Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 02.12.2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: Danske Bank A/S hagi OÜ LM ja JM vastu võla nõudes Hagihind: 3 109,69 eurot Kohtuistungi toimumise aeg: 11.11.2011. a Hageja: Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn) Hageja esindaja: Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post [email protected]) Kostja I: OÜ LM (registrikood XXX, registrist kustutatud ), menetlus lõpetatud 10.05.2011 tagaseljaotsusega Kostja II: JM(isikukood XXX, elukoht XXX) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
1.Danske Bank A/S JMvastu ja mõista kostjalt JMlt hageja Danske Bank A/S kasuks välja 4 593,9 eurot. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulude ja menetluse lõpetamise osas: 2.1 Menetluskulud jätta kostja kanda. 2.2 Lõpetada menetlus OÜ LM suhtes Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused
1.Hagi sisu
1.1.Hageja nõue Danske Bank A/S esitas Harju Maakohtusse hagi OÜ LM ja JM vastu. Hageja palus välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlg 3 109,69 eurot, intress 10,01 eurot, viivised 3 098,68 eurot, menetluskulud ning viivise menetluskuludelt.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Danske Bank A/S Eesti filiaal ja OÜ LM sõlmisid 05.05.2006 kasutusrendilepingu nr XXX. Kostja 1 võttis liisingusse maasturi Nissan Patrol GR2 3,0 Di turbo Elegance (116 kW) 200 registreerimisnumbriga XXX maksumusega 249 999,99 krooni ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, s.o. kuni 15.05.2011 vastavalt maksegraafikule. Kostja 1 kohustus tasuma ka liikluskindlustus ja kaskokindlustusmakseid. Kostja 1 ei tasunud rendimakseid graafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas 17.07.2009 vara tagastamise nõude. Vara tagastati 11.09.2009, pärast vara tagastamist pidi hageja tegema selle realiseerimiseks kulutusi. Leping on poolte vahel lõpetatud alates 17.07.2009. Hageja informeeris kostjat 1 24.11.2009, et on alustanud vara realiseerimist alghinnaga 90 000 krooni (5 752,05 eurot). Alghinda määrates arvestati vara seisukorda ning müügis olevate analoogide hindu Eestis ja lähipiirkonnas. Arvesse võeti ka TAOÜ hinnapakkumist varal esinenud puuduste kõrvaldamiseks (4 482,57 eurot), puuduste kõrvaldamise suure kulu tõttu otsustas hageja suunata vara müüki puuduseid kõrvaldamata. 22.01.2010 esitas hageja täitmata rahalise kohustuse tasumise nõude: intress 10,01 eurot, põhinõue 754,73 eurot (vara maksumuse tasumata osa oli 5 5281,80 eurot, vara realiseeriti hinnaga 4 527,07 eurot), tasumata kindlustus 1 054,21 eurot (arved nr 20090402778, 20090506002, 20090603334, 20090702080), muud kulud 631,39 eurot (vara tagastusteenus 191,73 eurot, müügiteenus 439,66 eurot), viivis 250,31 eurot, tasumata kuumaksed 669,36 eurot (graafikujärgsed 15.04.2009, 15.05.2009, 15.06.2009, 15.07.2009 kuumaksed). Kuivõrd hageja on krediidiasutus ja ei tegele igapäevases majandustegevuses sõidukite müügiga, on õigustatud vara tagastamiseks ning müügiks spetsialiseerunud teenuste kasutamine. 05.05.2006 sõlmiti JM’ga lepingu nr XXX tagamiseks käendusleping nr XXX maksimummääraga 227 499,99 krooni (14 539,90 eurot). 22.01.2010 edastas hageja kostjale 2 nõude käenduslepingu täitmiseks. Kostja taotleb põhivõla 3109,69 eurot, intressi 10,01 eurot ja viiviste 3098,68 eurot, kokku 6218,38 eurot väljamõistmist kostjatelt 27.10.2011 on hageja esitanud hagiavalduse täpsustuse. Selle kohaselt taotleb hageja mõista kostjalt välja põhivõlg 2 296,95 eurot, intress 117,56 ning viivised 2 179,39 eurot, kokku 4593,9 eurot. Hageja on esitanud tõenditena: kasutusrendileping nr XXX (lk 11-18), vara tagastamise nõue 17.07.2009 (lk 19), 24.11.2009 teatis (lk 20), 22.01.2010 nõue (lk 21), TAOÜ müügiteenuse arve (lk 22), OÜ R arve (lk 23), käendusleping nr KÄ-XXX (lk 24), 22.01.2010 nõue käendajale (lk 25), vara üleandmise-vastuvõtmise akt, vara müügiarve nr 20091112983, TAOÜ hinnapakkumine, arved nr 20090402778, 20090506002, 20090603334 ja 20090702080.
2.Kostja JM põhjendused
2.1.Kostja seisukoht nõudes Kostja ei võta hagi õigeks ning vaidleb sellele vastu.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagi on asjakohatu. Esiteks hagi on suunatud osaühingu osaniku vastu, mille keelab äriseadustiku § 135 lg 2. Danske Bank liisis OÜ-le LM auto, mis hinna järgi oleks olnud uus, tegelikult osutus vanaks saastaks. Auto käis tihti remondis. Kostja sai kahju umbes 200 000 krooni. Auto äravõtmisel oli kostja sellest suure osa kinni maksnud ja auto oleks pidanud kostjale jääma. Kasutatud auto liisimisel pidi pank teenustedirektiivi kohaselt andma garantii. Kostja leiab, et tegu on kriminaalse pettusega. Meeldetuletusi pank kostjale saatnud ei ole. Kostja kasvatab 11.
aastast last, müüdavat vara tal ei ole, kostja on võlgades. Kostja ei käi enam tööl ning on operatsiooni järjekorras. Vastusena hageja vastusele kostja leiab, et nõuded on VÕS § 395 lg 1 järgi aegunud, pank lõpetas lepingu 17.07.2009 kuid nõudeid ei esitanud. Auto alghindlanges tohutult ja autofirma nimetas parandamist mõtetuks. Kostja peaks soetamishinna ja müügivahe kinni maksma, auto paranduskulu võrduvat müügihinnaga. Kui auto oleks paremas korras olnud, oleks pank müügihinnast soetamismaksumuse tagasi saanud. Auto äravedamiskulu on ebamõistlik, isegi Saksamaalt autot transportides on treileri kulu 1 000 krooni. Vastavalt Euroopa teenustedirektiivile oleks pank pidanud informeerima teenusehindadest. Samuti oleks pidanud olema lepingus, et kindlustust peab jätkama peale lepingu lõppemist. Kostja ei tea, et oleks sellistele üldtingimustele alla kirjutanud. Nimetatud üldtingimused ei ole käsitletavad üldtingimustena. Kehtis kohustuslik teenuste direktiiv ja neid tingimusi oleks pidanud eraldi teatama. Kostja leiab, et tüüptingimused on seadusevastased, euroopas kehtetud ja tühised. Pank on müünud auto soodustuskelmuse alusel ja alla turuhinna. Tõenditena on kostja esitanud sõiduki remondiarved.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Kohus rahuldas hagi 10.05.2011 tagaseljaotsusega. 27.06.2011 esitas kostja JM kohtule kaja, mille kohus rahuldas. Kostja OÜ LM kustutati registrist 21.10.2011. Pooled on kirjalikult esitanud kohtule oma seisukohad, toimunud on kohtuistung. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Asja materjalidest on põhjendatud hagi rahuldamine.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Hageja ja LM vahel oli sõlmitud liisinguleping. VÕS §361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS §76 lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja kohustust ei täitnud ja hageja ütles lepingu üles. Kuivõrd kostja OÜ LM on 21.10.2011 registrist kustutatud, kuulub menetlus TsMS §428 lg1 p5 kohaselt tema suhtes lõpetamisele. Kostja JM vastutus tuleneb VÕS §143 lg1 mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 367 lg1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS §367 3.lõike kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Riigikohtu praktika kohaselt on poolte kokkuleppel (üldtingimuste punkt 10.6) lubatav lähtuda ka tegelikust müügihinnas, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast. Lubatav hinnaerinevus on siinjuures kuni 10%. Sõiduk on müüki pandud hinnaga 75 000 krooni e. 4793,37 + km, sõiduk on müüdid hinnaga 70,833,33 EEK e. 4527,07 eurot +km. Seega on sõiduki võõrandamisel arvestatud 10% reegliga. VÕS §367 lg4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja nõue koosneb vara jääkmaksumusest 82 642, 28 EEK e 5 281, 8 eurot, tasumata kuumaksetest summas 10 407,85 EEK e. 665,18 eurot, kindlustusmaksete võlgnevusest 5 682,98 krooni e. 363,21 eurot ja lisakulud (tagastusteenus 3000 EEK e. 191,73, müügiteenus 6 879,15 EEK e. 436,66 eurot). Kokku on hageja nõue 108 612, 26 EEK e. 6941,59 eurot. Liisinguese
võõrandati hinnaga 70 833,33 krooni e. 4 527,07 eurot. Eeltoodust tulenevalt hagejal nõue kostja vastu summas 37778,93 EEK e. 2414,51 eurot (108 612, 26 EEK e. 6941,59 eurot - 70 833,33 krooni e. 4 527,07eurot). Pooled on lepingus kokku leppinud viivise 0,5% päevas tasumata summalt. Hageja on arvestanud viiviseid summas 4 111,54 eurot. Viivisenõude on hageja esitanud summas 2 179,39 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 4 593,9 eurot. Kohus märgib, et hagi pole aegunud. Hagi on kohtusse esitatud 31.01.2011. Leping on lõpetatud 17.07.2009. TsÜS §146 lg1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumine 3 aastat. Ülejäänud kostja JM esitatud vastuväited ei ole asjassepuutuvad. Vastutus tuleneb käenduslepingust, mitte OÜ osanikuks olemisest. VÕS § 395 käsitleb tasuta kasutamise lepingut, mitte liisingulepingut. Hageja krediteerijana ei vastuta liisingueseme kvaliteedi ees. Kuivõrd kostja liisingueset ei tagastanud, oli hagejal õigus kasutada ka tagastusteenust. Tüüptingimustele viidati lepingu sõlmimisel, kostjal oli mõistlik võimalus nendega tutvuda. Tüüptingimuste mõte ongi selles, et neid üksikasjalikult eraldi läbi ei räägita.
3.4.Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad TsMS §162 kohaselt kohtukulud poolte enda kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.