Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.november 2011. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-10-18577
Tsiviilasi
E. K. hagi K. R. sõidukikahju summas 31903 krooni ja viivise summas 6,99 krooni päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2038,97 eurot 31 903 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: E. K. , registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxx xxx , xxxxx xxxxxxx Esindaja: K. K. , E-post: Kostja: K. R. , isikukood xxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Mõista K. R. E. K. kasuks välja 2174 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend neli) eurot 89 senti, sealhulgas 2038,97 eurot väljamakstud sõidukikahju katteks ja 135 eurot 92 senti viivise katteks (perioodi 04.03.2010-31.12.2010 eest).
hüvitatavate menetluskulude suurus 479 (nelisada
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt pöördus F. T. .01.2010 E. R. G. O. K. poole avaldusega kindlustushüvitise saamiseks seoses 18.01.2010 Põlvamaal xxxxxxx xxxxxx kindlustusjuhtumiga. F. T. juhitud sõidukile S. F. , registrimärgiga xxx xxx ette K. R. , tekitades sõiduki omanikule varalise kahju.. Eelnimetatud sõiduk on kindlustatud E. R. G. O. K. -is vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu alusel (poliis nr 40474236). Seoses toimunud kahjujuhtumiga ning tuginedes kindlustuslepingule hüvitas E. R. G. O. K. 16.02.2010 sõiduki S. F. taastamiskulud summas 31 903 krooni, kindlustusvõtja kanda jäi omavastutus, summas 5 000 krooni. Pärast kindlustushüvitise väljamaksmist esitas hageja kostjale pretensiooni nõudega summas 31 903 krooni, kuid kostja ei võtnud kindlustusandjaga ühendust. Seetõttu on E. R. G. O. K. pöördunud hagiga kohtu poole, nõudes kostjalt Võlaõigusseaduse §-de 1060 , 492 lg 1 ja 113 lg 1 alusel 31 903 krooni ja viivise väljamõistmist alates 04.03.2010.a kuni kostja poolt kohustuste kohase täitmiseni 6,99 krooni (s.o 31 903 x 0,0219178 %) iga tasumisega viivitatud päeva eest, samuti menetluskulude kindlaksmääramist summas 7500 krooni. Kostja vastuväited ja hageja seisukoht Kostja on hagiavalduse koos lisadega ja kohtumääruse 10.juunil 2010.a. kätte saanud (tl.21). Vastuses hagile (tl.16) on kostja tema vastu suunatud nõude õigeks võtnud, kuid soovinud sõlmida kompromissi 31 903 krooni tasumiseks 300-krooniste maksetena kuus. Kohtukulusid, intressi ja viivist pole kostja nõus maksma, põhjendades seda majanduslikult raske olukorraga. Kostja kasvatab üksi kahte last ning tema sissetulek on 7000 krooni kuus. Kohus on edastanud kostja kompromissiettepaneku hagejale, hageja on kohtule teatanud, et on nõus nõude tasumisega kostja poolt igakuiste 300 krooni suuruste maksetena ning on nõus loobuma viivistest, kuid pole nõus loobuma kohtukulude hüvitamisest(tl.18). Kohus on andnud pooltele tähtaja kompromissilepingu kohtule esitamiseks 07.septembriks 2010.. Nimetatud tähtpäevaks ega ka hiljem pole kohtule kompromissilepingut esitatud, hageja on kohtule teatanud, et kostja pole võlga tasunud. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõigete 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. 2 (4)
Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et E. K. nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1060 sätestab, et loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi esitamise aja seisuga võlgnes kostja hagejale 31 903 krooni hageja poolt hüvitatud sõidukikahju. Lisaks võlale on põhjendatud VÕS 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates 4.märtsist 2010, so. tähtajast, mille hageja oli andnud kostjale kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. Arvestades kostja taotlust viivise väljamõistmata jätmiseks tema raske majandusliku olukorra tõttu ja hageja nõustumist viivisest loobuda, juhul, kui poolte vahel sõlmitakse kompromiss, peab kohus võimalikuks mõista viivis välja kuni 31.12.2010. Kohus ei pea põhjendatuks jätta viivis täielikult välja mõistmata, kuna kostja ei ole käitunud hageja suhtes heas usus. Pärast seda, kui hageja oli nõus kopromissilepingus viivistest loobuma, ei ole kostja omalt poolt astunud samme kompromissi sõlmimiseks ega asunud ka kahju hüvitama tema enda poolt väljapakutud osamaksetena. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0% , millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtis 2010.a lõpuni. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 04.03.2010 kuni 31.12.2010 oli 8% aastas, s.o. 0,022% päevas. Kostja on olnud viivituses sõidukikahju hüvitamisega sel perioodil 303 päeva ja viivis lähtudes määrast 0,022% päevas on 2126,65 krooni (04.03.2010-31.12.2010 = 303 päeva x 0,022% x 31903 = 2126,65 krooni. Alates 01.01.2011 on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga.
3 (4)
Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 7500 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 1 alusel määrata käesolevas otsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on tasutud 06.04.2010.a. riigilõivu 7500 krooni (maksekorralduse koopia tl.13). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 7500 krooni ehk 479,34 eurot. TsMS §-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.