutas kostja konsultatsioonide alusel kindluse ja veendumuse, et tootmishoone renoveerimine õnnestub. Hageja juhatuse liige MM asus kinnistut omandama OÜ EP kaudu. Hageja omandas XXX alevikus kinnistu eriti soodsa hinnaga ja säästis tootmishoone korrastamistööde käigus ligi miljon krooni, milline asjaolu viitab samuti hageja ja kostja vahel konsultatsioonilepingu sõlmimisele ning selle täitmise tahte olemasolule.
25.Kostja leidis, et arve nr 031 heakskiitmine hageja poolt on tõendatud RP nime kandva templijäljendiga, kuna ettevõtluses üldiselt levinud praktika kohaselt eelneb arve tasumisele selle heakskiitmine või viseerimine. Hageja ei ole tõendanud, et templijäljend ei kuulu hagejale, kuidas tegelikult toimus arvete aktsepteerimine ja tasumine ning et arve tasuti ekslikult. Kostja leidis, et hageja ei ole avaldanud ega tõendanud, milles seisnes tema ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest ning hageja ei ole taotlenud olulise eksimuse mõju all tehtud tehingu tühistamist. Kuni tehingut ei ole tühistatud, on see kehtiv. Kostja palus, et hagejalt nõutaks välja andmed kõigi isikute kohta, kes olid 01.05.2008.a õigustatud käsutama hageja pangakontol olevaid rahalisi vahendeid. Kostja eeldas, et ülekande on teinud mõni hageja juhatuse liikmetest.
26.Hageja oleks hoolsa ettevõtjana pidanud arve saamisel kontrollima, kas arvel esitatud tööd on tegelikkuses teostatud ning kas tööd vastasid lepingus kokku lepitud tingimustele. Hageja oleks pidanud koheselt teatama, et ei tunnista saadud arvet.
Lk (12) 5
27.Hageja oli registreeritud käibemaksukohustuslasena. Kui hageja kostja arvet oma raamatupidamises kajastas, pidi hageja esitama hiljemalt 20.05.2008.a käibemaksudeklaratsiooni, millel on kajastatud hageja enda käibelt arvestatud käibemaksusumma ning millest on maha arvestatud sisendkäibemaks ehk 18 000 krooni. Kostja leidis, et kui hageja arvates oli arve nr 031 alusetu, peab hageja tõendama, et ta jättis selle arve raamatupidamises kajastamata ning arvel olnud sisendkäibemaksu ei ole deklaratsioonis arvestatud.
28.11.10.2010.a esitas kostja kohtule täiendavad vastuväited. Kostja sai aru, et MM kui hageja juhatuse liige pidas temaga suulise konsultatsiooni saamise osas läbirääkimisi. MM ei öelnud kostjale kordagi, et tegelikult võis asjast huvitatud olla hoopis EPOÜ. Kostjal ei olnud kohustust vastata hageja põhjendamatutele nõudekirjadele enne käesolevat kohtuvaidlust. Kostja leidis, et hageja väited, miks arve ekslikult tasuti, on vastuolulised ning hageja ei ole põhjendatud enda eksitusse viimist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg 1 alusel. Hageja ei ole selgitanud, kes oli see assistent, kes arve väidetavalt ekslikult raamatupidajale andis. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud arve aktsepteerimata jätmist RP poolt. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist, mistõttu tuleb eeldada, et kostja arvega tehti toimingud juhatuse liikmete heakskiidul.
29.Hageja huvi kostjaga lepingu sõlmimisel oli välja selgitada, kas Aia tn 4 hoone oleks majanduslikult mõistlikum ümber ehitada või hoopis lammutada. Kuigi kohus tegi kostjale ettepaneku esitada suulise konsultatsiooni toimumise kohta tõendeid, ei ole kostjal säilinud eriti palju kirjalikke materjale. Kostja esitas tööde teostamise tõendamiseks kaks materjali. Nimelt B OÜ poolt tehtud teraskiudbetoonist põranda staatilise arvutuse ning kostja seadusliku esindaja poolt koostatud ukseava laiendamise visandi ja arvutused. Kostja selgitas, et põranda kandevõime oli määrava tähtsusega ning kostja ise ei olnud võimeline vastavat arvutust teostama, mistõttu tellis kostja arvutused OÜ-lt B . Muude konsultatsioonide osas ei ole kostjal materjale säilinud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
30.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
31.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja esitas hagejale 22.04.2008.a tasumiseks arve nr 031 summas 118 00 krooni (koos käibemaksuga); 2) hageja tasus kostjale esitatud arve nr 031 01.05.2008.a summas 118 000 krooni pangaülekande teel; 3) hageja nõudis kostjalt 118 000 krooni kui alusetult tasutud summa tagastamist esimest korda 22.12.2008.a ja teist korda 06.02.2009.a; 4) kostja ei ole hageja 22.12.2008.a teatele ega 06.02.2009 nõudekirjale ei vastanud.
32.Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel oli sõlmitud suuline konsultatsioonileping, mille alusel esitati põhjendatult arve nr 031 või oli tegemist ilma aluseta esitatud arvega, mille tasumise tagajärjel tekkis hagejal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue.
Lk (12) 6
33.VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud sätte kohaldamiseks peab kohtu hinnangul üleandja olema sooritanud midagi ilma õigusliku aluseta. Seejuures peab üleandja olema soovinud soorituse teha teatava kohustuse täitmiseks või arvama ekslikult, et ta täidab oma sooritusega kohustust või pooltevahelist lepingut, kuid hiljem selgub, et kohustust ei olegi olemas, seda ei teki või see langeb ära. Soorituseks õigusliku aluse olemasolu välistab alusetu rikastumise nõude olemasolu.
34.Kohus leiab, et esmalt tuleb tuvastada, millisel põhjusel hageja kostjale 118 000 krooni üle kandis. Seejärel tuleb hinnata, kas antud ülekande kui soorituse alusena eksisteeris kostja väidetud lepinguline suhe või mitte.
35.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja kandis kostjale 01.05.2008.a 118 000 krooni üle kostja esitatud arve nr 031 alusel. Hageja on väitnud, et ta tasus kostja esitatud arve ekslikult, kuna kostja juhatuse liige oli esindajaks ka mitmetele teistele äriühingutele, kellega hageja oli lepingulistes suhetes. Andmete hilisemal kontrollimisel selgus hagejale, et arvel nr 031 nimetatud teenuseid ei ole hageja kostjalt kunagi tellinud ega saanud. Kostja on nõustunud hageja väitega, et kostja juhatuse liige oli ka mitmete teiste äriühingute esindajaks, kellega hagejal olid lepingulised suhted (kostja 11.10.2010.a seisukohad, toimiku lk 106). Kohus leiab, et arve nr 031 (toimiku lk 4) ja maksekorraldusega (toimiku lk 5) on tõendanud, et hageja kandis 118 000 krooni kostjale üle eeldades, et tegemist on mõne tehingu alusel esitatud ja põhjendatud arve tasumisega. Millistel konkreetsetel asjaoludel hageja töötajad eksliku ülekande teostasid ja kui hoolas oli hageja ülekande tegemise eel esitatud arve põhjendatuse kontrollimisel, ei oma kohtu hinnangul käesolevas asjas õiguslikku tähendust. Oluline on see, et ülekande tegemise ajal soovis hageja teha oma sooritust eeldusel, et tal on olemas selline kohustus. Kohtule esitatud maksekorraldusest (toimiku lk 5) nähtub, et 118 000 krooni kanti kostjale üle nimelt arve nr 031 alusel. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja soorituse alusena eksisteeris kostja väidetud lepinguline kohustus või mitte.
36.Kostja väidab, et ta sõlmis hagejaga suulise konsultatsiooniteenuste osutamise lepingu. Konsultatsiooni tulemuseks pidi olema suuline hinnang sellele, millistel tingimustel on XXX alevikus, XXX asuva tootmishoone renoveerimine võimalik. Kostja konsulteeris hagejat perioodil 30.06.2007.a kuni 31.12.2007.a. Kostja väidete kohaselt nõustas ta hagejat konkreetsemalt järgmistes küsimustes: garaažiukse paigaldamise asjas, eelseisvate lammutustööde ulatuse määramisel, soojustuse osas, siseviimistluse osas, olmeruumide paiknemise osas ning tugevusarvutuste osas. Lisaks andis kostja hinnangu tootmishoone renoveerimise võimaliku maksumuse kohta Kostja andis hagejale töö üle ositi alates selle valmimisest. Kostja tegi püstitatud küsimuse lahendamiseks vajalikud toimingud ja vastas esimesel võimalusel küsimustele. Kostja töö tulemusena oli hagejal 2007.a lõpuks olemas kinnistu rekonstrueerimise kava väljatöötamiseks vajalikud andmed. Hageja kasutas töö tulemusi kostja ja EPOÜ vahel 26.03.2008.a sõlmitud töövõtulepingu nr 3 tingimuste ettevalmistamiseks. Hagejal ja EPOÜ-l oli sama juhatuse liige ning sama osanik MM. Kostja konsultatsioonide alusel selgus hagejale, et XXX alevikus XXXasuva kinnistu omandamine on perspektiivikas ning hageja juhatuse liige asus omandama kinnistut EPOÜ kaudu. Hagejat tahet konsultatsioonilepingu sõlmimisel tõendavad kostja viidatud erinevad tsiviilvaidlused.
37.Kostja leidis, et hagejaga sõlmitud konsultatsioonileping vastas sisult töövõtulepingu tunnustele. Arvel nr 031 kajastatud ühik 1 tähendas ühe projekti juhtimist, mitte ühte tundi. Hageja ei teavitanud kostjat mõistliku aja jooksul sellest, et töö ei vasta lepingutingimustele ega ole ka esitanud ühtegi seda tõendavat asjaolu. Kostja arve tasumisega luges hageja kostja töö nõuetekohaseks. Arve nr 031 vaatas enne selle tasumist üle ja andis oma heakskiidu hageja juhatuse liige RP, kes lisas arvele oma nimega templijäljendi. Konsultatsiooniteenuste Lk (12) 7
osutamise lepingu alusel makstud tasu summas 118 000 krooni oli mõistlik ning hageja asus selle tagastamist nõudma liiga hilja ehk ligikaudu 8 kuud hiljem.
38.Kostja väitis, et suulise konsultatsioonilepingu sõlmimine hagejaga on tõendatud arvega nr 031, mis on hageja poolt tasutud. Arve sisaldabki olulisi töövõtulepingu tingimusi ehk lepingu objekti, hinda, töö teostamise tähtaega ning lepingu pooli. Arve täitmiseks võtmisega tunnistas hageja lepingu olemasolu. Samuti esitas kostja oma väidete tõendamiseks kohtule OÜ B arvutused ning kostja juhatuse liikme poolt koostatud arvutused 23.10.2007.a.
39.Hageja ei nõustunud kostja väidetega ning selgitas, et ta omandas XXX alevikus XXX asuva kinnistu alles 11.12.2008.a OÜ-lt M , kellele tasus kinnistu eest pangaülekandega 1 398 000 krooni. Mistahes varasemate kostja ja OÜ EP samal kinnistul asuva hoonega seotud kohustusi ei saa automaatselt hagejale üle kanda. Hageja ei olnud kohustatud konsultatsioonide eest tasuma ainuüksi seetõttu, et hagejal ja OÜ-l EPoli sama juhatuse liige. Hageja pidas ekslikuks kostja arusaama, nagu oleks teine hageja juhatuse liige RPesitatud arve nr 031 aktsepteerinud. Mitte ükski pädev isik ei ole arvet selgesõnaliselt kinnitanud, vaid tegemist on templiga, mis sisaldab RPnime ja sõna „makstud“.
40.Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud kostja väidetud suulise konsultatsioonilepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel. Kohtu hinnangul ei tõenda ainuüksi kostja poolt esitatud arve nr 031 poolte vahel sellise lepingu olemasolu, millest tulenes hageja kohustus tasuda kostjale 118 000 krooni. Arve iseenesest on üksnes makse teostamist võimaldav dokument ning ainuüksi arvest endast ei tulene ühelegi isikule siduvaid kohustusi. Kostja lepinguline esindaja on kohtule esitanud põhjaliku seletuse selle kohta, milline leping kostja hinnangul poolte vahel sõlmiti, kuid kostja lepingulise esindaja seletused ei ole tsiviilkohtumenetluses hinnatavad tõendina. Kostja ei ole oma seletustes esile toodud asjaolusid tõendanud. Kohus nõustub hageja väidetega, mille kohaselt ei saa varasemate kostja ja OÜ EPsamal kinnistul asuva hoonega seotud kohustusi automaatselt hagejale üle kanda ning hageja ei ole kohustatud konsultatsioonide eest tasuma ainuüksi seetõttu, et hagejal ja OÜ-l EPoli sama juhatuse liige.
41.Kohus leiab, et kostja väited suuliselt sõlmitud lepingu sisu kohta on mõneti vastuolulised. Ühelt poolt on kostja väitnud, et leping oli suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele ehk hinnangu andmisele, millistel tingimustel on XXX alevikus XXXasuva tootmishoone renoveerimine võimalik. Teisalt on kostja välja toonud mitmeid küsimusi, millistes ta olevat hagejat nõustanud ning kostja on väitnud, et tehtud tööd anti üle ositi ja nõustamist teostati perioodiliselt vastavalt esitatud küsimustele. Kohus leiab, et kui eeldada kostja väidete õigsust, võis poolte vahel olla sõlmitud mitte töövõtuleping, vaid VÕS § 619 tunnustele vastav käsundusleping. Käsunduslepingu puhul kohustub üks isik ehk käsundisaaja vastavalt lepingule osutama teisele isikule ehk käsundiandjale teenuseid, käsundiandja on aga kohustatud maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kooskõlas VÕS § 621 lõikega 1 peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. VÕS § 626 lõike 1 järgi peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud.
42.Seega juhul, kui pooled oleksid sõlminud suuliselt käsunduslepingu, tuleks kostjal tõendada, milliste teenuste osutamises kokku lepiti, milliseid juhiseid andis käsundiandja käsundisaajale, millises tasus kokku lepiti ning mida käsundisaaja lepingu täitmise tulemusena sai või lõi. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud ülalviidatud võlaõigusseaduse sätetele vastava käsundilepingu sõlmimist poolte vahel. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel sõlmiti suuliselt selline käsundusleping, milles lepiti kokku kostja seletustes viidatud teenuste osutamine kostja väidetud tasu eest. Kostja ei ole tõendanud, millises teenuste
Lk (12) 8
osutamise perioodis kokku lepiti, milliseid juhiseid andis käsundiandja kostjale ning mida kostja käsundisaajana lepingu täitmise tulemusena sai või lõi ning hagejale üle andis. Kohus leiab, et kostja sellekohased väited on jäänud paljasõnalisteks.
43.Kostja viidatud arvest nr 031 ei nähtu kostja väidetud tingimustel käsunduslepingu sõlmimine. Arve nr 031 ei sisalda viiteid sellele, et arve aluseks oleks konsultatsiooniteenuste osutamine kostja väidetud küsimustes. Arvel nr 031 (toimiku lk 4) on selle sisuks märgitud „projektijuhtimine“. Arvest ei nähtu mistahes konsultatsioonide andmist hagejale seoses XXX alevikus XXXasuva hoone renoveerimise küsimustega. Arvel on teenuse osutamise ühikuks märgitud „h“, mis tähistab kohtu hinnangul tundi. Arvel on märgitud ka periood „30.06.200731.12.2007“, kuid arvest ei nähtu, milliste teenuste osutamise eest viidatud perioodil on arve esitatud.
44.Kohus leiab, et kostja väidetud suulise konsultatsioonilepingu sõlmimist poolte vahel ei tõenda ka ülejäänud kostja esitatud tõendid. Kostja esitatud väljavõtted majandustegevuse registrist (toimiku lk 49) tõendavad küll kostja õigust tegeleda üldehituse küsimustega, kuid ei tõenda kostja ja hageja vahel konsultatsioonilepingu sõlmimist. Vastava konsultatsioonilepingu sõlmimist ei ole tuvastatud kostja esitatud Harju Maakohtu 10.11.2008.a otsuses tsiviilasjas nr 2-08-59842. Kostja esitatud kinnistusraamatu väljavõttest (toimiku lk 70-71) nähtub, et hageja omandas kinnistu XXX alevikus XXXalles 17.12.2008.a ehk ligi aasta pärast kostja väidetud konsultatsioonilepingu sõlmimist. Kostja esitatud arvutustest (toimiku lk 111-112) ei nähtu seos väidetava XXXkinnistuga. OÜ B arvutustest 12.09.2007.a (toimiku lk 113-121) nähtub, et nimetatud ettevõte on kostjale teinud seoses tootmishoonega XXX alevikus kiudbetoonist põrandaplaati puudutavaid arvutusi, kuid antud dokument ei tõenda, et kostja oleks arvutuse tellinud nimelt hageja juhiste alusel poolte vahel sõlmitud konsultatsioonilepingu täitmiseks. Kostja on menetluse käigus välja toonud ka mitmeid kaudseid asjaolusid, mis peaksid tõendama väidetava lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel (kostja väitis, et hageja koostas konsultatsioonide tulemusel XXXhoone renoveerimise kava ning sõlmis lepingu kostja ja OÜ EPvahel), kuid needki väited on jäänud kostja poolt täielikult tõendamata.
45.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool tsiviilkohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 230 lõikele 2 esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kuivõrd kostja vastuväidete kohaselt oli kostja ja hageja vahel sõlmitud konsultatsioonileping, lasus kostjal kohustus oma vastuväiteid tõendada. Hageja on esitanud oma nõude alusetu rikastumise sätete alusel ning on väitnud mistahes lepingulise suhte puudumist poolte vahel, mis oleks andnud aluse arve nr 031 tasumiseks. Negatiivse asjaolu olemasolu ei olnud hagejal võimalik täiendavalt tõendada. Kohtupraktikas on leitud, et kui hageja tõendab kostjale raha ülekandmise, peab kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostja peab tõendama, et on mingi alus rahasumma ülekandmiseks ning poolte tahe oli suunatud mõne olemasoleva kohustuse täitmisele (RK TKo 23.01.2006.a nr 3-2-1146-05). Seega oli kostjal kohustus tõendada lepingu olemasolu ja selle täitmist kostja poolt. Käesolevas asjas on kohus korduvalt juhtinud kostja tähelepanu vajadusele oma vastuväiteid tõendada. Kohtu 10.06.2010.a pöördumises (toimiku lk 72-73) tegi kohus kostjale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid pooltevahelise suulise lepingu olemasolu tõendamiseks. Kohus ühtlasi selgitas kostjale, milliseid asjaolusid tuleks kostjal täiendavalt oma vastuses välja tuua ja tõendada. Kohtu 17.09.2010.a pöördumises (toimiku lk 100) tegi kohus kostjale teistkordse ettepaneku esitada tõendeid suulise konsultatsioonilepingu alusel teenuste osutamise kohta. Vaatamata kohtu ettepanekutele ja selgitustele ei ole kostja oma väiteid tõendanud.
Lk (12) 9
46.Kostja on väitnud, et hagejal lasus kohustus tasuda kostjale 118 000 krooni muuhulgas seetõttu, et hageja juhatuse liikmete RPja MM poolt oli arve nr 031 aktsepteeritud. Hageja asus arve alusel tasutud summat tagasi nõudma hilinenult ehk ligi 8 kuud hiljem.
47.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud arve nr 031 kinnitamist hageja juhatuse liikmete poolt. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest nähtuks arve kinnitamine hageja juhatuse liikme MM poolt. Arvel nr 031 (toimiku lk 4) on nähtav tempel: „RP. Kood 9. Maksumus“. Kohus leiab, et arvele märgitud templist ei järeldu, et hageja juhatuse liige oleks esitatud arve kinnitanud või selle heaks kiitnud. Arvele märgitud templist endast ei nähtu arve kinnitamine või heakskiitmine, samuti puudub arvel hageja juhatuse liikme allkiri.
48.Kostja ei ole oma vastuväidetes selgelt välja toonud, millist õiguslikku tähendust omab tema hinnangul väidetav arve kinnitamine hageja poolt ning kuidas tõendab arve tasumine ja tasutud summa tagasinõudmine alles 8 kuud hiljem väidetava suulise konsultatsioonilepingu sõlmimist poolte vahel. Kohtu hinnangul ei saa arve nr 031 tasumist hageja poolt ning sellel asuvat hageja juhatuse liikme nime kandvat templit käsitleda ei võlatunnistusena VÕS § 30 mõistes ega kinnituskirjana VÕS § 32 mõistes.
49.VÕS § 30 reguleerib võlatunnistuse andmist. Võlatunnistuseks loetakse VÕS § 30 lg 1 järgi lepingut, millega luuakse iseseisev kohustus või tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 30 lg 2 järgi peab kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis. Antud juhul võib kostja väidetest järeldada, et hageja juhatuse liikme nime kandva templijäljendi näol oli tegemist kirjaliku kinnitusega võlgnevuse tunnistamise kohta. Kohtu hinnangul aga ei tulene ei arvest nr 031 ega sellele lisatud hageja juhatuse liikme nime kandvast templist, et tegemist oleks võlatunnistusega. Hageja juhatuse liikme templijäljend arvel ei ole hinnatav kirjaliku võlatunnistusena, kuivõrd kirjaliku vormi puhul peab TsÜS § 78 lg 1 alusel tehingudokument olema omakäeliselt allkirjastatud. Ükski hageja juhatuse liikmetest ei ole arvet nr 031 allkirjastanud. Templijäljendis endas puudub mistahes viide võlgnevuse tunnustamisele. VÕS § 30 lg 3 järgi võib võlatunnistus olla ka mittekirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel või siis, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses. Käesolevas asjas puudub vaidlus poolte vahel selles, et arve nr 031 ei kujuta endast jooksvat arvet. Muus osas ei ole kostja ühegi tõendiga tõendanud, et hageja oleks arvest nr 031 tulenevat võlgnevust tunnistanud. Kostja ei ole peale arvele nr 031 kantud templijäljendile viitamise välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt oleks hageja oma võlgnevust tunnistanud.
50.VÕS § 32 lg 1 sätestab, et kui leping on sõlmitud lepingupoolte majandus- või kutsetegevuses, kuid ei ole sõlmitud kirjalikus vormis ning lepingu üks pool saadab teisele lepingupoolele mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingu sisu kinnitamiseks kirjaliku dokumendi, milles sisalduvad tingimused ei erine oluliselt varem kokkulepituist või täiendavad neid ebaoluliselt, muutuvad need lepingu tingimusteks, kui teine lepingupool pärast kinnituskirja saamist viivitamata ei teata, et ta ei ole nendega nõus. Kostja vastuväidetest, milliste kohaselt oleks hageja hoolsa ettevõtjana pidanud hoolikamalt kontrollima arvet nr 031 enne selle tasumist ning mille järgi tõendab arve tasumine hageja poolt selle aktsepteerimist, võib järeldada, et kostja peab arvet nr 031 oma kinnituskirjaks.
51.Kohus leiab, et arve nr 031 ei ole kostja vastuväidete sisu arvestades hinnatav kinnituskirjana, mille aktsepteerimise tagajärjel hageja poolt oleks arvel märgitu muutunud sõlmitud lepingu osaks. Kostja väidete kohaselt sõlmiti poolte vahel suuline leping konsultatsiooniteenuste osutamiseks seoses XXX alevikus XXXasuva tootmishoone renoveerimise võimalikkuse hindamisega. Kostja on välja toonud need konkreetsed küsimused, millistes ta hagejat nõustas. Arvel nr 031 puuduvad mistahes viited konsultatsiooniteenuste osutamisele ning nendele konkreetsetele küsimustele, milles kostja
Lk (12) 10
väidetavalt hagejat nõustas. Arvel nr 031 puuduvad viited XXX alevikus XXXasuvale kinnistule. Arve nr 031 on selle teksti alusel esitatud ühe tunni projektijuhtimise eest ajavahemikus 30.06.2007.a kuni 31.12.2007.a. Seega ei sisaldanud arve neid kostja väidetavaid lepingu tingimusi, milles pooled olevat kokku leppinud. Kuivõrd arvel toodu erineb oluliselt nendest tingimustest, milles kostja väidete kohaselt pooled kokku leppisid, ei ole arve nr 031 käsitletav kinnituskirjana, millega mittenõustumisest oleks hageja olnud kohustatud kostjale viivitamatult teatama. Lisaks näeb VÕS § 32 lg 2 ette, et VÕS 32 lõikes 1 toodut ei kohaldata, kui kinnituskirja saatja teadis või pidi teadma, et lepingut ei ole sõlmitud või kui kinnituskirjas märgitu erineb kokkulepitust niivõrd, et kinnistuskirja saatja ei või mõistlikult arvestada teise lepingupoole nõusolekut kinnistukirja sisuga. Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostja oleks tõendanud suulise konsultatsioonilepingu sõlmimist hagejaga kostja väidetud tingimustel, erineb arvel nr 031 toodu väidetavalt kokku lepitud tingimustest niivõrd, et hagejalt ei saanud eeldada sellise kinnituskirjaga nõustumist.
52.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja tõendatud. Kohus leiab, et kostja viited TsÜS §-le 92 ning väited selle kohta, et hageja ei ole poolte vahel sõlmitud tehingut tühistanud, tuleb jätta tähelepanuta. TsÜS § 92 reguleerib eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistamist. Käesolevas asjas ei ole tõendatud poolte vahel kostja väidetud tingimustel suulise tehingu tegemist. Kuivõrd pooled ei ole tehingut sõlminud, puudus hagejal vajadus pöörduda kohtusse tehingu tühistamise nõudega. Samuti tuleb tähelepanuta jätta kostja vastuväited seoses käibemaksu deklareerimisega arve nr 031 alusel, kuivõrd hageja on oma nõuet vähendanud ning loobunud nõudest summas 18 000 krooni, mis vastab tasutud käibemaksu summale. Kohus jätab tähelepanuta ka kostja väited selle kohta, et hageja ei ole nõuetekohaselt teatanud kostjale töös esinenud puudustest, kuna kohus ei ole tuvastanud käsunduslepingu sõlmimist poolte vahel.
53.Hageja on nõudnud kostjalt lisaks põhivõlgnevusele ka intressi väljamõistmist. Kostja ei ole hageja intressi nõudele vastuväiteid esitanud. Hageja nõudis kostjalt VÕS § 94 lg 1 järgi intressi väljamõistmist alates 02.05.2008.a kuni kohtuotsuse täitmiseni.
54.VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi peab alusetu rikastumise korral saaja tasuma saadud raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses, kui saaja üleandmise ajal teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks. Kohtupraktikas on leitud, et kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tuleneb nõue sissenõutavaks, siis tuleb kohaldada VÕs § 82 lg 7 kolmandat lauset, mille kohaselt saab kohustuse täitmist nõuda mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg algab alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte tekkimisest. Alusetu rikastumise võlasuhe tekib alusetu rikastumise ajast. Mõistliku aja pikkus sõltub muuhulgas sellest, millal alusetult rikastunud isik sai või pidi teada saama alusetu rikastumise kohustusest (RK TKo16.06.2008, nr 3-2-154-08, p 10). VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi on alusetu soorituse saaja alates ajast, mil ta saab teada või peab teadma asjaoludest, mis annavad aluse alusetult saadud raha väljamõistmiseks kohustatud maksma soorituse tegijale saadud raha eest intressi seaduses sätestatud suuruses. Intressi suuruse sätestab VÕS § 94 (RK TKo 16.06.2008, nr 3-2-1-54-08, p. 12). VÕS § 1035 lg 3 p 2 kohaldamisel tuleb hinnata kostja heausksust raha saamisel või pärast seda VÕS § 1035 lg 1 järgi (RK TKo 28.04.2009.a, nr 3-2-1-42-09, p. 18).
55.Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostjal tuleb hagejale tasuda intressi seaduses sätestatud määras. Hageja edastas kostjale esimese nõude alusetult saadud summa tagastamiseks 22.12.2008.a (toimiku lk 6). Kuigi kostja sellele ei vastanud ega tagastanud alusetult saadud summat, pidi kostja alates 22.12.2008.a pöördumise saamist teadma nendest asjaoludest, mis andsid hagejale alusel saadu tagasinõudmiseks. Kostja on oma 30.04.2010.a vastuses hagile (toimiku lk 41) omaks võtnud, et ta sai hagejalt 22.12.2008.a teate raha tagastamise kohta. Kostja ei toiminud alates hagejale 22.12.2008.a teate kättesaamisest heauskselt. Hageja Lk (12) 11
22.12.2008.a teates ei antud kostjale konkreetset tähtaega raha tagastamiseks, millest tulenevalt tuli kostjal VÕS § 82 lg 7 alusel täita oma kohustus mõistliku aja jooksul. Arvestades kostja kohustuse sisu ehk kohustust tagastada hagejale tasutud summa, peab kohus mõistlikuks kohustuse täitmise ajaks 14 päeva alates hageja 22.12.2008.a kirja saatmist. Seega oleks kostjal tulnud oma kohustus täita hiljemalt 05.01.2009.a. Kuivõrd kostja oma kohustust ei täitnud ning ta teadis asjaoludest, mis andsid aluse saadu tagasinõudmiseks, tuleb kostjal tasuda hagejale seaduses sätestatud intressi alates 05.01.2009.a.
56.VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Enne 01.01.2009.a oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 2,5% aastas, enne 01.07.2009.a 1% aastas, enne 01.01.2010.a 1% ja enne 01.07.2010.a 1%. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ajavahemiku 06.01.2009.a kuni 31.12.2009.a eest intress summas 1695 krooni ja 55 senti (ajavahemiku 05.01.2009.a kuni 30.06.2009.a eest tasumisele kuuluv intressi summa 6,85 krooni päevas korrutatud päevade arvuga 175 ning ajavahemiku 01.07.2009.a kuni 31.12.2009.a eest intressi summa 2,7 krooni päevas korrutatud päevade arvuga 184). Ajavahemiku 01.01.2010.a kuni kohtuotsuse tegemise päevani 22.11.2010 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress summas 880 krooni ja 20 senti (ajavahemiku 01.01.2010.a kuni 22.11.2010.a eest intress summas 2,7 krooni päevas korrutatud päevade arvuga 326). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud intress summas 2 575 krooni ja 75 senti. Kostjalt tuleb hageja kasuks ka välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv intress protsendina põhinõudelt summas 100 000 krooni ehk intress Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatava viimase intressimäära alusel summalt 100 000 krooni aastas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
57.Kohus peab vajalikuks hagejale selgitada, et VÕS § 1035 lg 3 p 2 näeb ette alusetult rikastujalt üksnes intressi väljamõistmist. Nimetatud säte ei võimalda kostjalt välja mõista viivist VÕS §-s 113 sätestatud määras.
58.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Lk (12) 12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.