2-09-66100/16 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-09-66100 Pankrotimenetluses ei esitatud taotlusi vara välistamiseks. AGi (pankrotis) pankrotimenetluses esitati 3 võlausaldaja poolt nõudeid kokku summas 29 512, 58 eurot. Pankrotihaldur ega võlausaldajad nõuetele vastuväiteid ei esitanud ning nõuete kaitsmise koosolekutel tunnustati II järgu nõudeid kokku summas 15 175,98 eurot ning III järgu nõudeid summas 14 336,60 eurot (sh tingimuslikke nõudeid summas 11 494,33 eurot). Pärast nõuete kaitsmist vähendas Swedbank Liising AS oma nõuet 7356,68 euro võrra ning liisingueseme müügiga saabus nõude edasilükkav tingimus. Lõpparuande kohaselt olid pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suurused ja võlausaldajate rahuldamata nõuete suurused järgmised. II järk Swedbank AS nõue tunnustatud summas 2 338,69 eurot, millest rahuldamata on 2 310,09 eurot CEAS nõue tunnustatud summas 12 837,29 eurot, millest rahuldamata on 12 680,29 eurot. III järk Swedbank Liising AS nõue tunnustatud summas 6 979,92 eurot, millest rahuldamata on 6 979,92 eurot. Kokku on pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid summas 22 155,90 eurot, millest rahuldamata on 21 970,30 eurot. Haldur tõi oma aruandes välja, et ta on teostanud pankrotimenetluse läbiviimisel pankrotiseaduses ette nähtud toiminguid, sealhulgas on ta teavitanud teadaolevaid võlausaldajaid ja viinud läbi võlausaldajate üldkoosolekuid. Haldur koostas ja esitas kohtule AGi (pankrotis) pankrotimenetluse jaotusettepaneku. Haldur on teinud väljamakseid võlausaldajatele vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotusettepanekule ja koostanud lõpparuande. Haldur taotles kohtule määrata haldurile väljamakstava tasu suuruseks 261,97 eurot, millele lisandub käibemaks summas 52,39 eurot. Haldur lähtus tasu arvestamisel oma töö mahust ja keerukusest ning sellest, et AG (pankrotis) pankrotivara hulka kuuluva summa suuruseks on 1 309,87 eurot. Tasu arvestus vastavalt PankrS § 651 lõikele 1 on järgnev: 20% 1 309,87 eurost on 261,97 eurot. Pankrotihalduri poolt pankrotimenetluses tehtud kulud ja halduri tasu on üle vaadanud ja heaks kiitnud võlausaldajate üldkoosolek 01.11.2011.a ning selle kohta on oma nõusoleku andnud ka võlgnik ise. Haldur leidis, et võlgniku maksejõuetus ja pankroti väljakuulutamine on olnud tingitud võlgniku poolt AGE OÜ eest antud isiklikest käendustest tekkinud kohustustest. Võlgnik andis käenduse rendilepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks CEAS ja liisinglepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks Swedbank Liising AS . Kuna võlgnikud ei suutnud oma kohustusi täita, pöördusid võlausaldajad käendaja poole. Võlgnikul puudus autoõnnetuse tõttu tekkinud tervisekahjustustest tingitult võimalus töötada, mistõttu puudus tal ka igasugune sissetulek ja realiseeritav vara, mistõttu ta ei olnud võimeline kohustusi täitma. Haldur leidis, et võlgniku maksejõuetus oli tingitud liiga kergekäeliselt AGE OÜ eest antud isiklikest käendustest. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei olnud kuriteo tunnustega tegu, mistõttu haldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks esinenud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Haldur ei kavatse enam esitada hagiavaldusi. 3(6)

PankrS § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Vastavalt PankrS § 163 lõikele 3 otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PankrS § 163 lõikega 4 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele. Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Ükski võlausaldaja ei ole kohtule esitanud vastuväidet lõpparuandele. Kohus leiab, et AG`i (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne tuleb selles esitatud andmete alusel kinnitada. AG`i (pankrotis, isikukood XXX) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt: II rahuldamisjärk: 1) Swedbank AS nõue tunnustatud summas 2 338,69 eurot, millest saamata on 2 310,09 eurot; 2) CEAS nõue tunnustatud summas 12 837,29 eurot, millest saamata on 12 680,29 eurot. III rahuldamisjärk: Swedbank Liising AS nõue tunnustatud summas 6 979,92 eurot, millest saamata on 6 979,92 eurot. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetust ei ole põhjustanud kuriteo tunnustega tegu. Võlgnikul tekkis maksejõuetus, kuna ta andis kergekäeliselt isiklikke käendusi AGEOÜ kohustuste täitmiseks võlausaldajate ees. Samas sattus võlgnik 15.07.2009.a raskesse liiklusõnnetusse, milles ta sai tõsise peatrauma, mille tagajärjel tekkis võlgnikul täielik amneesia. Tekkinud kehavigastus takistas võlgnikul tööle asumist ja tekkinud võlgnevuse likvideerimist. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab pankrotihalduri tasu kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud 4(6)

2-09-66100 rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 651 lg 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 20% pankrotivarast. Lõpparuandes palus haldur määrata talle väljamakstava tasu suuruseks 261,97 eurot, millele lisandub käibemaks summas 52,39 eurot. Haldur lähtus tasu arvestamisel oma töö mahust ja keerukusest ning sellest, et AG (pankrotis) pankrotivara hulka kuuluva summa suuruseks on 1 309,87 eurot. Tasu arvestus vastavalt PankrS § 651 lõikele 1 on järgnev: 20% 1 309,87 eurost on 261,97 eurot. Haldur tõi oma aruandes välja, et ta on teostanud pankrotimenetluse läbiviimisel pankrotiseaduses ette nähtud toiminguid, sealhulgas on ta teavitanud teadaolevaid võlausaldajaid ja viinud läbi võlausaldajate üldkoosolekuid. Haldur koostas ja esitas kohtule AGi (pankrotis) pankrotimenetluse jaotusettepaneku. Haldur on teinud väljamakseid võlausaldajatele vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotusettepanekule ja koostanud lõpparuande. Kohus leiab, et halduri poolt taotletav tasu summa on põhjendatud ja vastab seaduses sätestatud määrale. Halduri tasu suuruse on heaks kiitnud võlausaldajate üldkoosolek ning võlgnik on kinnitanud, et ta nõustub halduri tasu suurusega. PankrS § 61 lg 1 näeb ette, et halduri taotlusel määrab kohus tasu halduri büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur on palunud määrata tasu OÜ L , mille kaudu haldur tegutseb. Seetõttu tuleb AG`ilt (pankrotis) OÜ L (registrikood XXX, arveldusarve XXX) kasuks välja mõista pankrotihalduri Andres Hermet`i tasu summas 261 (kakssada kuuskümmend üks) eurot ja 97 senti, millele lisandub käibemaks summas 52 (viiskümmend kaks) eurot ja 39 senti. Lõpparuande kohaselt on pankrotihaldur pankrotimenetluse käigus teinud pankrotivarast järgmisi väljamakseid: ajutise halduri tasu ja kulud summas 385,55 eurot, maksud halduri tasult summas 248,49 eurot, riigilõiv (AT teade) summas 19,17 eurot, halduri bürookulu summas 120 eurot ning teenustasud pangas summas 36,42 eurot. Harju Maakohtu 24.08.2011.a määrusega kinnitas kohus AG`i (pankrotis) pankrotimenetluses perioodil 10.02.2010.a kuni 18.07.2011.a tehtud kulutused summas 646,81 eurot ja massikohustused summas 29,58 eurot. Lõpparuande kohaselt on pankrotimenetlusega seotud kulud suurenenud 126,40 euro võrra ning massikohustused (teenustasud pangas) 6,84 euro võrra. PankrS § 66 lg 1 sätestab, et lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Halduri poolt tehtud kulutuste suurus on kinnitatud võlausaldajate üldkoosolekul 01.11.2011.a ning võlgnik on 31.10.2011.a esitanud kinnituse, mille kohaselt tal ei ole vastuväited lõpparuandes kajastatud pankrotimenetluse kulude kohta. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et tuleb täiendavalt kinnitada AG`i pankrotimenetluses tehtud kulud summas 126,40 eurot ja massikohustused summas 6,84 eurot. Kohus osundab, et AG`i pankrotimenetluses tehtud kulud summas 646,81 eurot ning massikohustused summas 29,58 eurot on kohtu poolt juba kinnitatud Harju Maakohtu 24.08.2011.a määruses. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud lõpparuandes on haldur Andres Hermet palunud ennast pankrotihalduri kohustustest vabastada. Kohus leiab, et pankrotihaldur Andres Hermet tuleb vabastada tema kohustustest AG`i (pankrotis) pankrotimenetluses.

2-09-66100 Lõpparuandes on pankrotihaldur palunud kohtul algatada füüsilisest isikust võlgniku AG`i kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise muuhulgas lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. AG esitas 08.12.2009 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. AG kinnitas oma avalduses, et ta täidab PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Pankrotimenetluse käigus on haldur korduvalt avaldanud arvamust, et kuigi AG on liige kergekäeliselt võtnud enda kanda käenduslepingutest tulenevaid kohustusi, ei ole tema maksejõuetus tekkinud kuriteo tunnustega teo toimepaneku tõttu, vaid maksejõuetuse tekkimisel oli oluliseks faktoriks võlgnikuga tõsise liiklusõnnetuse toimumine 15.07.2009.a, mille tagajärjel kaotas võlgnik võimaluse töötada. Käesolevaks ajaks on võlgnik asunud tööle ning pankrotivarasse laekub tema töötasu. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid AG`i kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus algatab AG`i kohustustest vabastamise menetluse ja nimetab AG`i usaldusisikuks AG`i (isikukood XXX), kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. Kohus teeb usaldusisikule AG`ile ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve.