2-05-16024 Spirits International B.V. hagi OÜ PUT vastu kaubamärgi „Stol-I“ kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks klassis 33 1597,79 eurot
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.03.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ PUT apellatsioonkaebus Hageja Spirits International B.V. (asukoht rue nicolas Bové 7, L-1253 Luksemburg, Luksemburg), esindaja patendivolinik Almar Sehver; Kostja OÜ PUT (registrikood 10699521, asukoht Narva mnt 53, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Priit Lätt. 20.10.2011, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.03.2011 otsus Spirits International B.V. hagis OÜ PUT vastu kaubamärgi „Stol-I“ kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks klassis 33 (kaubamärgiregistreering nr 23320) muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ PUT kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.06.11.2008 esitas Spirits International B.V. (hageja) Harju Maakohtule hagi OÜ PUT (kostja) vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse kaubamärgile “Stol-I” (reg.nr 23320) lõppenuks tunnistamiseks klassis 33 tulenevalt kaubamärgi mittekasutamisest. Kaubamärgiõigused „Stolichnaya“ ja „Stoli“ kuuluvad käesoleval hetkel nii mujal maailmas kui ka Eestis valdavalt hagejale. Hageja taotleb Eestis kaubamärgi STOLI registreerimist, mis on lühendnimetus kaubamärgist STOLICHNAYA ja mitmete hageja kaubamärkide osaks. Hageja andmed Eesti osas märgitud rahvusvahelise kaubamärgiregistreeringuna on järgmised: STOLI, rahvusvaheline reg.nr 739600D, registreeringu kuupäev 29.06.2000, prioriteet 15.06.2000, klassides 32 ja 33.
2.Patendiamet on kaubamärgi STOLI õiguskaitset välistava asjaoluna esitanud kostja varasema kaubamärgi „Stol-I“ klassis 33, mille andmed on järgmised: Stol-I, Eesti rahvuslik reg.nr 23320, registreerimise kuupäev 24.04.1997, klassides 33, 35, 36, 39, 42, s.h klassis 33 kaupadele “alkoholjoogid (v.a õlu)”. Kostja sai alates 04.06.2007 nimetatud kaubamärgiregistreeringu omanikuks, mil registreeriti märgi võõrandamine kostjale selle algselt omanikult AS-lt Stol-I. Hageja on asjast huvitatud isikuks, kuna kostja kaubamärk on takistuseks tema eelpool viidatud kaubamärgi Eestis registreerimiseks.
3.Kostja kaubamärgiregistreering nr 23320 on registreeritud 24.04.1997 ning seetõttu viieaastane kaubamärgi kasutamise kohustuse periood täitus esmakordselt juba 25.04.2002. Hagejale teadaolevatel andmetel ei ole kostja kaubamärki „Stol-I“ Eestis kasutanud registreeringu klassis 33 märgitud kaupade tähistamiseks vastavate kaupade kaubamärgi funktsioonis KaMS § 3 mõistes.
4.KaMS § 55 lg 2 kohaselt loetakse ainuõiguse lõppenuks tunnistamise korral registreering kehtetuks hagi esitamise kuupäevast arvates. Hageja võib nõuda ainuõiguse lõppenuks tunnistamist hagi aluse tekkimise kuupäevast arvates. Hageja taotleb kaubamärgiregistreeringu nr 38680 ainuõiguse täielikult lõppenuks tunnistamist Eestis alates hagi esitamise kuupäevast arvates, s.t alates 06.11.2008. Kostja on määratlenud vaidlusaluse ajalise perioodi küsimusena kas kaubamärki „Stol-I“ on kasutatud viie aasta jooksul arvates 24.04.1997 (st kuni 24.04.2002). Kaubamärgi kasutamise kohustus algab kaubamärgi registreerimisega ja 5-aastase mittekasutamise perioodi täitumisel on võimalik kaubamärgiomaniku ainuõigus tühiseks tunnistada, kuid kaubamärgi kasutamise kohustuse algusaeg ei ole üheselt seotud kaubamärgi registreerimise kuupäevaga. Iga 5-aasta pikkune ajavahemik pärast kaubamärgi registreerimist toob kaasa ainuõiguse tühiseks tunnistamise võimaluse.
5.Antud juhul on kaubamärk registreeritud 24.04.1997 ning hagiavaldus esitatud 08.11.2008, s.t kaubamärgi registreerimise ning hagi esitamise vahele jääb ligi 10-aastane ajavahemik. KaMS § 55 lg 2 sätestab hageja diskretsiooniõiguse nõuda kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamist: a) alates 5 aasta möödumist registreerimise kuupäevast, millisel juhul oleks lahendamist vajavaks küsimuseks, kas kaubamärki on kasutatud perioodil 24.04.1997 kuni 24.04.2002 ning taotleb hagis ainuõiguse lõppenuks tunnistamist alates hagi aluse tekkimise kuupäevast; või b) alates hagi esitamisest, millisel juhul lahendamist vajavaks küsimuseks on, kas kaubamärki on kasutatud 5 aastase perioodi vältel, mis vahetult eelnes hagi esitamisele, antud juhul 08.11.2003-08.11.2008.
6.Hageja tugineb oma nõudes teisele alternatiivsele võimalusele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA viinade tagaetikettidele oli
trükitud internetiaadress www.stol-i.ee. Poolte vahel on vaidlus selles kas selline tähise kasutamine kvalifitseerib selle tegeliku kasutamisena kaubamärgina klassis 33 kaupade tähistamisel kaubamärgifunktsioonis (KaMS § 3), s.t kas tegemist on tähisega, mille alusel on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu teiste ettevõtjate kaupadest. Tähise www.stol-i.ee kasutamist STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA viina tagasiltidel ei saa pidada kaubamärgi “Stol-I” kasutamiseks klassi 33 kauba (viin) tähistamisel. Vastavate kaupade tarbija ei taju tähist www.stol-i.ee kaubamärgina KaMS § 3 tähenduses, s.o ühe ettevõtte alkoholitooteid teiste ettevõtjate samaliigilistest kaupadest eristava tähisena. Eristavate kaubamärkidena toimivad, s.o kaubamärgi funktsiooni täidavad antud juhtudel kaubamärgid STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA.
7.Kostja esitatud materjalid tõendavad STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA kaubamärgi tegelikku kasutust. Tähis STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA on kujundatud domineerivalt kauba tähistusel (etikettidel). AS Stol-I on vähetähtsal moel tagaetiketil kasutanud kodulehekülje www.stol-i.ee aadressi. Sellisest kasutusest tulenevalt ei taju tarbija www.stol-i.ee tähist kui klassi 33 kuuluva kauba (viina) tähistavat kaubamärki. Alkohoolsete ning teiste pudelis müüdavate jookide puhul esitatakse kaubamärk domineerival kujul üldjuhul esietiketil, kuna soovitakse luua turg nendele kaupadele või säilitada seda ning see saavutatakse kujundades oma kaubamärki kõige nähtavamal pudeli kohal – esietiketil. Käesolevas vaidluses esitatud esietiketil puudub www.stol-i.ee tähis ning selle asemel on domineerival moel esitatud tähis STOLICHNAYA. Väikeses kirjas on eesti keeles kirjutatud: “Valmistab AS Liiwi Heliis ZAO Sojuzplodimport litsentsi alusel Toodetud Eestis”. Tagaetiketil on tähis STOLICHNAYA samuti kujundatud domineerival moel, etiketi ülemises osas läbivates suurtähtedes. Seejärel on kirjas leedu, vene, inglise ja eesti keeles toodet tutvustav tekst: “Originaalne vene viin, mida valmistatakse LUKS teraviljapiiritusest ja spetsiaalselt töödeldud joogiveest. Sobib tarvitada puhtalt, jääga või kokteilides. Villitud AS-is Liiwi Heliis koostöös ZAO Sojuzplodimportiga Moskva, Venemaa. Pakend on valmistatud lasertehnoloogiat kasutades. Stolichnaya on parim näide vanade vene traditsioonide ja tulevikutehnoloogia kooseksisteerimisest ...” Viinatoodet tutvustavas kirjas ei ole ühtegi korda mainitud AS Stol-I kaubamärki Stol-I ning selle seost viinaga. Esitatud informatsioonist tulenevalt on ZAO Sojuzplodimport märgitud kaubamärgi STOLICHNAYA omanikuna ja AS Liiwi Heliis viina villijana. Tähist www.stol-i.ee on kasutatud eraldiseisvana triipkoodi all väikses kirjas, mis pigem seostub viitena selle kõrval kujundatud turvaelementide ja/või etikettide tootjale.
8.Tähise www.stol-i.ee kasutamist tagaetiketil, vähetähtsal moel ning toote kirjeldusest eraldiseisvana, ei saa pidada viina kaubamärgina kasutamiseks. Sellist kasutust võib äärmisel juhul käsitleda kui klassi 16 kuuluvate siltide (AS Stol-I müüs tootjatele vastavate viinade etikette) ja pakendi tootja ja/või klassi 9 kuuluva hologrammi tootja kaubamärgina, kuna tähis www.stol-i.ee asub kahe turvaelemente selgitava kujutise läheduses ja kostjale kuulub vastava hologrammi kaubamärgiregistreering nr 40036. Arvestades AS Stol-I suhteid kaubamärgiomanikega võib arvata, et kasutamine on toimunud ka “intellektuaalomandi litsentsimise korraldamise” teenuse tähistusena.
9.Iseenesest ei saa välistada, et internetiaadressi kasutamine võib kujutada endast tähise kasutamist kaubamärgina, kuid selle eelduseks on, et tarbija tajub selle domeeninime kasutamist eristava sümbolina (milline tingimus antud juhul toote tagaetiketil täidetud ei ole) ja ta tajub selle kasutamist teatavaid kaupu või teenuseid tähistava kaubamärgina (milline tingimus ei ole antud juhul alkohoolsete jookide osas samuti täidetud). Lisaks eeldab domeeninime kasutamise lugemine kaubamärgi kasutamiseks ka seda, et antud domeeniaadressilt on võimalik saada teavet kaubamärgiga tähistatud kaupade kohta.
10.Antud juhul ei ole AS Stol-I tõendanud, et ta oleks kasutanud kodulehekülge www.stol-i.ee seoses alkohoolsete jookidega (näiteks seal neid reklaaminud). Vastupidi, esitatud väljatrükid nimetatud koduleheküljelt näitavad, et seal on avaldatud üksnes AS Stol-I kontaktandmed ning
igasugune viide alkohoolsetele jookidele puudub, kodulehekülje külastatavusstatistika näitab praktiliselt olematut külastatavust. Kostja on ka ise möönnud, et koduleheküljel avaldati vaid AS Stol-I tegevuskoha aadress ning sidevahendite andmed, mille kaudu AS Stol-I potentsiaalsetel äripartneritel alkoholiturul oli võimalus ühendust võtta AS-ga Stol-I, kui viinade STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA suhtes ainuõigustatud isikuga omandamaks litsentsi nende viinade tootmiseks. Eeltoodust nähtub, et nimetatud kodulehekülg ei olnud suunatud klassi 33 kauba (viin) tarbijale – isikule, kes ostab viina. Antud kodulehekülg ja seega ka tähise www.stol-i.ee kasutus oli suunatud üksnes äripartneritele, kes olid huvitatud õiguste (all-litsentsi) omandamisest kaubamärkide STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA kasutamiseks viina tootmisel ja turustamisel. Selliseid äritehinguid korraldas AS Stol-I. Sellisel viisil tähist www.stol-i.ee oma äripartneritele suunates, kasutas AS Stol-I seda tähist „intellektuaalomandi litsentsimise korraldamine“ teenuse tähistamiseks, mitte klassi 33 kauba „viin“ tähistamiseks.
11.Asjaolu, et kaubamärgiomanik ei lubanud AS Stol-I kaubamärki suuremalt ega muus kohas esitada, ei ole antud juhul oluline. Tähtis on, kas vaadeldavate kaupade tarbijate või vastavas ärisektoris osas tajutakse Stol-I kaubamärki, kui alkohoolseid jooke tähistavat kaubamärki. Asjaolu, et toote etiketil esineb viide koduleheküljele www.stol-i.ee ei tõenda, et seda tähist tajutakse kui alkohoolse joogi kaubamärki. On üldlevinud praktika, et tootetähistuses esitatakse muid kaubamärke, näiteks pakendiorganisatsioonidesse kuuluvust tähistavaid kaubamärke, pakendi tootjaid identifitseerivaid kaubamärke või tootjaid identifitseerivaid kaubamärke. Kõiki neid kaubamärke kasutatakse vastavate kaupade ja teenuste tähistamiseks (jäätmekäitlus, pakendid, tootmine), milleks ei ole üldjuhul need kaubad, mida vastav pakend sisaldab ja mis on tähistatud oma kaubamärkidega.
12.AS Stol-I on sõlminud äriühinguga OÜ Vana Kala litsentsilepingu vaidlusaluse kaubamärgi kasutamiseks. Antud küsimus omab tähtsust otsustamaks kas antud vaidluse ajaraamides toimus kaubamärgi kasutamist vana KaMS § 18 lg 1 mõistes perioodil 08.11.2003 kuni 31.03.2004, s.t kuni uue KaMS kehtima hakkamiseni. Vana KaMS § 18 lg-le 2 ainuüksi formaalne toiming – litsentsi andmine, ei täida kaubamärgi kasutamise kohustust. Vana KaMS § 18 lg 1 nägi ette, et „kaubamärgiomanik on kohustatud kaubamärki kasutama, kusjuures kaubamärgi kasutamiseks loetakse käesoleva seaduse paragrahv 5 lõikes 3 toodud toiminguid.” Kostja ei ole esitanud tõendeid, et litsentsi saaja OÜ Vana Kala oleks kaubamärki „Stol-I“ asunud kasutama klassi 33 kaupade tähistamiseks. AS Stol-I, OÜ SLAGETVIDNEVA (varasema ärinimega OÜ Vana Kala) ja kostja äriregistri ajaloo väljatrükk tõendab, et ettevõtete registreeritud põhikirjaliseks tegevusalaks ega ka majandusaasta aruandes näidatud tegelikuks tegevusalaks ei ole kunagi olnud alkoholtoodete tootmine. Samuti ei ole andnud alkoholiregistri kehtivad ega kehtetud kanded vastet vaidlusalusele tähisele. Lisaks eeltoodule on AS Stol-I ja OÜ Vana Kala vahel sõlmitud litsentsileping näilik tehing. AS Stol-I ja OÜ Vana Kala oli ja on kontrollitud ning juhitud ühe ja sama isiku – Alekandr Tokarev (tänasel päeval Aleksander Zubowicz) poolt. Litsentsileping sõlmiti 19.04.2002, st viis (5) päeva enne, kui registreeringu nr 23320 suhtes saabus 24.04.2002 kaubamärgi 5 aastase kasutamise kohtuse tähtaeg. Leping ei näinud ette kaubamärgi kasutamise kohustust ega reguleerinud sisuliselt kaubamärgi kasutamist. Leping oli tasuta, tegemist oli ainulitsentsiga, kuid AS Stol-I jätkas märgi kasutamist.
13.Hageja on esitanud kohtule taotluse tagastada kohtu 11.10.2007 ja 22.11.2007 määruse alusel kohtule tasutud tagatis. Kostja vastuväited
14.Kostja vaidles hagile vastu.
15.AS Stol-I kasutas oma äritegevuses, sh tehingute tegemiseks vms blankette, millele oli trükitud logona „Stol-I“ koos kaubamärgi registreeritusele viitava hoiatustähistusega (®). Samuti oli iga Eestis, Lätis ja Leedus müüdud STOLICHNAYA viina pudeli etikett juba 2000.a arvates
tähistatud AS Stol-I kaubamärgiga Stol-I. Viina proovipartiisid, millel oli viide AS Stol-I kaubamärgile Stol-I, toodeti Eestis juba ajavahemikul 1997.a kuni 1999.a. Sellest nähtub, et AS Stol-I täitis ka vahetult pärast kaubamärgi „Stol-I” registreerimist vana KaMS-s sätestatud kaubamärgi kasutamise kohustuse. AS Stol-I on kasutanud kaubamärki „Stol-I” kõikide talle antud õiguste alusel toodetavate ja turustatavate alkohoolsete jookide etikettidele märgitud domeeninime (www.stol-i.ee) koosseisus. Vana KaMS ei keelanud ning kehtiv KaMS ei keela vastava kaubamärgi esitamist domeeninime koosseisus, kui kaubamärk ja selle kujutamise viis olulises osas säilib. Samuti ei ole seadusega kehtestatud nõudeid kaubamärgi kaupadel esitamise suurusele ega asukohale kauba pakendil või etiketil. Kaubamärgi esitamise viis toote pakendil on kaubamärgiomaniku vaba valik. AS Stol-I otsustas kaubamärgi lülitada domeeninime koosseisu just alkohoolsete jookide etikettidele kantava informatsiooni rohkusest tuleneva ruumi piiratuse tõttu. AS Stol-I ja kostja on varasemalt viidanud patendivolinik Mari Toomsoo artiklile „Kaubamärgiomanike õiguste kaitse seoses domeeninimedega”. Artiklis esitatud arvamuse kohaselt tuleb juhul, kui domeeninime osana kasutatakse kaubamärki, vaadelda domeeninime kui tähist, mis võib sisaldada viidet kaubamärgiomanikule domeeninime koosseisu lülitatud kaubamärk Stol-I, mis on ühtlasi ka kostja kui vaidlusaluse aja kaubamärgiomaniku ärinimi. Seega on iga konkreetse alkohoolse joogi etiketil viide selle toote suhtes õigustatud ja kohustatud isikule. Arutledes domeeninime funktsioonide üle, jõuab eelviidatud artikli autor järeldusele, et domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt kaubamärgiga, sest hõlbustab kaupade eristamist, täidab reklaamifunktsiooni ning näitab kuuluvust. Seega on ka käesoleval juhul võimalik väita, et viinade STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA etikettidele märgitud domeeninimi, mille koosseisu oli lülitatud kaubamärk „Stol-I”, täitis kaubamärgiomaniku reklaamimise ülesannet, näitas konkreetse alkohoolse joogi osas õiguste kuuluvust kaubamärgi „Stol-I” omanikule ning hõlbustas eelkõige nende viinade (STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA), mille suhtes teostas õigusi kostja, eristamist võimalikest samanimelistest viinadest, mille üle õiguste teostamise õiguse võis kaubamärkide STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA omanik mingil ajahetkel litsentsilepinguga otsustada anda kellelegi teisele. AS Stol-I veebilehel said äripartnerid sisse logida ning näha andmeid kauba tootmise kohta. Tavakülastajale oli seal informatsiooni kaupade kohta näiteks kokteiliretseptid. Domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt paljuski kaubamärgiga, kuna hõlbustab eristamist, meeldejäämist, näitab kuuluvust, samuti täidab reklaamifunktsiooni. Ka Riigikohus on rõhutanud, et domeeninimi pole üksnes aadress, vaid kannab ka muid funktsioone ning domeeninimi sarnaneb funktsioonidelt kaubamärgiga. Domeeninimi oli ainus kaupade etiketile märgitud viide kontaktivahendile, kuna viib asjast huvitatud isiku internetileheküljele, millelt olid kõnealusel perioodil leitavad nii kostja tegutsemiskoha aadress kui ka muud sidevahendite andmed. Seega on nimetatud domeeninimi ainus otsene kontakt, mille kaudu oli AS Stol-I potentsiaalsetel äripartneritel alkoholiturul võimalus ühendust võtta AS Stol-I kui viinade STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA suhtes ainuõigustatud isikuga. AS Stol-I on ärinimi. Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Vastavalt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklile 8 kaitstakse firmanimetust kõigis liidu liikmesriikides kohustusliku taotluse esitamiseta või firmanimetuse registreerimiseta, olenemata sellest, kas see kuulub kaubamärgi koosseisu või mitte. AS Stol-I sõlmis litsentsilepingu OÜ-ga Vana Kala, esitas selle kohta kande tegemiseks Patendiametile avalduse ning tasus riigilõivu. Väljavõtted ajakirja City Paper 2001.a ja 2002.a alguse väljaannetest tõendab tähise kasutamist kaubamärgina. Nimetatud Baltikumiüleses ajakirjas avaldas AS Stol-I regulaarselt reklaami, milles oli muu hulgas olulise elemendina kasutatud vaidlusalust kaubamärki Stol-I. Reklaami eesmärgiks oli muu hulgas kutsuda tarbijaid ja potentsiaalseid koostööpartnereid AS Stol-I internetileheküljele www.stoli.ee, mis sisaldas informatsiooni AS Stol-I ja tema tellimusel toodetavate alkohoolsete jookide kohta.
16.Kostja on esitanud taotluse jätta kohaldamata vana TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel välja antud justiitsministri 23.08.1999 määrus nr 42, mis kehtestab hinnata hagi puhul advokaadi abi eest väljamõistetava summa ülempiiri on vastuolus põhiseadusega. Menetluskulud on oma olemuselt kahjuhüvitis. Seadusandja ei saa delegeerida täitevvõimule piirangute kehtestamist kahjuhüvitise suuruste üle. Määrusega kehtestatud piirang on ebaproportsionaalne. Maakohtu otsus
17.30.03.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi kaubamärgi „Stol-I“ kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks klassis 33 ja tunnistas kostja ainuõigust „Stol-I“ kaubamärgiregistreeringule nr 23320 klassis 33 lõppenuks alates 06.11.2008. Kohus tagastas AAA Patendibüroo OÜ-le 11.12.2007 S.P.I Spirits LTD poolt deposiiti tasutud 3195,58 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 479,34 eurot ja õigusabikulud maksimaalses määras 3195,58 eurot.
18.Patendiameti kaubamärgiregistri väljavõttest nähtub, et vaidlusalune kaubamärk Stol-I on registreeritud Eesti rahvuslik reg.nr 23320, registreerimise kuupäev 24.04.1997, klassides 33, 35, 36, 39, 42, s.h klassis 33 kaupadele “alkoholjoogid. Kaubamärgi algseks omanikuks oli AS Stol-I ning alates 04.06.2007 on kaubamärgi omanikuks kostja.
19.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et teatavatel STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA viinade tagaetikettidele oli trükitud internetiaadress www.stol-i.ee. Poolte vahel on vaidlus selle üle kas tähise kasutamine domeeninimena kvalifitseerib kasutamisena kaubamärgina klassis 33 kaupade tähistamisel. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et AS Stol-I esitas patendiametile registreerimiseks OÜ-ga Vana Kala sõlmitud litsentsilepingu, kuid vaidlevad selle üle, kas tegemist on reaalselt eksisteerinud tehinguga ning kas pelgalt litsentsilepingu sõlmimine tagab kaubamärgi kasutamise või on vajalik kaubamärgi tegelik kasutamine ka litsentsisaaja pool. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas ajakirjas City Paper 2001.a ja 2002.a ilmunud reklaamid on käsitletavad kaubamärgi kasutamisena. Hageja tugineb ajaperioodile 08.11.2003-08.11.2008. Asja lahendamiseks on vaja tõlgendada seadust ning välja selgitada, mida tähendab kaubamärgi kasutamine. Asja lahendamiseks on vaja samuti välja selgitada, kas kostja kasutas kaubamärki hagi aluses välja toodud ajaperioodil.
20.KaMS § 53 lg 1 p 3 kohaselt võib asjast huvitatud isik esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie (5) järjestikuse aasta jooksul KaMS § 17 tähenduses kasutatud. Asjas ei ole vaidlust, et hageja (eelnevas menetluses iseseisva nõudega kolmas isik) on asjast huvitatud isik, kellel on õigus esitada hagi kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks. KaMS § 17 lg 1 kaubamärgiomanik on kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. KaMS § 17 lg 2 sätestab, et kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgiomaniku poolt loetakse kaubamärgi kasutamist kujul, mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist ebaoluliste elementide poolest, kui kaubamärgi eristav iseloom ei ole muutunud; üksnes väljaveoks mõeldud kaupade või nende pakendi tähistamist ja kaubamärgi kasutamist kaubamärgi omaniku loal. Samasisulise nõude sätestab kehtiva KaMS § 18 lg 1.
21.Euroopa Kohus on kohtuasjas Arsenal FC vs Reed, C-206/01 ning kohtuasjas Hölterhoff vs Freiesleben C-2/00 rõhutanud, et kaubamärgi kasutamiseks saab pidada kaubamärgi kasutamist kaupadel ja toodetel, mille suhtes see on registreeritud, st kaubamärki tuleb kasutada tema põhifunktsioonis, et see eristaks ühe tootja kaupu teistest. Samale seisukohale on asunud ka Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Disainlahenduste Registreerimise amet oma juhendis „Opposition Guidlines“. Sellise nõude täitmiseks on vajalik, et kaubamärgiga oleks tähistatud vastav kaup. Igasugune muus vormis, nagu näiteks äriühingu logol, domeeninimes, reklaamidel jm moel kaubamärgi kasutamine on kaubamärgi omaniku ainuõigus ja sellist tegevust saab kaubamärgi omanik teistel isikutel keelata. Samastatav ei ole siiski kaubamärgi kasutamine
kaubamärg põhifunktsioonis ja teistel isikutel oma ainuõiguse kasutamise takistamine. Käesoleval juhul peaks kaubamärgi kasutamiseks klassis 33 pidama olukorda, kus vaidlusaluse kaubamärgiga oleks olnud tähistatud mõni alkohoolne jook (v.a õlu).
22.Kaubamärgi kasutamiseks tuleb pidada ka litsentsilepingu sõlmimist. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Stol-I tähistusega alkohoolset jooki ei ole Eestis alkoholiregistris registreeritud. Hageja esitatud alkoholiregistri väljavõtetest nähtub, et AS Stol-I ega OÜ Vana Kala ei ole registreerinud alkohoolset jooki, mis oleks tähistatud vaidlusaluse kaubamärgiga. Kohus ei analüüsinud AS Stol-I ja OÜ Vana Kala vahel sõlmitud tehingu näilikkuse kohta esitatud väiteid, sest need ei ole asjas olulised. Litsentsileping ise ei kvalifitseeru kaubamärgi kasutamiseks, kui litsentsilepingu alusel tegelikku kasutamist ei toimu. Kaubamärgina registreeritud tähise kasutamine domeeninimena või ka ajakirja City Paper reklaamil ei viita „Stol-I“ nimelisele kaubale vaid üksnes vastavasisulisele veebilehele. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid veebilehe sisu kohta. Hageja on esitanud tõendid veebilehel oleva info kohta, kuid asjas ei oma need kohtu arvates sisulist tähtsust, sest ka veebilehel ei ole kasutatud Stol-I tähist alkohoolse joogi tähistamiseks. Ka ei puuduta ajakirja City Paper reklaamid vaidlusalust perioodi, vaid on varasemast ajast.
23.Kostja on esitanud taotluse jätta kohaldamata vana TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel välja antud justiitsministri 23.08.1999 määrus nr 42, mis kehtestab hinnata hagi puhul advokaadi abi eest väljamõistetava summa ülempiiri on vastuolus põhiseadusega. Menetluskulud on oma olemuselt kahjuhüvitis. Seadusandja ei saa delegeerida täitevvõimule piirangute kehtestamist kahjuhüvitise suuruste üle. Määrusega kehtestatud piirang on ebaproportsionaalne. Kohus asus seisukohale, et vana TsMS § 61 lg 1 p 2 ja selle alusel kehtestatud justiitsministri 23.08.1999 määrus nr 42, mis kehtestab hinnata hagi puhul advokaadi abi eest väljamõistetava summa ülempiiri, ei ole vastuolus põhiseadusega. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on lahendada asi kiiresti, õigesti ja võimalikult väikeste kuludega, mis tähendab, et menetlusosalisel peab olema enne hagi esitamist või tema vastu esitatud hagist teadasaamisel muuhulgas hinnata kui kulukaks kohtu abil vaidluse lahendamine läheb. Ilma piirmäärasid kehtestamata puudub isikul võimalus kaitsta ennast vastaspoole ebamõistlikult suurte menetluskulude vastu. Hageja kohtukulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõivu 7500 krooni ja õigusabikulusid kõikides kohtuastmetes kokku 98 639,67 krooni. Vana TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 2 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukuluna tasutud riigilõiv 7500 krooni ehk 479,34 eurot ja õigusabikulud maksimaalses määras 50 000 krooni ehk 3195,58 eurot.
24.Hageja taotlus tagatise tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tagatis on antud kostja eeldatavate menetluskulud katteks, kohus rahuldas hagi ja seega on tagatise andmise alus ära langenud. Tagatis tuleb tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
25.Kostja esitas Harju Maakohtu 30.03.2011 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
26.Maakohus pidi lahendama küsimuse, kas kaubamärki Stol-I on kasutatud viie (5) aasta jooksul arvates registreeringu tegemisest, s.o 24.04.1997 kuni 24.04.2002. Maakohtus on pidanud hagi aluseks ja vaidlusaluseks perioodiks ajavahemikku 08.11.2003 kuni 08.11.2008, s.o hagi esitamisele eelnevat viieaastast perioodi. Hageja on rajanud oma nõude kehtiva KaMS § 53 lg 1 p-le 3, mille järgi võib asjast huvitatud isik esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie (5) järjestikuse aasta jooksul KaMS § 17 tähenduses kasutatud. Pooled on varasema pikaajalise menetluse vältel vaielnud just registreeringu tegemisest kulgema hakanud viieaastase perioodi üle, sest KaMS § 53 kui arutatavas asjas kohalduv menetluslik õigusnorm ei võimalda teistsugust tõlgendust. Hageja on esmakordselt esitanud oma tõlgenduse
hagi esitamise eelneva viieaastase perioodi valikuvõimaluse kohta alles 2010.a lõpus oma kirjalikes seisukohtades. Tegemist ei ole ega saa olla korrektse hagi aluse muutmisega. TsMS § 376 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Maakohus ega ka kostja pole andnud TsMS § 376 lg 1 kohast nõusolekut hagi aluse muutmiseks. Kostja on kogu menetluse vältel lähtunud sellest, et vaidlusaluseks perioodiks on viis aastat arvates vaidlusaluse kaubamärgi registreerimisest. TsMS § 376 lg 3 esimese lause järgi kohaldatakse hagi muutmise avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut, st ka hagi aluse või muutmise avaldus peab olema TsMS § 334 lg 1 kohaselt kirjalikus vormis. Hagi aluse tähendust on Riigikohus käsitlenud 29.01.1997 lahendis nr 3-2-1-14-97 tehtud lahendis, leides, et hagi aluse all tuleb mõista neid hageja loetletud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Samuti on Riigikohus selgitanud, et hagi alust või eset ei ole võimalik kohtuistungil suuliselt muuta (nr 3-2-1-46-08, 3-2-1-82-08). Kuivõrd hagi alust ei ole korrektselt muudetud, ei saa kohus hageja esiletoodud uue asjaoluga (hagi esitamisele eelnev viieaastane kasutusperiood) arvestada. Arusaamatuks jääb, miks ei ole maakohus hagi aluseks olevale asjaolule tähelepanu pööranud. Järelikult on maakohus rikkunud TsMS § 376 lg-te 1 ja 3 nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on maakohus pidanud kostja esitatud dokumentaalseid tõendeid (ajakirja City Paper reklaamid) asjassepuutumatuteks, sest maakohtu arvates need tõendid ei puuduta vaidlusalust perioodi, vaid on varasemast ajast.
27.Maakohus on põhistanud oma otsust kehtiva KaMS §-dega 17 ja 18. Samas oleks pidanud kohus kasutamiskohustust hindama vaidlusalusel perioodil kehtinud KaMS regulatsiooni alusel, millele on ka kostja rajanud oma õigusliku positsiooni kogu menetluse vältel. Maakohus ei ole korrektselt ja kostjale arusaadavalt eelmenetluse käigus välja selgitanud, millisel ajavahemikul tuleb hinnata kasutamiskohustuse täitmist. Tegemist on menetlusveaga, mis tingib asja saatmise uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tagama hagejale hagi aluse muutmise ja välja selgitama kostja seisukoha selle kohta. Seejärel on võimalik välja selgitada kostja seisukoht selle kohta, kas ta vaidleb hageja nõudele tervikuna vastu ka hagi esitamisele eelneva viieaastase ajavahemiku osas. Samuti tuleb võimaldada pooltel esitada tõendeid asjas tähtsate asjaolude tõendamiseks.
28.Kaubamärki Stol-I on kasutatud viie (5) aasta jooksul arvates 24.04.1997. Maakohus asus seisukohale, et kaubamärki Stol-I ei ole kasutatud. Kostja sellega ei nõustu. Varasem kaubamärgiomanik AS Stol-I on kasutamiskohustuse nõuetekohaselt täitnud ning kasutamine vastas kaubamärgi Stol-I registreerimise ajal ja sellele järgneva 5 aasta jooksul kehtinud KaMS redaktsioonile. Vaidlusalusel perioodil kehtinud KaMS § 18 lg 1 ja § 5 lg 3 p 1 kohaselt loeti kaubamärgi kasutamiseks kauba või pakendi tähistamist kaubamärgiga. AS Stol-I on kaubamärgi Stol-I omanikuna kandnud kaubamärki Stol-I enda poolt tellitud ja turustatud alkohoolsete jookide pudelite etikettidele. Asjas puudub vaidlus, et iga Eestis, Lätis ja Leedus müüdud STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA viina pudeli etiketid oli juba 2000.a arvates tähistatud kaubamärgiga Stol-I domeeninime www.stol-i.ee koosseisus. Vana KaMS ei keelanud ning kehtiv KaMS ei keela vastava kaubamärgi esitamist domeeninime koosseisus, kui kaubamärk ja selle kujutamise viis olulises osas säilib. Samuti ei ole seadusega kehtestatud nõudeid kaubamärgi kaupadel esitamise suurusele ega asukohale kauba pakendil või etiketil. Kaubamärgi esitamise viis toote pakendil on kaubamärgiomaniku vaba valik. AS Stol-I otsustas kaubamärgi Stol-I lülitada domeeninime koosseisu just alkohoolsete jookide etikettidele kantava informatsiooni rohkusest tuleneva ruumi piiratuse tõttu.
29.Domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt kaubamärgiga. AS Stol-I domeeninimi www-stoli.ee oli ainus kaupade etiketile märgitud viide kontaktivahendile, mille kaudu oli potentsiaalsetel äripartneritel alkoholiturul võimalus ühendust võtta AS Stol-I kui viinade STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA suhtes õigustatud isikuga. Puudub vaidlus, et AS Stol-I antud õiguste alusel toodetud viinade, mille etikettidele oli kantud kaubamärk Stol-I, müügiarvud
näitavad võrdlemisi suurt populaarsust tarbijate hulgas. Seega oli vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud mõni alkohoolne jook (v.a õlu). Maakohus on jätnud kõnealuse kostja väite sisuliselt analüüsimata ning ühtlasi pole põhjendanud väitega mittearvestamist. Tegemist on olulise rikkumisega, sest see on tinginud vääre lahendi tegemise.
30.Hageja on hakanud ise kasutama talle väidetavalt kuuluvat kaubamärki STOLI koos talle kuuluva kaubamärgiga STOLICHNAYA Eesti Vabariigi territooriumil, lisades STOLI tähise STOLICHNAYA viina pudelil kasutatavatele reklaamlipikutele. Kostjale teadaolevalt STOLI nimelist viina hageja poolt või tellimusel ei toodeta ega turustata, mistõttu ka hageja enda käitumine kinnitab kostja seisukoha õigsust.
31.Vana KaMS § 18 lg 1 ja § 5 lg 3 p 5 kohaselt loeti kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgi kandmist majandus- ja äridokumentidele, reklaammaterjalidele ja kauba kasutusõpetusele. AS Stol-I kasutas oma äritegevuses peamiselt viinaga seonduvates küsimustes, sh asjassepuutuvate tehingute tegemiseks vms blankette, millele oli trükitud logona Stol-I koos kaubamärgi registreeritusele viitava hoiatustähistusega (®). Kostja esitas dokumentaalsete tõenditena väljavõtted ajakirja City Paper 2001.a ja 2002.a alguse väljaannetest. Nimetatud Baltikumiüleses ajakirjas avaldas AS Stol-I regulaarselt reklaami, milles oli muu hulgas olulise elemendina kasutatud vaidlusalust kaubamärki Stol-I. Reklaami eesmärgiks oli muu hulgas kutsuda tarbijaid ja potentsiaalseid koostööpartnereid internetileheküljele www.stol-i.ee, mis sisaldas informatsiooni AS Stol-I ja tema tellimusel toodetavate alkohoolsete jookide kohta. Kostjale jääb arusaamatuks maakohtu arvamus, et kaubamärgina registreeritud tähise kasutamine ka ajakirja City Paper reklaamil, ei viita Stol-I nimelisele kaubale, vaid vastavasisulisele veebilehele.
32.Vana KaMS § 18 lg 2 kohaselt loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud kord täidetuks, kui kaubamärgiomanik annab asjast huvitatud isikule kaubamärgilitsentsi. Vana KaMS § 18 lg 1 sätestab, et kaubamärgiomanik on kohustatud kaubamärki kasutama, kusjuures kaubamärgi kasutamiseks loetakse käesoleva seaduse paragrahv 5 lg 3 toodud toiminguid. Puudub vaidlus, et AS Stol-I ja OÜ Vana Kala sõlmisid vaidlusaluse kaubamärgi litsentsilepingu, mis esitati registreerimiseks Patendiametile. Ainuüksi litsentsilepingu sõlmimise fakt on piisav selleks, et lugeda kaubamärgiomanikule vana KaMS § 18 lg-st 1 tulenev kasutamiskohustus täidetuks. Maakohtu vastupidine seisukoht ei rajane vana KaMS § 18 lg-l 2. Maakohus ei ole oma seisukohta õiguslikult põhjendanudki.
33.Vastavalt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklile 8 kaitstakse firmanimetust kõigis liidu liikmesriikides kohustusliku taotluse esitamiseta või firmanimetuse registreerimiseta, olenemata sellest, kas see kuulub kaubamärgi koosseisu või mitte. AS Stol-I on Eestis asutatud juriidiline isik, kelle ärinime kaitsele laienevad ärinimele kehtivad kaitseklauslid, ning tegemist on isikuga, mis tegutses aktiivselt viina tootmise ja turustamise ärisektoris. Hageja ei ole vaidlustanud AS Stol-I ärinime kasutamist ei nüüd ega enne.
34.Maakohus on jaganud valesti tõendamiskoormise, leides, et kostja peab tõendama seda, et vaidlusalust kaubamärki kasutati ning hageja võib piirduda vastuväidetega omapoolseid tõendeid esitamata. Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et kaubamärki „Stol-I“ ei ole kasutatud. Järelikult pidi hageja tõendama, et kostja või AS Stol-I rikkus vastavasisulist kasutamiskohustust. Kostja võis kasutada hagi vastu kaitsena vastuväiteid omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid ei esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada. Hageja on esitanud peaasjalikult kriitikat lepingulise esindaja kaudu ning maakohtu heakskiidul on menetlusosaliste rollid sisuliselt vahetunud. Maakohus on oma seisukoha, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid www.stol-i.ee veebilehe sisu kohta, kujundamisel rikkunud TsMS § 230 lg 2 teises lauses sisalduvat selgitamiskohustust.
Vastus apellatsioonkaebusele
35.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et maakohus on kohaldanud ekslikult materiaalõigust või rikkunud otsust tehes menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi allpool korrata.
37.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus esmalt, et ei nõustu kaebuse väitega, mille kohaselt on maakohus ekslikult ja kostja jaoks üllatuslikult lähtunud vaidlusaluse perioodi määramisel hagi esitamisele eelnenud 5-aastasest perioodist. Toimikust nähtuvalt on hageja 02.03.2011 vastanud kostja poolt 17.02.2011 esitatud tõenditele ja selgitanud oma nõude alust. Kostja ei ole sellele reageerinud. Hagi alus on jäänud endiseks, sest hageja nõuab kostja ainuõiguse lõppemise tuvastamist KaMS § 53 lg 1 p 3 alusel seoses asjaoluga, et kostja ei ole viieaastase katkematu perioodi jooksul talle klassis 33 kuuluvat kaubamärki kasutanud. Hageja on palunud lugeda ainuõigus kaubamärgiregistreeringule nr 23320 KaMS § 55 lg-st 2 juhindudes lõppenuks alates hagi esitamisest.
38.Kolleegium nõustub KaMS § 53 lg 1 p 3 tõlgendusega, mille kohaselt võib asjast huvitatud isik tugineda ainuõiguse vaidlustamisel ükskõik millisele järjestikusele 5-aastasele ajaperioodile pärast kaubamärgi registreerimist, mille jooksul ei ole kaubamärgi omanik talle kuuluvat kaubamärki KaMS § 17 tähenduses kasutanud. Periood, millele ainuõiguse vaidlustaja tugineda võib, ei pea KaMS § 53 lg 1 p 3 mõtte kohaselt algama tingimata kaubamärgi registreeringust. Samasisulise regulatsiooni sätestab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22.10.2008 direktiiv 2008/95/EÜ artiklis 10 lg 1. Seega on maakohus mõistnud ja kohaldanud materiaalõigust õigesti.
39.Ringkonnakohus jagab ka maakohtu poolt tõendite hindamise tulemusena tehtud järeldusi ja nõustub, et kostja poolt esitatud tõendid ei kinnita kostja poolt kaubamärgi Stol-I tegelikku kasutamist KaMS § 17 lg-tes 1 ja 2 sätestatud viisil. Õige on maakohtu seisukoht, et STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA ja RUSSKAYA viinade tagaetikettidele domeeninime www.stol-i.ee trükkimist ei saa pidada kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgi põhifunktsioonis. Maakohus on oma seisukohta põhjendades viidanud asjakohaselt Euroopa Kohtu ja Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Disainlahenduste Registreerimise Ameti (OHIM) sellekohastele seisukohtadele. Kolleegium nõustub, et KaMS § 17 lg-tes 1 ja 2 silmas peetud kaubamärgi tegeliku kasutamisega on tegemist juhul, kui kaubamärki kasutatakse vastavalt tema põhifunktsioonile. Põhifunktsiooniks on aga kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste päritolu tagamine, eesmärgiga luua turg neile kaupadele ja teenustele või säilitada seda, välja arvatud sümboolse tähendusega kasutamise puhul, mille ainsaks eesmärgiks on kaubamärgiga saadud õiguste säilitamine. Kaubamärgi kasutamise tegelikkuse hindamine peab põhinema nende faktide ja asjaolude kogumil, mille abil on võimalik kindlaks teha, kas kaubamärgi kaubanduslik kasutamine on tõeline, st eelkõige kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste jaoks vastavas majandussektoris turuosa säilitamiseks või loomiseks põhjendatuks peetaval kasutamisel, kaupade või teenuste olemusel, turu omadustel, kaubamärgi kasutamise ulatusel ja sagedusel. Kostja poolt kaubamärgi Stol-I märkimine domeeninime osana viinapudelite tagaetikettidel väikses kirjas ei ole käsitletav kostja poolt tema kaupade tähistamisena eesmärgiga eristada neid teiste isiku samaliigilistest kaupadest. Domeeninime sel viisil märkimine ei võimalda kolleegiumi hinnangul tagada kaubamärgiga kaitstud kaupade algupära nendele turuosa loomiseks või säilitamiseks, kuna kõnealuste alkoholitoodetega kokkupuutumisel ei taju tarbija
neid kui kaubamärgiga Stol-I tähistatud tooteid. Kaubamärkideks nimetatud toodetel on olnud ilmselgelt vastavalt kas STOLICHNAYA, MOSKOVSKAYA või RUSSKAYA. Kolleegiumi arvates võib domeeninimes kaubamärgiks oleva tähise kasutamine tähendada tähise kasutamist kaubamärgina üksnes eeldusel, et tarbija tajuks domeeninime kasutamist kaubamärgina ehk tooteid eristava sümbolina. Lisaks sellele on kostja väited, et domeeniaadressilt www.stol-i.ee võis kohtu poolt otsuse langetamise aluseks võetud perioodil leida infot kaubaklassi 33 kuuluvate ja Stol-I kaubamärki kandvate toodete kohta, jäänud paljasõnaliseks.
40.Maakohtu otsus on õige ka järelduse osas, et kostja poolt ajakirjas City Paper avaldatud reklaame ei saa pidada tõenditeks, mis annavad alust väiteks, et kostja on kaubamärki kohtu poolt otsuse langetamise aluseks võetud perioodil selle põhifunktsioonis kasutanud. Kostja on esitanud dokumentaalsete tõenditena väljavõtted ajakirja City Paper 2001.a ja 2002.a alguse väljaannetest, kuid need ei puuduta vaidlusalust perioodi, vaid pärinevad varasemast ajast. Lisaks sellele ei nähtu reklaamidest, et tegemist oleks kaubaklassi nr 33 kuuluvate toodete reklaamiga. Kuna vaidlust ei ole selles, et kaubaklassi 33 kuuluvaid Stol-I kaubamärgiga tooteid tegelikkuses ei toodetud ega turustatud, ei saa ka kohtule esitatud reklaamid tõendada kaubamärgi kasutamist eesmärgiga luua vastava nimega alkohoolsete jookidele turuosa või seda säilitada.
41.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kostja poolt litsentsilepingu sõlmimist OÜ-ga Vana Kala ja selle Patendiametile registreerimiseks esitamist, ei saa samuti lugeda kaubamärgi kasutamise kohustuse täitmiseks põhjusel, et OÜ Vana Kala ei ole litsentsi saamise järel kaubamärki Stol-I kasutama hakanud. Kaebaja seisukoht, et kaubamärgi kasutamise kohustuse täidetuks lugemiseks piisab pelgalt litsentsilepingu sõlmimise faktist, ei ole õige. Kolleegium nõustub hagejaga, et vaidlusalusel perioodil kehtinud KaMS § 5 lg 3 sätestas ammendava loetelu kaubamärgi kasutamiseks peetavatest toimingutest ning need kehtisid kaubamärgi tegeliku kasutamise määratlemisel ka juhtudel, kui kaubamärgi kasutamise õigus oli üle antud litsentsisaajale. Varasemas KaMS § 18 lg-s 2 sätestatud litsentsiandmise õigus ei tähendanud, et seadusandja oleks soovinud luua sellega kaubamärgiomanikule formaalse ja hõlpsa võimaluse kaubamärgi kehtivuse säilitamiseks ilma, et keegi kaubamärki selle põhifunktsioonis tegelikkuses kasutaks. Öeldu tõttu ei saa kostja poolt litsentsilepingu sõlmimist lugeda lepingu sõlmimise ajal kehtinud KaMS § 18 lg 1 redaktsioonist tulenenud kaubamärgi kasutamise kohustuse täitmiseks.
42.Kaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist tõendamiskoormise jaotamisel kolleegium maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Ringkonnakohtu arvates ei saa panna ainuõiguse vaidlustajale kaubamärgi mittekasutamise tõendamise koormist, kuna tegemist oleks hageja jaoks negatiivse asjaolu tõendamise kohustusega. Hageja on toonud kaubamärgi mittekasutamise kohta välja faktilised asjaolud ja neid põhistanud ning seetõttu on maakohus TsMS § 230 lg-st 1 juhindudes õigesti eeldanud kostja poolt hagile esitatud vastuväidete ehk kaubamärgi kasutamise kui positiivse asjaolu tõendamist.
43.Eeltoodu põhjal jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.