Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kassatsioonkaebuse Riigikohtule võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

R.I. .

MAAKOHTU LAHEND

Kohus oli seisukohal, et antud juhul on tegemist kolmepoolse kokkuleppega, kus hageja ja R.I. leppisid kokku, et hageja annab R.I. käsutusse 69 000 krooni, kandes selle summa üle R.I. elukaaslase V. Andrejeva arvelduskontole, kust R.I. il on kokkuleppel V. Andrejevaga võimalus nimetatud summa kätte saada. R.I. ja V. Andrejeva leppisid kokku, et viimane lubab hagejal kanda oma kontole 69 000 krooni üleandmiseks R.I. ning raha laekumisel kostja kontole annab kostja nimetatud summa üle R.I. . Tunnistaja R.I. kinnitas kostja seletusi, et kostja on talle nimetatud 69 000 krooni üle andnud. VÕS § 703 lg 1 kohaselt maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. Antud juhul on hageja käsundanud kostjat üle andma hageja arvel R.I. 69 000 krooni ja R.I. on antud õigus nimetatud raha vastu võtta. Kostja on aktseptinud VÕS § 704 kohaselt käsundit R.I. kaudu. Kohus oli seisukohal, et eeltooduga ja dokumentaalsete tõenditega (tl 55-56, 62) on tõendamist leidnud, et kostja on nimetatud maksekäsundi täitnud ning seega puudub hageja ja kostja vahel mingi võlasuhe ning alus hagi rahuldamiseks. Kohtul puudub vajadus anda hinnang hageja ja tunnistaja R.I. vahelisele õigussuhtele, sest R.I. ei ole antud asjas menetlusosaliseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

seadis pooled ebavõrdsesse olukorda, kuna hagejal ei olnud võimalust esitada kohtule oma arvamust kostja uute vastuväidete suhtes; 4) ei ole kohus täitnud TsMS § 442 lg 2 p 51 ja lg 9 nõudeid, mille järgi otsuse sissejuhatuses märgitakse tsiviilasja hind ning viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohus ei ole märkinud resolutiivosas kaebuse lahendamise võimalust kirjalikus menetluses ega selgitanud võimalust taotleda menetlusabi, nagu näeb ette TsMS § 442 lg 6. Kohtuotsuses ei ole märgitud hageja nõuete järjekord kostja vastu vastavalt TsMS § 442 lg-le 7 (maksekäsu kiirmenetlus, hagi esitamine, kus õiguslikuks aluseks oli laenulepingu järgi laenu tagastamine, alusetu rikastumise alternatiivse õigusliku aluse esitamine); 5) ei kohaldanud kohus otsuse tegemisel VÕS § 3 p-i 3; §-i 1027; § 1028 lg-t 1 ja § 1032 lg-t 1, vaatamata sellele, et nimetatud õigusnormid olid hageja nõude aluseks, ega motiveerinud nimetatud paragrahvide mittekohaldamist.

ei ole esitatud kohase isiku vastu ning juhul, kui vahendeid kasutati mittevastavuses käsundi sisuga, on hagejal nõue tunnistaja vastu; 4) võis hageja kostja esitatud dokumentide ehtsuse vaidlustada vastavalt TsMS §-le 277 maakohtus, esitada taotluse nende mittearvestamiseks ning nõuda dokumentide ekspertiisi. Hageja eeltoodud õigust ei kasutanud ning kohus arvestas õigesti ka nimetatud tõendeid. Lisaks on tõendid vastavuses poolte väidetega ärisuhete kohta; 5) on eksitav apellandi väide, et kohus ei võimaldanud esitada hagejal seisukohta kostja uute vastuväidete (16.02.2011 kirjalik seisukoht) kohta. Hageja ei soovinud enne kohtuvaidlusi sisulist arutelu täiendada, sh ei soovinud esitada täiendavaid seisukohti ega tõendeid (28.02.2011 kohtuistungi protokoll). Kohus alustas kohtuvaidlusi poolte nõusolekul ning ei ole tagasi lükanud ka ühtegi taotlust ega jätnud vastu võtmata tõendeid; 6) on apellandi etteheited kohtuotsuse vorminõuete rikkumisele põhjendamatud, kuna need ei mõjuta otsuse sisu ja lõpplahendust, sh on väited selgituste puudumisest edasikaebe osas osaliselt alusetud ning need ei ole saanud hagejale takistuseks edasikaebeõiguse kasutamisel; 7) kohus, kvalifitseerides õigussuhte, välistas VÕS § 3 p 3; § 1027; § 1028 ja § 1032 lg 1 kohaldamise. Viidatud normide kohaldamine eeldaks poolte vahel muu õigussuhte puudumist. Antud juhul oli poolte vahel õigussuhe – maksekäsund; 8) vaidleb vastustaja vastu apellatsioonkaebusele lisatud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks asja juurde võtmisele. Tõend on tekitatud vahetult enne kaebuse esitamist sooviga panna kahtluse alla kostja esitatud tõendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 703. Ainuüksi asjaolu, et lepingu pooled lepivad kokku täitmises nii, et täitmine toimub kolmanda isiku arvelduskontole rahasumma kandmisega, ei anna alust asuda seisukohale, et tegemist on hageja ja kostja vahelise maksekäsundiga. Hageja ja kostja seletustest nähtuvalt ei olnud nende vahel õigussuhet seoses maksekäsundiga. Samas saab asja materjalide alusel asuda seisukohale, et kostja ja R.I. vahel oli käsund, mille kohaselt kostja lubas kasutada hageja ja R.I. vahelise lepingu täitmiseks oma arvelduskontot. Kuna R.I. ütluste kohaselt on ta kätte saanud kostja arvelduskontole hageja poolt lepingu täitmiseks kantud summa 69 000 krooni, siis ei ole kostja alusetult rikastunud, s.o kostja on täitnud R.I. käsundi ning hagejal saavad olla nõuded vaid teise lepingupoole R.I. vastu (kas siis tulenevalt laenulepingust vm lepingust).

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.