2.detsember 2011 kell 10.00 Võru kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-11-33136
Tsiviilasja hind
2476,87 eurot
Hagi ese
OÜ Aktiva Finants hagi A. P. ́i vastu kokku 2622,28 euro nõudes
Pooled ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; Hageja esindaja Ene Solovjev; OÜ Julianuse Õigusbüroo; e-post: [email protected] Kostja A. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, kontaktaadress xxxxxxx xx-xxx xxxxx xxxxx) e-post: [email protected]
Lihtsustatud menetlus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.OÜ-u Aktiva Finants hagi A. P. vastu rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt 2140.39 eurot (põhinõue 1597,79 eurot; intress 145,41 eurot; viivis 397,19 eurot) OÜ Aktiva Finants kasuks.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt 1597,79 eurolt alates 14.juulist 2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 397,19 eurot) ei või ületada põhinõuet.
4.Määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg. Kostjal tuleb otsuse punktis 2 väljamõistetud summa täita 30 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasub hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks 1(6)
hagejale vähemalt 71,34 eurot. Kui kostja ei tasu määratud summat kahel järjestikkusel kuul, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võlgnetava summa sundtäitmiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-ga Sampo Pank 2.03.2007 järelmaksulimiidi lepingu nr 473JM20701785, millega kostjal võimaldati lepingus fikseeritud rahalise limiidi kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidi summa tagastama vastavalt lepingu tingimustele. Lepingu lahutamatuks osaks on põhitingimused ja üldtingimused, millega tutvumist kinnitas kostja allkirjaga. Kostja on kasutanud AS-i Sampo Pank võimaldatud limiiti kokku summas 1597,79 eurot. Kostja ei täitnud kohustust tagastada kasutatud limiiti igakuiselt Lepingus ettenähtud tähtajaks. AS Sampo Pank ütles lepingu üles ja nõudis kasutatud limiidisumma ja lepingu rikkumisest tulenevate nõuete täitmist. Kostja nõuet ei täitnud ja AS Sampo Pank loovutas 16.10.2008 nõude koos kõigi kõrvalnõuetega kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants. Hageja nõue kostja vastu on põhisumma 1597,79 eurot, viivised summas 879,08 eurot ja intress 145,41 eurot. Lepingus on kokku lepitud intressimäär 19% aastas, viivitatud päevade arvuks on 1044 (ajavahemik 02.09.2008 – 13.07.2011). Hageja palub välja mõista viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni vastavalt põhitingimustele 0,0527% päevas põhivõlalt.. 1.1 Hageja väidete kohaselt saatis AS Sampo Pank kostjale korduvalt kirjalikke teateid ja nõudeid võla tasumiseks. Lepingu ülesütlemise avaldus on saadetud tähitud kirjaga, kuna postiasutused säilitavad tähitud posti kohta andmeid vaid 6 kuud, pole hagejal võimalik tõendada kostja poolt teatise kättesaamist. Kostja väited kirjade mitte kättesaamisest on alusetud ja ajendatud soovist näidata oma osa võlgnevuse tekkimisel võimalikult väiksena. Kostja poolt raha kandmine omaenda arvele ei tähenda kohustuse täitmist, raha võlausaldajani jõudnud ei ole. Alates 2.10.2008 polnud AS-i Sampo Pank ja kostja vahelist kehtivat krediidilepingut ja pärast lepingu ülesütlemist puudus AS-il Sampo Pank õigus kostja kontolt võlgnevuse katteks raha võtmiseks. Nõue loovutati hagejale 16.10.2008 ning AS-il Sampo Pank puudus igasugune õiguslik alus kliendi kontot omavoliliselt kolmanda isiku ees oleva võlgnevuse katteks debiteerida. 1.2 Pooled on pidanud kohtuväliselt läbirääkimisi võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja on pidanud tehtud ettepanekuid ebamõistlikeks. Kostja väited tema majandusliku olukorra kohta on tõendamata ja asjakohatud. Kostja on täisealine, töövõimeline ja töötav isik, millele viitab asjaolu, et kostjaga üldse selline leping sõlmiti. Võlgnik on otsustanud vahetada igapäevase tööelu üliõpilase elu vastu, mis tähendab igakuise sissetuleku puudumist, kuid võlgnikul on
2(6)
ülesanne leida lahendus oma võlgnevustele. Hageja palub esitatud hagiavalduse rahuldada täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.
Kostja vastus
2.Kostja leiab, et hagi on esitatud põhjendamatult, kostjaga eelnevalt ühendust võtmata ning asja oleks võinud lahendada kohtuväliselt. Kostja nõustub põhivõlgnevusega summas 1597,79 eurot, intressiga 145,41 eurot. Viivistega summas 879,08 eurot kostja ei nõustu. Viivis ei ole põhjendatud ja õiglane, kuna kostja ei jätnud võlgnetavat summat alusetult tasumata, vaid on selle infopuuduses ekslikult kandnud AS-ile Sampo Pank. Viivitused võlgnevuse tasumisel tulenesid majandusliku olukorra muutumisest, majandusliku olukorra stabiliseerumise hetkeks oli võlgnevus juba hagejale loovutatud, kuid see info kostjani ei jõudnud. Saanud hagejalt võlateatise, reageeris kostja sellele esimesel võimalusel, soovides asja lahendada kompromissiga ja tasuda võlg järelmaksuga. Kostja jätkas enda teada makseid AS-le Sampo Pank. Hagiavalduse kättesaamisel võttis kostja ühendust hagejaga soovides saavutada kompromissi, kuid hagejapoolsed kompromissettepanekud olid ebamõistlikud, pakutud maksegraafik jättis arvestamata kostja maksevõime. Kostja palub arvestada oma sissetulekuga, milleks on vaid stipendium ning võimaldada võlgnevus tasuda graafiku alusel kuumaksetena 36,35 eurot perioodiga 24 kuud. Kostja täpsustab, et kadeti stipendium on 487 eurot kuus, väljaminekud : toit 200 eurot, kulutused autole 150 eurot, telefon 15 eurot, muud kulud 50 eurot, kokku 415 eurot. Samuti taotleb kostja vastavalt VÕS § 162 viiviste vähendamist, kuna ei olnud teadlik, et teostatud makseid ei laekunud AS-ile Sampo Pank. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 403 lg 1 sätestatu kohaselt lahendab kohus poolte nõusolekul asja kohtuistungil arutamata. Pooled on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses.
4.AS-i Sampo Pank ja kostja vahelised lepingulised suhted on tõendatud limiidilepinguga nr 473JM20701785 (tl. 9). Viidatud lepingu kohaselt on limiidi summa 25 000 EEK, intressimäär 19% aastas, kuumakse 425 EEK iga kuu 10.kuupäevaks arvelduskontole 334963590006, limiidi summa kuulub tagasimaksmisele täies osas 02.03.2011. AS Sampo Pank on sõlmitud lepingu üles öelnud seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega (tl.11). 20.10.2008 teatises on kostjale teatatud nõude loovutamisest OÜ-le Aktiva Finants (tl.8). Teatises on ka märgitud, et nõude omandiõigus on üle läinud 16. 10. 2008 ja kohustused tuleb täita OÜ-le Aktiva Finants. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teistele isikutele (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise võlausaldaja asemele. Kohus leiab, et kuigi hageja, OÜ Aktiva Finants ei ole esitanud kohtule nõude loovutamise lepingut, ei vaidle pooled selle üle, et AS Sampo Pank on nõude loovutanud OÜ-le Aktiva Finants. AS Sampo Pank on nõude loovutamisest teavitanud kostjat teatisega (tl.8). Kostja on vastuses kohtule võtnud omaks asjaolu, et sai 12.11.2008 võlateatise hagejalt (tl. 28, võlateatis
3(6)
tl.12). Seega oli kostja teadlik nõude loovutamisest ning asjaolust, et nõue tuleb täita OÜ-le Aktiva Finants.
5.Kostja on väitnud, et teostas makseid jätkuvalt AS-le Sampo Pank ning lisas oma väite tõestuseks konto 1100157289 väljavõtted perioodi 01.08.2000 kuni 28.08.2011 (tl. 35). Kohus nõustub hageja vastuväitega, et kostja poolt esitatud konto väljavõte ei tõenda kostja poolt nõuetekohast kohustuse täitmist. Kostja, olles oma kinnituse kohaselt saanud kätte hageja võlateatise, pidi olema teadlik ka sellest, kuidas ja kellele võlakohustus täita. Võlateatises on selged viited kohustuse täitmise kohta (tl. 12). Seega isegi juhul, kui kostja poolt konto väljavõttes märgitud ülekanded ka tõepoolest toimusid, ei ole kostja oma kohustust täitnud VÕS § 76 kohaselt. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse koheselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt AS-i Sampo Pank nõude loovutamisest OÜ-le Aktiva Finants ja nimetatud osaühingu poolt võlateatise saatmisega kostjale, pidi kostja alates 16.10.2008 täitma võlakohustuse OÜ-le Aktiva Finants. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kohustuse täitmist õigustatud isikule. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et kostjal on võlakohustus nõuetekohaselt täitmata.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AS Sampo Pank ja kostja vahel olid lepingulised suhted ning AS Sampo Pank loovutas nõude OÜ-le Aktiva Finants. Kostja on tunnistanud põhivõlgnevust summas 1597,79 eurot ja intressi summas 145,41 eurot (tl.28). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et võetud lepingulisi kohustusi ta nõuetekohaselt ei täitnud ning jäi võlgnevusse. VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist. Lepingus kokkulepitud maksete mittemaksmisega rikkus kostja lepingut ning AS Sampo Pank oli õigustatud lepingu üles ütlema. AS Sampo Pank ütles lepingu üles 19.08.2008 teatisega (tl.11). Nõude loovutamisega on lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudeõigus üle läinud OÜ-le Aktiva Finants. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud VÕS § 76 lg 1 alusel, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kuna kostja on tunnistanud põhivõlgnevust summas 1597,79 eurot, tuleb hageja nõue rahuldada ja kostjalt välja mõista 1597,79 eurot hageja kasuks.
7.Hageja on esitanud intressinõude summas 145,41 eurot. Kostja on nimetatud nõudega nõustunud. VÕS § 94 lg 1 sätestatu kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. AS Sampo Pank ja kostja on lepingus intressimääraks kokku leppinud 19% aastas. Seega on põhjendatud hageja nõue intressi osas ja kohus mõistab kostjalt intressi summas 145,41 eurot hageja kasuks välja.
8.Hageja on esitanud viivisenõude summas 879,08 eurot. Kostja ei ole viivisega nõustunud ja on märkinud, et viivis ei ole põhjendatud ega õiglane. Kostja on taotlenud VÕS § 162 kohaselt viiviste vähendamist. Hageja on viivist arvestanud järgmiselt: võla põhisumma x(korda) viivitatud päevade arv x(korda) 0,0527% päevas, so. 1597,79 x 1044 (2.09.200813.07.2011) = 879,08 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud
4(6)
intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingus kokkulepitud intressimääraks on 19%. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist VÕS § 162 kohaselt. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et kostja taotlus viivise alandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud viivisenõude summas 879,08 eurot, mis on üle poole põhivõla suurusest. Viivise alandamisel võtab kohus arvesse ka asjaolu, et hageja on nõude kostja vastu omandanud 16.10.2008 ja hagi esitanud alles 18.07.2011 so. peaaegu 3 aastat hiljem. Hageja on omapoolsete väidete kohaselt esitanud 2009 aastal kostjale kaks hagihoiatust (tl. 51-52), kuid kostja väidete kohaselt ei ole ta neid teateid kätte saanud. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlgnik ja võlausaldaja teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et OÜ-gu Aktiva Finants tegevuseks ongi võlgnevuste sissenõudmine ning seega saab eeldada, et nendele oli teada kohtumenetluse käik selliste vaidluste korral. Hageja viivitamine ja samas viivise nõudmine on kostja suhtes selgelt pahatahtlik. Hageja, viivitades hagiavalduse esitamisega ja suurendades sellega viivisenõuet, ei ole võlgniku osas käitunud heas usus. Kohus leiab, et esitatud viivisenõuet tuleb vähendada VÕS § 113 lg 1 sätestatud määrani. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele VÕS § 113 lg 1 kohaselt lisandub 7% aastas. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja § 94 lg-le 1 oli viivise määraks ajavahemikul 02.09.2008 - 31.12.2008 11% aastas (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 4% + 7%), s.o 0,030% päevas, ajavahemikul 01.01.2009 - 30.06.2009 9,5% (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 2,5% + 7%), s.o 0,026% päevas, ajavahemikul 01.07.2009 - 31.12.2010 8% aastas (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 1% + 7%), s.o 0,022% päevas ja ajavahemikul 01.01.2011 – 13.07.2011 8,25% aastas (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 1,25% + 7%), s.o 0,023 % päevas. Arvestades eeltoodut mõistab kohus kostjalt viivist kindla summana ajavahemikul 02.09.2008 kuni 13.07.2011 järgmiselt: 1) ajavahemik 02.09.2008 - 31.12.2008, võlgnevuse jääk 1597,79 eurot, viivitus 121 päeva, viivis 58 eurot (1597,79 x 0,030% x 121 päeva); 2) ajavahemik 01.01.2009 - 30.06.2009, võlgnevuse jääk 1597,79 eurot, viivitus 181 päeva, viivis 75,19 eurot (1597,79 x 0,026% x 181 päeva); 3) ajavahemik 01.07.2009 - 31.12.2010, võlgnevuse jääk 1597,79 eurot, viivitus 549 päeva, viivis 193 eurot (1597,79 x 0,022% x 549); 4) ajavahemik 01.01.2011 - 13.07.2011, võlgnevuse jääk 1597,79 eurot, viivitus 193 päeva, viivis 71 eurot (1597,79 x 0,023% x 193). Kohus vähendab viivisenõuet ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 02.09.2008 kuni 13.07.2011 eest summas 397,19 eurot.
9.Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et esitatud hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt st, kohus vähendab väljamõistetavat viivist seaduses sätestatud ulatuses so põhivõlgnevuselt 1597,79 eurolt alates 14.07.2011 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises
5(6)
lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kuid mitte üle põhinõude so. 1597,79 euro, arvestades sinna hulka ka kohtu poolt väljamõistetud viivise summas 397,19 eurot.
10.Kostja on taotlenud võimalust tasuda võlgnevus graafiku alusel kuumaksega 36,35 eurot 24 kuu jooksul. Hageja ei ole esitatud taotlusele vastuväiteid esitanud. TsMS § 445 lg 1 sätestatu kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 2140, 39 eurot (põhivõlg 1597,79; intress 145,41; viivis 397,19). Kostja on kohtule selgitanud, et kadeti stipendium on 487 eurot, millest eluks vajalikeks kulutusteks kokku kulub 415 eurot. Kohus määrab kindlaks, et kostjal tuleb võlgnetav summa tasuda 30 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasub kostja igal kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 71,34 eurot. Juhul, kui kostja jätab kohtu poolt määratud summa tasumata kahe järjestiku kuu jooksul, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. Menetluskulud
11.Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist ning menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise väljamõistmist kuni menetluskulude tasumiseni. Kostja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus menetluskulud täielikult või osaliselt jätta poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kohus leiab, et kostjalt, kelle ainsaks sissetulekuks on kadeti stipendium summas 487 eurot ja eluks vajalikud väljaminekud kokku 415 eurot, oleks hageja menetluskulude väljamõistmine ebamõistlik. Siinjuures arvestab kohus hagejapoolset käitumist, kes nagu märgitud, on esitanud hagiavalduse ligi 3 aastat hiljem alates loovutatud nõude saamisest. Selline viivitamine on suurendanud hageja menetluskulusid. Kohus, arvestades menetluse käiku ja ülaltoodud asjaolusid, leiab, et menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda.
Heiki Kolk Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.