2-11-28099
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
30.november 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-11-28099
Hagi ese
Time Finans AB hagi E. K. vastu võlgnevuse nõudes 1 249, 48 eurot
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Hageja Time Finans AB, registrikood xxxxx-xxx, lepinguline esindaja Ferenc Koso, tööaadress Incure Inkasso OÜ, Mustamäe tee 16 Tallinn Harju maakond 10617, e-post [email protected]; kostja E. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx-x xxxx.
rahuldada Time Finans AB hagi E. K. vastu osaliselt. Välja mõista E. K. Time Finans AB kasuks 1 662 (üks tuhat kuussada kuuskümmend kaks) eurot ja 76 senti. Välja mõista E. K. Time Finans AB kasuks põhinõudelt, so 1086, 50 eurolt viivis iga viivitatud päeva eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas) alates 01.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 339, 42 eurot) kokku ei või ületada põhinõude summat. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Time Finans AB menetluskulud jätta E. K. kanda. Välja mõista E. K. Time Finans AB kasuks menetluskulu 265 (kakssada kuuskümmend viis) eurot ja 74 senti. Edasikaebamise kord Time Finans AB võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. E. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
2 (6)
võlgneb kostja hagejale eralaenu põhisummas 1 086, 50 eurot. Hageja nõuab kostjalt alates 11.10.2007 VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses (Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas) iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Seisuga 31.08.2011 on kostja viiviste võlgnevus hageja ees 339, 42 eurot. Eralaenu tingimustes on sätestatud, et igakuiselt lisatakse üldisele võlasummale kuuintress, mis moodustab 2,30% (hiljem 2,46%) selleks hetkeks võlguolevast summast. Nominaalne aastaintress on 27,60% (hiljem 29,52%). Intress lisatakse saldole igakuiselt. Alates 22.08.2010.a. jõustus eralaenu tingimustes muudatus, mille järgi langes kuuintress 2,27 %-lt 2,20 %-ni. Seega on peale nimetatud perioodi nominaalne aastaintress 26,40%. Eralaenu tingimuste kohaselt jäävad peale lepingu lõpetamist krediiditingimused rakendatavates osades kehtima seni, kuni võlg on täielikult tasutud. Laenulepingu tingimuste kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kohustub laenusumma hagejale tagastama igakuiste maksetena alates 10.06.2007 ja tasuma hagejale laenusumma kasutamise eest intressi igakuiselt 2% kuus (ehk 24% aastas) tasumata laenusummalt. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale intresse 1 105,75 eurot perioodi 11.06.2007 kuni 31.08.2011 eest, intressi määr päevas 0,066% päevas, hilinenud päevi 1542. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ Incure Inkasso Agentuuriga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 162,98 eurot (15 % põhisummalt), mis seisneb OÜ Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus. Neil asjaoludel nõuab Time Finans AB hagis E. K. vastu VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 4; 396 lg 1; 195 lg 1; 195 lg 1; 94 lg 1; 113 lg 1; TsMS § 367 alusel välja mõista kostjalt kokku 2 694, 65 eurot, millest põhinõue summas 1 086, 50 eurot, viivis summas 339, 42 eurot, intress 1105, 75 eurot ja kahju summas 162, 98 eurot. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud laenutaotluse koos laenulepingu ja laenulepingu tingimustega, hageja arvelduskonto väljavõte laenusumma ülekandmise kohta ja kostja laenukonto väljavõte ning kostjale saadetud teade laenulepingu ülesütlemise kohta ja meeldetuletus ( tl 24-37).
3 (6)
Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades kuulub hageja nõue põhivõla summas 1086, 50 eurot; kahju 162, 98 eurot ja kuni 31.08.2011 sissenõutavaks muutunud viivise 339, 42 eurot nõudes ja alates 01.09.2011 põhinõudelt, so 1086, 50 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhinõude täitmiseni nõudes, rahuldamisele.; kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 339, 42 eurot) kokku ei või ületada põhinõude summat.
4 (6)
Riigikohus on oma lahendites nr 3-2-1-89-08 ja nr 3-2-1-137-06 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Seega kohus leiab, et eralaenu tingimustes kokkulepitud intressi tasumise nõue kuni võlgnevuse tasumiseni on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja on seetõttu tühine. Kuna poolte vahel sõlmitud laenuleping on üles öeldud alates 22.09.2007, muutus nimetatud kuupäevast sissenõutavaks ka laenu tagastamise kohustus ja nimetatud kuupäevani oli kostjal kohustus tasuda laenu kasutamise eest intressi. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista intress laenusumma kasutamise eest perioodi 11.06.2007 kuni 21.09.2007 eest summas 73, 86 eurot (võlajääk 1086, 50 eurot x intressi määr 0,066%päevas x103 päeva). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks intress summas 73,86 eurot.
5 (6)
Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 180 eurot. Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas 435,64 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu 61 % ulatuses kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 265,74 eurot.
Kohtunik:
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.