Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Osaühing Saared esitas 25.10.2011. a kohtule avalduse, milles palus kohtul algatada osaühingu Saared pankrotimenetlus. Avalduse põhjal on peamiseks maksejõuetuse põhjuseks äriühingu kaupade ostmise vähenemine 2011 .a. algusest. Äriühing piiras firma majanduskulusid, loobudes raamatupidamisteenusest, makseterminali kasutamisest, tööjõukulud viidi nullini. Ostmine ei elavnenud ja võlgnik sattus olukorda, kus ettevõtte majandustegevusest saadud tuludest ei piisa võlgnevuste likvideerimiseks. Võlgnik hindab oma käibevara väärtuseks 3629,69 eurot, võlgasid 942,92 euro ulatuses. Kuna võlgnikul on vara suuremas väärtuses kui võlgasid, pidas kohus asjas eelistungi, et selgitada tegeliku maksejõuetuse eeldusi. Eelistungil 03.11.2011 seletasid võlgniku juhatuse liikmed, et majandustegevus on lõppenud, käivet enam ei ole. Kauplus on suletud ja olemasoleva varaga ei soovi võlgnik tehinguid teha ilma pankrotimenetluseta. Vara realiseerida ei ole võlgnik suutnud, kuid kulud kuhjuvad- üüri ja elektrikulu. Kohus otsustas 07.11.2011. a määrusega võtta pankrotiavaldus menetlusse ja algatada Osaühingu Saared pankrotimenetlus. Kohus määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande. Aruandest nähtub, et võlgniku vara väärtust hindab ajutine haldur kuni 350 –le eurole. Kohustusi on võlgnikul summas 1156,27 eurot. Neist suurima võlasummaga on rendileandja võlaga 657,52 eurot. Äriühingul puudub kinnisvara, võlgniku juhatuse liige on andnud äriühingule laenu, mille tagastamiseks nõuet ei esita. Kuna võlgniku kohustused ületavad vara ja äriühing on tegevuse lõpetanud, on ta muutunud alaliselt maksejõuetuks. Ajutine haldur analüüsis maksejõuetuse põhjusi ja leidis, et pankrotiavaldus on juhatuse liikme poolt esitatud õigeaegselt. Alaline maksejõuetus tekkis septembris-oktoobris 2011. Maksejõuetuse põhjuseks on klientide vähesus, tellimuste valmistamiseks vajalike kaupade hinna kallinemine ja üldhalduskulude suurenemine. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Võlgnik on oma tegevuse täielikult lõpetanud ja puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid saneerimismenetluse läbiviimist või kompromissi

Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada Saared OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohtuistung Kohtuistungil jäid võlgniku juhatuse liikmed avalduses toodu juurde. Võlgniku seaduslikud esindajad on ajutise halduri aruandega tutvunud ja selles kirjapanduga nõus. Txxxx Sxxx on nõus võtma dokumendid hoiule. Ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde ja tegi ettepaneku pankrotimenetlus raugetada pankrotti välja kuulutamata. Arvestades asjaolu, et võlgnetavad summad võlausaldajatele on väikesed, ei näe ajutine haldur võlausaldajate jaoks perspektiivi hakata sellesse menetlusse raha kandma, et menetlust jätkata. Võlausaldajatel puudub põhjendatud huvi menetluse jätkamiseks. Kohtu seisukohad: Võlgniku põhitegevusala on olnud „mööbli, kodutarvete ja rauakaupade vahendamine“. Lepingud on lõpetatud ja muud majandustegevust võlgnikul ei toimu oktoobrist 2011. Puudub omaniku tahe investeerida ettevõtte tegevuse jätkamiseks. Kohtule esitatud ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on võlgasid 1156,27 euro ulatuses ja vara umbes 350 euro väärtuses. Ehkki võlgade summa ei ole suur, ei ole ka see kaetav võlgnikul olemasoleva vara arvel. Äriühing on lõpetanud tegevuse ja see on olnud majanduslikult põhjendatud otsus olukorras, kus müügid lõppenud, et vältida üldhalduskulude kasvamist. Kohtu hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on nõudluse ja käibe vähenemine. Ehkki ettevõte on tegutsenud ainult 19 kuud, peegeldab selle käibe muutumine selgelt tarbijate ostuvõime ja majandusolukorra muutumist: 2010.aasta lõpus müügikäive suurenes ja 2011.aasta alguses muutus müük peaaegu olematuks. Arvestades pakutavate teenuste ja kaupade spetsiifikat, on tegemist valdkonnaga, milles käive püsib hea ostuvõime olukorras. Seetõttu puudub omanikul perspektiiv sellesse tegevusse selles valdkonnas investeerida. Tegemist on olukorraga, milles puuduvad piisavad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja neid vahendeid ei ole kusagilt ka tulemas. Võttes aluseks Pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, ei ole Pankrotiseaduse mõttega kooskõlas. Seetõttu kohus võlgniku pankrotti välja ei kuuluta, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub selle katteks ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlausaldajatel puudub põhjendatud huvi selle menetluse jätkamise vastu. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Osaühingu Saared pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 29 lg 8 näeb ette, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Seega tuleb ajutisel halduril võlgnikettevõte likvideerida, dokumentide hoidjaks määrab kohus juhatuse liikme Txxxx Sxxxx. Menetluskulude jaotus Ajutine haldur on esitanud taotluse temale tasu maksmiseks ja kulude hüvitamiseks. Ajutine haldur taotleb tasu määramist 7,25 töötunni eest kokku summas 409,60 eurot ja kulutuste hüvitamist 20,94 euro ulatuses, kokku 430,54 eurot. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus on seisukohal, et tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 7,25 tundi on kohane ja proportsioonis selle menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga ja vastab tegelikule töökulule, arvestades ka määruse tegemisele järgnevaid kohustusi. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasumääraks 64 eurot ja 9,6 eurot ühe tunni eest. Seega jääb taotletud tasumäär seadusega ettenähtud ülemmäärast allapoole. Hüvitatavate kulutuste hulka ei ole arvatud transpordikulu ja taotletud hüvitatavad kulud 20,94 eurot on kohased. Taotletud tasu ja kulutused summas 430,54 eurot on põhjendatud. PankrS § 23 lg 4 näeb ette, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 150 lg.4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Käsitletavas pankrotimenetluses on võlgnik maksejõuetu, pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid, mistõttu tuleb pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus on teinud sellekohase määruse. Kohus määras, et ajutise halduri tasu tuleb katta võlgniku vahenditest ja vajalikus puudujäävas osas hüvitatakse need riigi vahenditest.

Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.