OÜ Vesimetsa hagi A Lvastu kahju hüvitise saamiseks 15 000 krooni e 958.67 €
Hagihind maakohtus Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osales Hageja OÜ Vesimetsa (reg kood 10922733, asuk Kase talu Muratsi küla Kaarma vald Saare mk) esindajad juhatuse liige Valeri Litvinov ja lepinguline esindaja Harland Paas Kohtuistungil ei osalenud Kostja A L (IK 36803195227, elukoht Mertkotka 7-8 Kuressaare) 26.oktoober 2011.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A L- ilt OÜ Vesimetsa kasuks hüvitis 958.67 eurot (15 000 krooni). Kohtukulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.OÜ Vesimetsa esitas 21.10.2010.a. maakohtule hagi A Lvastu metsamaa rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 15 000 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt OÜ Vesimetsa omanduses on Saare maakonnas Torgu vallas Lülle külas asuv Küti kinnistu nr. 3649734 (katastritunnus 80701:003:0396).
1(6)
2-10-52756 2010.a. suvel sõitis naaberkinnistutel metsatöid teinud harvester (metsa ülestöötamise traktor) omanikult luba küsimata läbi Küti kinnistu läänekülje, tekitades metsamaale 214 m ulatuses sügavad roopad, mis raskendab metsa edasist majandamist omaniku poolt. Tekitatud kahju eest võttis vastutuse endale kostja, kes juhatas kõrvalkinnistutel metsaraie töid.
22.juunil 2010 andis kostja hagejale garantiikirja (Lisa 4), millega ta võttis endale kohustuse täita Küti kinnistule tekitatud harvesteri roopad hiljemalt 1. septembriks 2010.a. Kohustuse mittetäitmisel kohustus kostja tasuma kompensatsiooni 15 000 krooni. Asja menetles ka Keskkonnainspektsioon, kes samuti tuvastas sügavate roobaste tekitamise Küti kinnistul ning lisaks veel tekkinud roobastee äärest 11 kase langetamise. Kostja võttis ülekuulamisel omaks roobaste tekitamise, samuti kaskede langetamise. Keskkonnainspektsioon karistas kostjat rahatrahviga 3000 krooni. Nimetatud asjaolusid tõendavad Keskkonnainspektsiooni poolt väärteoasjas nr. 11041110 tehtud sündmuskoha vaatlusprotokoll 23. augustist 2010 (Lisa 5), menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll kiirmenetluses 13. septembrist 2010 (Lisa 6) ja kiirmenetluse otsus 13. septembrist 2010 (Lisa 7). Kuna kohustus jäi tähtajaks täitmata, esitas hageja 6. oktoobril 2010 kostjale kohustuse täitmise nõude (Lisa 8) ja palus võlgnetava summa tasuda hageja kontole hiljemalt 15. oktoobriks 2010. Raha tasutud ei ole, ka ei ole kostja teavitanud täitmist takistavast asjaolust. Kostja teatas hageja lepingulisele esindajale telefoni teel, et ta keeldub võetud kohustuse täitmisest. Seega on kohtusse pöördumine vajalik. Hageja soovib, et kostja hüvitaks temale metsamaa rikkumisega tekitatud kahju suurusega 15 000 eesti krooni. Kahju rahalise suuruse on pooled garantiikirjaga kokku leppinud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Nagu eelpool märgitud, on täitmata nii roobaste täitmise kui ka raha maksmise kohustus. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 loetleb õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kahju hüvitamist (p. 3). VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Garantiikirjaga on kostja (võlgnik) võtnud kohustuse tasuda kompensatsioon 15 000 krooni juhuks, kui metsamaa on 1. septembriks 2010 taastamata. Tulenevalt eelmärgitud asjaoludest ja tuginedes VÕS § 76 lg 1 ja 3, § 100, § 101 lg 1 p. 3 , § 108 lg 1 ning TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 palub hageja mõista kostjalt välja hüvitis 15 000 (viisteist tuhat) krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et kostja valetab, et ta on silunud rööpad vastavalt kokkuleppele. Kui ta oleks varem "rööpad silunud", oleks ta seda asjaolu märkinud ka Keskkonnainspektsiooni poolt tema suhtes 13. septembril 2010 korraldatud väärteomenetluse ülekuulamise protokollis (hagi lisa 6). Ülekuulamise protokolli kohaselt võttis kostja kohustuse esimeste külmadega rööpad tasandada. Protokollil on kostja allkiri. Garantiikirjaga võetud kohustus nägi aga ette metsatöömasina (harvesteri) poolt tekitatud pinnase kahjustuse taastamise hiljemalt 1. septembriks 2010.a. Kostja valetab, et ta ei ole saanud hagejaga tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostada põhjusel, et "Litvinov nõuab raha". Kostja ei ole kunagi teatanud hagejale kokkuleppega (garantiikirjaga) võetud kohustuse täitmisest. Ta ei ole avaldanudki hagejale soovi vormistada
2(6)
2-10-52756 tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, sest kohustus on ju täitmata. Kostja ei ole teinud hagejale ühtegi telefonikõnet, mida ta saaks tõendada kasvõi kõnede väljavõttega. Samuti ei ole kostja saatnud hagejale ühtegi kirja, mida ta saaks tõendada vastava kviitungiga. Rikutud metsamaa parandus on kostjal tänaseni tegemata ja seetõttu on kostja kohustatud maksma hagejale rahalist kompensatsiooni garantiikirjas kokku lepitud summas. Pinnase taastamise tähtaeg oli pooltel kokku lepitud 1. september 2010 sellel põhjusel, et suvel kuivaga oli võimalik parandust teha, hiljem enam mitte. Kostja on oma vastusega sisuliselt võtnud omaks fakti, et poolte vahel on sõlmitud kokkulepe.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel on ta silunud rööpad vastavalt kokkuleppele /t.l. 18/. Kostja sai teada 13. septembril 2010.a., et pärast tema tehtud korrastustöid on keegi uuesti antud kinnistult läbi sõitnud ja tekitanud järjekordsed rööpad. Kostja ei oska öelda, kes seda tegi, kas keegi kolmas isik või hr. Litvinov isiklikult. Kostja võttis Keskkonnateenistuses veel kord (hea tahte mürgina) kohustuse rööpad siluda esimeste külmade tulekul, kuna varem oli see töö mõttetu. Kostja ei ole hr. Litvinoviga suutnud kokkulepet sõlmida ega vormistada tööde üleandmisevastuvõtmise akti, põhjusel, et hr. Litvinov nõuab kostjalt raha. See on aga alusetu, kuna kostja pole lepingut rikkunud. Samas on kostja saanud keskkonnatrahvi metsasihi puhastamisel langetatud puude eest. Kusjuures puud pandi sihi kõrvale ega viidud minema omaniku kinnistult. Kostja peab vajalikuks lisada, et enne tematehnika sõitmist antud kinnistul olid selle sihil eelnevalt juba rööpad. Kostja peab tema vastu esitatud nõuet ebaloogiliseks, kuna selle eesmärk ei ole mitte taastada endine olukord, vaid saada võimalikult palju raha. Hr. Litvinovi kinnistu väärtus ongi turul umbes sama suur summa, kui ta nõuab kahjustatud pinnase eest. Kostja pöörab veelkord tähelepanu sellele, et on olukorra juba üks kord taastanud ja oli nõus veel korra taastama. Kuid selleks oleks vaja sõlmida hr Litvinoviga tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, millest aga hr. Litvinov ei taha kuuldagi. Kui pooled ei vormista üleandmise-vastuvõtmise dokumenti, siis kostja jääbgi lõpmatuseni teiste tekitatud rööpaid taastama. Kostja ei nõustu hageja väitega, et ta valetab /t.l. 26/. Kostja kinnitusel pärast raietöid vaidlusalusel kinnistul taastati harvesteri poolt tekitatud pinnasekahjustus, v a seal enne olnud rööbas. See, et kostja võttis keskkonnainspektsiooni ülekuulamisprotokollis kohustuse esimeste külmadega rööpad tasandada, oli pigem hea tahte märk. Ei osanud arvata, et see osutub raha väljapressimise aluseks. Hea tahte väljenduseks peab kostja seda seepärast, et harvesteri poolt tekitatud pinnasekahjustus oli likvideeritud. On olemas tunnistajad, kes käisid kostjaga koos harvesteri kahjusid likvideerimas ja kes nägid ka olukorda enne harvesteri sõitmist antud kinnistul. Nad võivad kinnitada, et rööbas oli seal varem olemas. Kostja on omaks võtnud, et poolte vahel on sõlmitud kokkulepe. Kuid kokkuleppes on kirjas, et likvideeritakse harvesteri poolt tekitatud pinnasekahjustus, mitte eelnevalt rööpad ja hiljem kolmandate isikute poolt suvaliste sõidukitega tekitatud kahjustused.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
3(6)
2-10-52756 Vastavalt VÕS § 128 lg-le 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p –le 4, 5 ja 6 on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega, kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et: - 2010.a. suvel sõitis hageja naaberkinnistutel metsatöid teinud harvester (metsa ülestöötamise traktor) omanikult luba küsimata läbi Küti kinnistu läänekülje, tekitades metsamaale 214 m ulatuses sügavad roopad, mis raskendab metsa edasist majandamist omaniku poolt. - Tekitatud kahju eest võttis vastutuse endale kostja, kes juhatas kõrvalkinnistutel metsaraie töid. - 22. juunil 2010 andis kostja hagejale garantiikirja /t.l. 7/, millega ta võttis endale kohustuse täita Küti kinnistule tekitatud harvesteri roopad hiljemalt 1. septembriks 2010.a. Kohustuse mittetäitmisel kohustus kostja tasuma hagejale kompensatsiooni 15 000 krooni. - asja menetles ka Keskkonnainspektsioon, kes samuti tuvastas sügavate roobaste tekitamise Küti kinnistul ning lisaks veel tekkinud roobastee äärest 11 kase langetamise. Kostja võttis ülekuulamisel omaks roobaste tekitamise, samuti kaskede langetamise. Keskkonnainspektsioon karistas kostjat rahatrahviga 3000 krooni /t.l. 52/. Hageja väidab, et kostja ei ole võetud kohustust roopad tasandada täitnud. Kostja väidab, et tema tasandas hageja kinnistul roopad kokkulepitud tähtajaks s.o. 2010 aasta juuni lõpus, juuli algul /t.l. 46/ ning et keegi kolmas isik on peale tema korrastamist (enne 13.09.2010) uued roopad tekitanud.
8.Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja väited, et tema tasandas hageja kinnistul roopad kokkulepitud tähtajaks s.o. 2010 aasta juuni lõpus, juuli algul /t.l. 46/ ning et keegi kolmas isik on peale tema korrastamist (enne 13.09.2010) uued roopad tekitanud, on paljasõnalised ja tõendamata. 2010.a. juulis hageja poolt tehtud fotodelt /t.l. 23/ Küti kinnistu pinnasekahjustuste kohta on näha, et traktori rööpad on sügavad, kohati kuni põlvini. 23.08.2011.a.on koostatud Keskkonnainspektsiooni poolt objekti kontrollimise protokoll /t.l. 52/, millest nähtuvalt on Küti maaüksusel olevale metsasihile (foto 1) tekitatud sügavad roopad, mis on vett täis.
4(6)
2-10-52756 Keskkonnainspektsioonis 13.09.2010.a. toimunud ülekuulamisel on kostja andnud ütlused, mille kohaselt ta kohustub esimeste külmadega tekitatud rööpad tasandama /t.l. 52/. 21.01.2011.a. Keskkonnainspektsiooni poolt koostatud objekti kontrollimise protokollist nähtuvalt on nimetatud roopad siiani korrastamata (foto nr 2). 15.06.2011.a. kohtu poolt läbiviidud paikvaatluse käigus /t.l. 82, fotod lk 83/ vaatles kohus Küti kinnistule tekitatud roopaid. Kohus tuvastas, et kinnistul asuva metsasihi või kunagise külavahetee lõik on ca 200 m pikkuselt üles songitud, mättad tagurpidi, risti-rästi puuoksad ja –juured. Käimine on raske. Näha et siin on olnud enne rööpad, kuna keskel rohi kõrgem ja rööbaste laiusel maapind madalam kui äärtel. Edasi liikudes on sügavad rööpad ka näha /foto nr 1-3, 4-5/. Paikvaatlusel osalenud Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Saaremaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor Marika Pulk selgituse kohaselt ei ole vaadeldaval alal kunagi teed olnud, vaid metsasiht, kuivenduskraav on ääres. Enne oli metsasiht rohune ja noore võsaga kaetud. Siis sai siin ikka jalgsi liikuda, võib-olla ka ATV-ga, aga mitte muude sõidukitega. Siin olid ammusest liikumisest väiksed roopad küll sees, kuid need ei takistanud liikumist. Meile teadaolevalt on selle aasta märtsis siin püütud neid suuri roopaid korrastada, kuid pehme pinnase tõttu ei ole see väga hästi õnnestunud. Augustis 2010.a. kui meie siin käisime oli vesi rööbaste peal, siis seda korda teha ei saanud, kuna tegemist on looduslikult madala maaga. 23.03.2011 sai A.L-il metsaseadusest tulenev 1 aasta läbi korrastustööde tegemiseks ja endise olukorra taastamiseks. Seega ei saa eitada, et kostja on hageja kinnistut korrastanud, kuid see ei ole kaasa toonud endise olukorra taastamist. Seetõttu on kostja poolt õigustatult üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastamata. Kostja poolt kohtule 6.01.2011 esitatud tunnistaja KS ja TO kirjalik arvutiga koostatud seletus/tunnistus /t.l. 29, 30/, ei ole käsitatav tunnistaja ütlusena TsMS § 251 või 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Kohus leiab, et K.Sti 6.01.2011.a. allkirjastatud kirjalik seletus kinnistu korrastamist kostja poolt ja kolmandate isikute poolt rööbaste tekitamist peale seda ei tõenda ning kuna T.Oa kirjalik selgitus kannab 6.01.2010.a. kuupäeva, siis jääb arusaamatuks, kas ja millal ta käis koos kostjaga Küti kinnistul pinnasekahjustust parandamas. Kostja ei pakkunud ei kohtule ega vastaspoolele võimalust K.Sa-etile ja T.O-le tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirjaliku seletuse koostamise asjaolude selgitamiseks, vaatamata sellele, et kohus vastava taotluse 1.02.2011 toimunud eelistungil rahuldas /t.l. 30-40. Seega ei ole kohtu hinnangul hagejale kuuluva Küti kinnistu piirisihile tekitatud roopad (pinnase kahjustus) korrastatud ega endist olukorda taastatud ja järelikult on kostjal 22.06.2010.a. garantiikirjas /t.l. 7/ antud kohustus täitmata. Nimetatud garantiikirjaga on kostja võtnud kohustuse tasuda hagejale kompensatsioon 15 000 krooni juhuks, kui pinnase kahjustus jääb taastamata.
9.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Nagu eelpool märgitud, on täitmata nii roobaste täitmise kui ka raha maksmise kohustus. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
5(6)
2-10-52756 VÕS § 101 lg 1 loetleb õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kahju hüvitamist (p. 3). VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele.
10.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
Reena Undrest kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.