Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 13.12.2006 sõlmisid Swedbank AS (endise nimega AS Hansapank, edaspidi hageja) ja Heiki Kallus (edaspidi kostja) püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr * (edaspidi leping 1), mille alusel hageja andis kostja kasutusse MC püsimaksega (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga * ning arvelduskontoga nr * ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 19 000 krooni ulatuses. Lepingu 1 p. 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Püsimakseks määrati lepingus 760 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 08. kuupäev. 08.11.2009 kuni 08.05.2010 kostja püsimakseid ei tasunud. Lepingu 1 p. 8.3. kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg kehtestatud määras (EKP intress +7% aastas). 19.01.2008 sõlmisid Hansa Varakindlustus (edaspidi kindlustusandja) ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr * krediitkaardikindlustuse poliisi nr * (edaspidi poliis), mille kohaselt lepiti kokku kindlustusmakse määras 0,6%. Kindlustusmakse suurus saadakse, kui korrutatakse kindlustusmakse määr kalendrikuu viimase päeva seisuga kasutatud krediidilimiidiga. Kostja poolt tasumata kindlustusmaksete sissenõudmise õigus tuleneb

poliisi punktist 10.2., mille kohaselt kohustub kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud. Kui vastavad kulud on kandnud hageja, on kostja kohustatud hüvitama hagejale vastavad summad hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 08.11.2009 kuni 08.01.2010 kostja kindlustusmakseid summas 19,93 € ei tasunud. 14.11.2008 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr * (edaspidi leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev* (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr * ja teenindava arvelduskontoga nr * ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 19 500 krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Lepingu 2 p 5.7. kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p 5.8. kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 10.05.2010 kuni 10.11.2010 kostja intressi makseid ei tasunud. 07.06.2007 sõlmisid Hansa Varakindlustus (edaspidi kindlustusandja) ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr * krediitkaardikindlustuse poliisi nr * (edaspidi poliis 2), mille kohaselt lepiti kokku kindlustusmakse määras 0,6%. 10.11.2009 kuni 10.01.2010 kostja kindlustusmakseid summas 22,30 € ei tasunud. 18.06.2009 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr * (edaspidi leping 3) summas 58 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 06.07.2014. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole. 06.09.2010 kuni 06.12.2010 kostja laenu kogu ulatuses tagasi ei maksnud. Lepingu 3 p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates ning pärast lepingu ülesütlemist on viivise määraks lepingujärgne intressimäär aastas. Lepingu intress oli 18% aastas ning viivisemääraks on alates 16.12.2010 0,05% päevas (18% : 360 = 0,05 % päevas). 27.07.2010 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 11.08.2010 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. 20.05.2010 ütles hageja lepingu 1 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr * alla. 23.11.2010 sulges hageja lepingu kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr * alla. 15.12.2010 ütles hageja lepingu 3 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 01.06.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 6159,43 eurot: 1) lepingu nr * võlgnevus kokku 1107,15 eurot (põhiosa 992,72 eurot, intress 7,65 eurot perioodi 20.05.2010 - 20.05.2010 eest, kaardikasko 19,93 eurot ja põhiosa viivis 86,85 eurot); 2) lepingust nr * tulenev võlgnevus kokku 1453,39 eurot (põhiosa 1238,77 eurot, intress 141,20 eurot perioodi 10.05.2010 - 23.11.2010 eest , kaardikasko 22,30 eurot ja põhiosa viivis 51,12 eurot perioodi 23.11.2010 - 01.06.2011 eest); 3) lepingust nr * tulenev võlgnevus kokku 3598,89 eurot (põhiosa 2912,10 eurot, intress 419,74 eurot perioodi 06.05.2010 - 15.12.2010 eest ja põhiosa viivis 267,05 eurot perioodi 06.12.2009 - 01.06.2011 eest).

02.06.2011 esitas hageja Swedbank AS Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi Heiki Kallus vastu 6159,43 euro nõudes. 08.06.2011. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Kostja on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu 20.06.2011 kätte saanud.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 12.05.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-9/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 6159,43 euro väljamõistmist kostjalt, millest lepingust nr * tulenev võlgnevus on 1107,15 eurot (põhiosa 992,72 eurot, intress 7,65 eurot perioodi 20.05.2010-20.05.2010 eest, kaardikasko 19,93 eurot ja põhiosa viivis 86,85 eurot), lepingust nr * tulenev võlgnevus on 1453,39 eurot (põhiosa 1238,77 eurot, intress 141,20 eurot perioodi 10.05.2010-23.11.2010 eest, kaardikasko 22,30 eurot ja põhiosa viivis 51,12 eurot perioodi 23.11.2010-01.06.2011 eest) ning lepingust nr * tulenev võlgnevus on 3598,89 eurot (põhiosa 2912,10 eurot, intress 419,74 eurot perioodi 06.05.2010-15.12.2010 eest ja põhiosa viivis 267,05 eurot perioodi 06.12.2009-01.06.2010 eest). Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust nr * viivis protsendina põhinõudelt (992,72 eurot) alates 02.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, lepingust nr * viivis protsendina põhinõudelt (1238,77 eurot) alates 02.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning lepingust nr * viivis protsendina põhinõudelt (2912,10 eurot) alates 02.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,05% päevas. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 13.12.2006 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr * /tlk 11-12/; lepingu nr * sooritatud operatsioonid /tlk 13-22/; lepingu nr * laenu andmed /tlk 23/; lepingu nr * sooritatud operatsioonid /tlk 24/; krediitkaadrikindlustuse poliisi nr * /tlk 25-26/; 14.11.2008 poolte vahel sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr * /tlk 27-28/;

lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 29-32/; lepingu nr * andmed /tlk 33/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 34/; 07.06.2007 poolte vahel sõlmitud krediitkaardikindlustuse poliisi nr * /tlk 35-36/; poolte vahel 18.06.2009 sõlmitud väikelaenulepingu nr * /tlk 37-38/; lepingu nr * laenu tagastamise graafiku /tlk 39-40/; lepingu nr * laenu andmed /tlk 41/ lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 42-43/; 27.07.2010 kostjale saadetud teatise lepingu ülesütlemisest /tlk 44/; Swedbank AS-i hinnakirja väljavõtte /tlk 49-50/ ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu maksekorralduse /tlk 51/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes VÕS § 397 lg-st 1 ja 3 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Heiki Kallus’elt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 6159,43 eurot, millest lepingust nr * tulenev võlgnevus on 1107,15 eurot (põhiosa 992,72 eurot, intress 7,65 eurot, kaardikasko 19,93 eurot ja põhiosa viivis 86,85 eurot), lepingust nr * tulenev võlgnevus on 1453,39 eurot (põhiosa 1238,77 eurot, intress 141,20 eurot, kaardikasko 22,30 eurot ja põhiosa viivis 51,12 eurot) ning lepingust nr * tulenev võlgnevus on 3598,89 eurot (põhiosa 2912,10 eurot, intress 419,74 eurot ja põhiosa viivis 267,05 eurot). Samuti kuulub Heiki Kallus’elt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõistmisele lepingust nr * viivis protsendina põhinõudelt (992,72 eurot) alates 02.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, lepingust nr * viivis protsendina põhinõudelt (1238,77 eurot) alates 02.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning lepingust nr * viivis protsendina põhinõudelt (2912,10 eurot) alates 02.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,05% päevas. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 639,11 eurot /tlk 51/, mille tasumist on kohus kontrollinud 02.06.2011 /tlk 53/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 639,11 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.