Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kogusummas 255,64 (kakssada viiskümmend viis eurot 64 senti) eurot s.o hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 255,64 eurot.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 16.10.2002 sõlmisid Swedbank AS (endise nimega AS Hansapank, edaspidi hageja) ja Romet Priimägi (edaspidi kostja) Teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr *. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja laenulepingu sõlmimine interneti vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjaliku allkirjaga. 20.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidi lepingu nr * (edaspidi leping 1), mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 10 000 krooni kostja arvelduskontol nr *. Limiidi kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 16% aastas kasutuses olevast limiidist. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti kuu 05. kuupäev. 10.08.2008 kuni 10.02.2009 kostja intressi makseid ei tasunud. 16.08.2006 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr * (edaspidi leping 2), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud arvelduskontoga nr * ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4 000 krooni ulatuses. Lepingu 2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Püsimakseks määrati lepingus 160 krooni ja maksepäevaks iga kuu 10. kuupäev. 23.12.2006 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr * (edaspidi leping 3) summas 15 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.01.2011. Hageja kandis

laenusumma kostja arvelduskontole. Lepingu 3 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10. kuupäeval. Alates 10.09.2009 kuni 10.12.2010 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 16 (kuueteistkümne) üksteisele järgneva põhiosa ja intressi maksega. 31.05.2007 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr * (edaspidi leping 4), mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC Standard Rev* (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr * ja teenindava arvelduskontoga nr * ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4000 krooni ulatuses. Hageja ja kostja leppisid lepingu 4 sõlmimisel kokku, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 10. kuupäeval. Lepingu 4 p 5.7. kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p 5.8. kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress +7 % aastas). 31.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja hanzaneti vahendusel laenulepingu nr * (edaspidi leping 5) summas 19 000 krooni, intressimääraga 22% aastas. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole. Lepingu 5 intress oli 22% aastas ning viivisemääraks on alates 11.02.2011 0,061% päevas (22% : 360 = 0,061% päevas). Alates 10.09.2009 kuni 10.12.2010 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 16 (kuueteistkümne) üksteisele järgneva põhiosa ja intressi maksega. 24.01.2011 saatis hageja kostjale lepingu 1, 2, 3, 4 ja 5 ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 08.02.2011 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse lepingud seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. 20.02.2009 ütles hageja lepingu 1 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr * alla. 22.09.2008 ütles hageja lepingu 2 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr * alla. 10.01.2011 ütles hageja lepingu 3 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 24.03.2009 sulges hageja lepingu 4 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr * alla. 10.02.2011 ütles hageja lepingu 5 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 24.05.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 2420,25 eurot, millest: 1) lepingu nr * võlgnevus on kokku 85,15 eurot (intress 64,13 eurot perioodi 10.08.2008 kuni 20.02.2009 eest, põhiosa viivis 13,04 eurot perioodi 20.02.2009 kuni 29.06.2009 eest, lepingutasu 6,39 eurot ja lepingutasu viivis 1,59 eurot); 2) lepingust nr * tulenev võlgnevus kokku 2,53 eurot (intress 1,83 eurot perioodi 22.09.2008 kuni 22.09.2008 eest ja põhiosa viivis 0,70 eurot); 3) lepingust nr * tulenev võlgnevus kokku 685,84 eurot (põhiosa 424,57 eurot, intress 225,05 eurot perioodi 10.08.2008 kuni 10.01.2011 eest ja põhiosa viivis 36,22 eurot perioodi 10.03.2008 kuni 24.05.2011 eest); 4) lepingu nr * võlgnevus kokku 7,50 eurot (põhiosa viivis 4,09 eurot perioodi 29.09.2008 kuni 18.12.2008 eest ja intress 3,41 eurot perioodi 10.09.2008 kuni 30.09.2008 eest); 5) lepingust nr * tulenev võlgnevus kokku 1 639,23 eurot (põhiosa 969,24 eurot, intress 588,65 eurot perioodi 10.08.2008 kuni 10.02.2011 eest ja põhiosa viivis 81,34 eurot perioodi 10.03.2008 kuni 24.05.2011 eest). 25.05.2011 esitas hageja Swedbank AS Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi Romet Priimägi vastu 2420,25 euro nõudes.

27.05.2011 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. 30.05.2011 on kostjale hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu üle antud. Kostja vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 25.05.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-9/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 2420,25 eurot väljamõistmist kostjalt, millest lepingu nr * võlgnevus on 85,15 eurot (intress 64,13 eurot perioodi 10.08.2008-20.02.2009 eest, põhiosa viivis 13,04 eurot perioodi 20.02.2009 kuni 29.06.2009 eest, lepingutasu 6,39 eurot ja lepingutasu viivis 1,59 eurot); lepingu nr * võlgnevus on 2,53 eurot (intress 1,83 eurot perioodi 22.09.2008 kuni 22.09.2008 eest ja põhiosa viivis 0,70 eurot); lepingu nr * võlgnevus on 685,84 eurot (põhiosa 424,57 eurot, intress 225,05 eurot perioodi 10.08.2008 kuni 10.01.2011 eest ja põhiosa viivis 36,22 eurot perioodi 10.03.2008 kuni 24.05.2011 eest); lepingu nr * võlgnevus on 7,50 eurot (põhiosa viivis 4,09 eurot perioodi 29.09.2008 kuni 18.12.2008 eest ja intress 3,41 eurot perioodi 10.09.2008 kuni 30.09.2008 eest) ning lepingu nr * võlgnevus on 1639,23 eurot (põhiosa 969,24 eurot, intress 588,65 eurot perioodi 10.08.2008 kuni 10.02.2011 eest ja põhiosa viivis 81,34 eurot perioodi 10.03.2008 kuni 24.05.2011 eest). Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust nr * viivis protsendina põhinõudelt (424,57 eurot) alates 25.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning lepingust nr * viivis protsendina põhinõudelt (969,24 eurot) alates 25.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,061% päevas. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 16.10.2002 sõlmitud teleteenuse lepingu /tlk 11/; teleteenuste lepingu tingimused /tlk 12/; arvelduskrediidi lepingu nr * /tlk 13-14/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 15-20/; lepingu nr * laenu andmed

/tlk 21/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 22/; 16.08.2006 poolte vahel sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu /tlk 23-24/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 25-28/; lepingu nr * laenu andmed /tlk 29/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 30/; poolte vahel 23.12.2006 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingu nr * /31-32/; lepingu nr * laenu tagastamise graafiku /tlk 33-34/; lepingu nr * laenu andmed /tlk 35/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 36-39/; 31.05.2007 poolte vahel sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu /tlk 40-41/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 42-43/; lepingu nr * laenu andmed /tlk 44/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 45/; lepingu nr * laenu andmed /tlk 46/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 47-49/; 24.01.2011 kostjale saadetud lepingu ülesütlemise teatise /tlk 5051/; hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu maksekorralduse /tlk 56/ ja hinnakirja väljavõtte /tlk 57-58/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes VÕS § 397 lg-st 1 ja 3 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal.

VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Romet Priimägi’lt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 2420,25 eurot, millest lepingu nr * võlgnevus on 85,15 eurot (intress 64,13 eurot perioodi 10.08.2008-20.02.2009 eest, põhiosa viivis 13,04 eurot perioodi 20.02.2009 kuni 29.06.2009 eest, lepingutasu 6,39 eurot ja lepingutasu viivis 1,59 eurot); lepingu nr * võlgnevus on 2,53 eurot (intress 1,83 eurot perioodi 22.09.2008 kuni 22.09.2008 eest ja põhiosa viivis 0,70 eurot); lepingu nr * võlgnevus on 685,84 eurot (põhiosa 424,57 eurot, intress 225,05 eurot perioodi 10.08.2008 kuni 10.01.2011 eest ja põhiosa viivis 36,22 eurot perioodi 10.03.2008 kuni 24.05.2011 eest); lepingu nr * võlgnevus on 7,50 eurot (põhiosa viivis 4,09 eurot perioodi 29.09.2008 kuni 18.12.2008 eest ja intress 3,41 eurot perioodi 10.09.2008 kuni 30.09.2008 eest) ning lepingu nr * võlgnevus on 1639,23 eurot (põhiosa 969,24 eurot, intress 588,65 eurot perioodi 10.08.2008 kuni 10.02.2011 eest ja põhiosa viivis 81,34 eurot perioodi 10.03.2008 kuni 24.05.2011 eest). Samuti kuulub Romet Priimägi ́lt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõistmisele lepingust nr * viivis protsendina põhinõudelt (424,57 eurot) alates 25.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning lepingust nr * viivis protsendina põhinõudelt (969,24 eurot) alates 25.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,061% päevas.

Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 255,64 eurot /tlk 56/, mille tasumist on kohus kontrollinud 25.05.2011 /tlk 60/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 255,64 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.