Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

13.12.2010.a. esitas hageja Swedbank AS hagi Peter Luik vastu võla nõudes. Hagavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.03.2007.a. vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev. krediitkaardi nr XXXXXXX krediidilimiidiga 10 000,00 Eesti krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXXXXX. Vastavalt lepingu punktile 5.1 krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni toimingu summa laekumiseni limiidikontole või kuni lepingu lõppemiseni. Lepingu punkti 5.4 kohaselt arvestas hageja igapäevaselt intressi kasutatud krediidilimiidi eest. Intressimääraks oli lepingu järgi 16%. Lepingu punkti 5.7 alusel kohustus kostja tagama, et maksepäeval (so iga kuu 10. kuupäeval) oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot intressi ulatuses (lepingu punkt 5.6). Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontolt tasumisele kuuluvat summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu punktis 5.7 toodud maksekohustust. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 10 281,80 Eesti krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata. Sellega rikkus kostja lepingu punkte 5.1. ja 5.4. Seoses võlgnevusega hagejale saatis hageja kostjale teatise, vastavalt hagiavalduse punktis 1.7. toodule, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda andes tasumiseks täiendava tähtaja. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu üles öelduks. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja hagejale ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks teinud. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel Hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 10 281,80 Eesti krooni. Kostja lepingu ülesütlemise järel tema kasutuses olevat krediidisummat 10 281,80 Eesti krooni hagejale ei tagastanud. Tulenevalt sellest arvestas hageja kohustusega viivitamise eest viivist. Hageja saatis 18.05.2009 kostjale teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles teavitas hageja kostjat võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks hagejaga ühendust võtta. Kostja ei tasunud hagejale võlgnevust, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Seoses lepinguga sõlmisid kostja ja AS HV ka krediitkaardikindlustuslepingu hageja (kui kindlustusagendi) vahendusel, mille järgi kohustus kostja kindlustusvõtjana tasuma igakuiselt kindlustuspoliisil toodud määras (0,6% kalendrikuu viimase päeva seisuga kasutatud krediidilimiidist) kindlustusmakseid lepingus nimetatud maksepäeval eelneva kalendrikuu eest. Kindlustusandjaks oli AS HV ja soodustatud isikuks hageja. Kostja kohustus tagama maksepäeval kindlustusmakse ulatuses vaba raha olemasolu arvelduskontol, mida hagejal oli õigus maksepäeval kindlustusmakse ulatuses debiteerida (kindlustuspoliisi punkt 1). Kindlustusleping lõppes lepingu ülesütlemise tõttu (kindlustuspoliisi punkt 6), kuid kostja poolt on hagejale tasumata kindlustusmaksed. Hageja lisab hagivaldusele krediitkaardikindlustuse poliisi nr XXX kinnituse hageja poolt tasutud summa 246,76 Eesti krooni. 09.12.2010 seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 12 364,41 Eesti krooni, millest põhiosa 10 281,80 Eesti krooni, intress 623,09 Eesti krooni, kaardikasko 246,76, viivis 1 212,76 Eesti krooni.

2 (5)

08.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC Standard Charge (P) krediitkaardi nr XXXXXX ning mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti summas 20 000,00 Eesti krooni. Vastavalt lepingu punktile 5.1. krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni väljavõttel märgitud maksepäevani. Määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu punkti 5.2. kohaselt oli hagejal õigus väljavõttel toodud maksepäeval debiteerida kostja kontolt kõik kaardiga tehtud toimingute summad ja hinnakirjas kehtestatud tasud, viivised. Punkti 5.5. kohaselt oli kostja kohustatud hoolitsema selle eest, et tema kontol oleks krediitkaardiga seotud summade debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontot debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu punktis 5.5. toodud maksekohustust, mistõttu oli hagejal lepingu punkti 11.3 kohaselt õigus leping mõjuval põhjusel üles öelda. 18.05.2009 saatis hageja kostjale teatise lepingute võlgnevuse kohta, milles teavitas kostjat võlgnevusest ning palus võlgnevused tasuda hiljemalt 02.06.2009. Hageja hoiatas kostjat nimetatud tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks hagejaga ühendust võtta. Lepingu punkt 5.6. näeb ette tekkinud võlgnevuselt viivise maksmise kohustuse vastavalt hageja hinnakirjale. Hinnakirjas fikseeritud viivise määr on võrdne VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusjärgse viivise määraga. Seisuga 09.11.2010 moodustab kostja määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 25 425,14 Eesti krooni, millest põhiosa on 20 837,41 Eesti krooni, viivised 3 997,76 Eesti krooni, teenustasu 590,00 Eesti krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus summas 12 364,41 Eesti krooni, viivis protsendina vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 10 281,80 Eesti krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus 25 425,17 Eesti krooni ning viivis protsendina määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 20 837,41 Eesti krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja 20.07.2011.a. esitatud seisukohas kostja 09.03.2011.a. vastusele, selgitab hageja, et kui klient jääb võlgnevusse, siis sulguvad kõik internetipanga teenused ning klient ei saa oma kontot kasutada (ei konto väljavõtet vaadata ega tehinguid teha). Hageja selgitab kostjale, kuidas toimib krediitkaardikindlustus. Kostja kohustus kindlustusvõtjana tasuma igakuiselt kindlustuspoliisil toodud määras (0,6% kalendrikuu viimase päeva seisuga kasutatud krediidilimiidist) kindlustusmakseid lepingus nimetatud maksepäeval eelneva kalendrikuu eest. Kostja kohustus tagama maksepäeval kindlustusmakse ulatuses vaba raha olemasolu arvelduskontol, mida hagejal oli õigus maksepäeval kindlustusmakse ulatuses debiteerida. Kindlustusleping lõppes vaba tagasimaksega krediitkaardilepingu ülesütlemise tõttu, kostja poolt oli hagejale tasumata kindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja kostja eest kindlustusmakseid. Hagejale jääb arusaamatuks, mil moel keeldus hageja täitmast krediitkaardikindlustuse lepingut. Kostja väitel tekitas hageja talle moraalset kahju ning palub kohtul 76 728.00 eurot väljamõistmist hagejalt. Kostjal tuleb oma väiteid tõendada. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja leiab, et tema on oma väiteid tõendanud. Kostja seisukohad 3 (5)

Kostja PL 09.03.2011.a. kirjaliku vastuse kohaselt hagile, leiab kostja, et Swedbank AS on keeldunud täitmast kostjaga sõlmitud krediitkaardikindlustuse lepingut, kui tal tekkisid rahalised raskused. 20.10.2011.a. toimunud kohtuistungil lisas kostja, et tema ei ole süüdi, et ta majanduslanguse tõttu ei olnud enam võimeline oma rahalisi kohustusi täitma ning tegemist on VÕS § 103 mõttes vääramatu jõuga.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja on sõlminud 16.03.2007.a. vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev. krediitkaardi nr XXXXXXX krediidilimiidiga 10 000,00 Eesti krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXXXXX. Lepingu punkti 5.1 kohaselt krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni toimingu summa laekumiseni limiidikontole või kuni lepingu lõppemiseni. Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu punkti 5.4 kohaselt arvestas hageja igapäevaselt intressi kasutatud krediidilimiidi eest. Intressimääraks oli lepingu järgi 16%. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 10 281,80 Eesti krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata. Seoses vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepinguga sõlmisid kostja ja AS HV ka krediitkaardikindlustuslepingu hageja (kui kindlustusagendi) vahendusel, mille järgi kohustus kostja kindlustusvõtjana tasuma igakuiselt kindlustuspoliisil toodud määras (0,6% kalendrikuu viimase päeva seisuga kasutatud krediidilimiidist) kindlustusmakseid lepingus nimetatud maksepäeval eelneva kalendrikuu eest. Kostja kohustus tagama maksepäeval kindlustusmakse ulatuses vaba raha olemasolu arvelduskontol, mida hagejal oli õigus maksepäeval kindlustusmakse ulatuses debiteerida. Kindlustusleping lõppes lepingu ülesütlemise tõttu (kindlustuspoliisi punkt 6), kuid kostja poolt on hagejale tasumata kindlustusmaksed. Kohus tuvastas ka, et pooled on 08.12.2007 sõlminud määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC Standard Charge (P) krediitkaardi nr XXXXXX ning mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti summas 20 000,00 Eesti krooni. Vastavalt lepingu punktile 5.1. krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni väljavõttel märgitud maksepäevani. Määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu punkti 5.2. kohaselt oli hagejal õigus väljavõttel toodud maksepäeval debiteerida kostja kontolt kõik kaardiga tehtud toimingute summad ja hinnakirjas kehtestatud tasud, viivised. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus.

VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita lepingus kindlaks määratud tähtpäeval. Kohustuserikkumiseks loetakse VÕS § 100 järgi võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas viivitamist. Antud asjas on tuvastatud, et kostja võttis endale lepingulise kohustuse tasuda vabatagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus koos intressidega igakuiselt 10. kuupäeval ning määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevuse koos viivistega. Kostja on jätnud nimetatud lepingutest tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 101 lg 1 punkti 4 kohaselt on võlausaldajal õigus võlgniku poolsel kohustuse rikkumisel öelda leping üles, mida hageja on käesolevas asjas ka teinud. Samuti on võlausaldajal vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktile 1 nõuda kohustuse täitmist ning vastavalt punktile 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 101 lõikele 2 võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Seega oli hagejal kohtu hinnangul õigus kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu öelda eelpool 4 (5)

nimetatud lepingud üles ning nõuda kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist koos viiviste maksmisega. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vastavalt VÕS § 103 lõikele 2 on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttelt lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ei saanud või ei saa jätkuvalt oma kohustusi täita vääramatu jõu tõttu. Võimalikud muudatused kostja elu- ja töökoha tingimustes, sealhulgas muudatus kostja palga suuruses ei ole kohtu hinnangul käsitletavad vääramatu jõu asjaoludena, mis vabandaksid kostja poolset lepingu rikkumist. Vääramatuks jõuks ei ole ülemaailmne majanduslangus. Ka Riigikohtu otsusest kohtuasjas nr 3-2-1-99-10 ei saa teha järeldust, et majanduslanguse tingimustes eraõiguslikud kokkulepped ei kehti. Krediitkaardi kasutamise lepingu sõlmimisel tuleb igal mõistlikul isikul arvestada, et lepingulised kohustused tuleb täita ka siis, kui ajutiselt puudub töökoht või kui töötasu suurus muutub. Vääramatuks jõuks ei ole isiku enda vastutussfääri kuuluvad asjaolud. Mõistliku isikuna tuli kostjal vastavaid asjaolusid vältida või ületada nendest tulenevad tagajärjed selleks, et täita oma lepingulised kohustused. Kuivõrd kostja poolt lepingute rikkumine ei ole vabandatav, on kostja vastutav oma lepinguliste kohustuste täitmise eest sõltumata sellest, et kostja majanduslik olukord on võrreldes eelpool nimetatud lepingute sõlmimise ajaga muutunud. Kostjal tuleb oma lepingulised kohustused täita vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingute tingimustele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus summas 790,23 eurot, viivis protsendina vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 657,13 eurot) alates hagi esitamisest 13.12.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni, määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus summas 1 624,96 eurot ning viivis protsendina määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 1 331,75 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend üks eurot ja 75 senti) eurot alates hagi esitamisest 13.12.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.