Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-67388

Asjaolud Kohtule on esitatud kompromissileping, mis on sõlmitud 25.11.2011. a S. L. -i (hageja) lepingulise esindaja K. K. E. K. ) lepingulise esindaja Indrek Leppiku vahel. Pooled taotlevad menetluse lõpetamist seoses kompromissi kinnitamisega. Samuti taotleb hageja lepinguline esindaja tasutud riigilõivust poole, s.o 95 (üheksakümmend viis) eurot 87 senti tagastamist hageja S. L. -i pangakontole nr 221012021568 AS-is S selgitusega: „Hagi E. K. , riigilõivu tagastamine".

Kohtu põhjendus TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Sama paragrahvi 7. lõike kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kompromissilepingu kohaselt on pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

2(3)

2-10-67388

Kuna poolte vahel sõlmitud kompromissileping on seaduslik ja seda on võimalik täita, samuti ei kahjusta see avalikku huvi ega ole vastuolus heade kommetega ning puuduvad muud kompromissi kinnitamist välistavad asjaolud, sellepärast leiab kohus, et esitatud kompromiss poolte vahel tuleb kinnitada ning seoses sellega menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab täiendavalt, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Vastavalt TsMS §-le 430 lg 9 saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab muu hulgas, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas asjas on S. L. hagiavalduse esitamisel 28.12.2010. a tasunud 3000 krooni (191,73 eurot) riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 2900072699 (tl 6). Kuna pooled on 25.11.2011. a sõlminud kompromissilepingu ning kohus selle kinnitab, siis tuleb pool menetluses tasutud riigilõivust, hageja esindaja soovitud summas 95,87 eurot, tagastada hageja esindaja poolt märgitud arvelduskontole. Kompromissilepinguga reguleerimata menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. Kompromissis märgitud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamine 5 päevale on põhjendtud ja kuulub rahuldamisele TsMS §-de 64 lg 2 ja 661 lg 4 alusel.

Lembit Käis kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.