2-11-25631
hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
23.novembril 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 2-11-25631 Tsiviilasja number Hagi ese Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
A. S. hagi A. M. K. vastu kahju hüvitamise 4 236, 27 euro nõudes 4 236, 27 eurot Hageja A. S. , sünniaeg xx.xx.xxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx xxxxx; esindajad v.adv Ants Mailend; v. adv abi Marion Sahtel, advokaadibüroo Varul, Ahtri 6a Tallinn; e-post:[email protected]; kostja A. M. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx xxxx..
nõuet. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostjad kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja võtab kirjalikes vastustes kohtule hageja nõude õigeks ( tl 71). Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 440 lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub TsMS §-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele. A. S. esitas EÜ määruse nr 864/2007 art 4 p 1; REÕS § 2 lg 1; 48 lg 1; 50 lg 1; Soome kahju hüvitamise seaduse ptk 2 § 1; Soome intressiseaduse §-de 4, 7 alusel Tartu Maakohtusse hagi A. M. K. vastu kahju hüvitamise 4 236, 27 euro väljamõistmiseks. Samuti taotleb hageja kahju hüvitamisega viivitamise eest seisuga 01.06.2011 viivise 200,55 euro väljamõistmist ning nimetatud kuupäevale järgneva perioodi eest viivist Soome intressiseaduse § 4 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue tuleneb hagejale kuuluva sõidukiga kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetusest Soomes, Asikkalas 12.07.2010. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai hagejale kuuluv sõiduk oluliselt kahjustada, mistõttu kuulub nimetatud sõiduk utiliseerimisele. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja hagejale liiklusõnnetusega tekitatud kahju summas 4 236, 27 eurot hüvitanud. Tulenevalt Soome intressiseaduse §-dest 4; 7 on hageja arvestanud perioodi 29.10.2010 kuni 01.06.2011 eest viivist viivisemääraga 8 % aastas 200, 55 eurot. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seoses kostja õigeksvõtuga kuulub hagi TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju summas 4 236, 27 eurot ja kuni 01.06.2011 seisuga viivis 200, 55 eurot ning alates 02.juunist 2011 viivis põhinõudelt, so 4 236, 27 eurolt kuni põhinõude täitmiseni Soome intressiseaduse § 4 sätestatud määras (EKP intress+ 7% aastas). Kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 200, 55 eurot) ei või ületada põhinõude summat. 2 (6)
Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskuluna hagiavalduse tasutud riigilõiv 543, 24 eurot ja tasu õigusabi eest 2 912, 02 eurot. Hageja on taotlenud välja mõista menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja A. M. K. on esitanud arvestades TsMS § 176 lg 1,4 sätestatut vastuväite hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Vastuväite kohaselt on viiviste nõudmine kohtu poolt väljamõistetavalt menetluskuludelt alusetu ja viide VÕS § 113 lg 1 ei ole asjakohane. VÕS § 113 sätestab viivise nõudmise võimaluse lepingulistest kohustustest tulenevate nõuete puul. Kostja leiab, et antud asja keerukus ei olnud selline, mis oleks tingitud kahe lepingulise esindaja osalemist asja lahendamisel, sest kostja tunnistas hagi ja tsiviilasi lahendatakse kirjalikus menetluses. Tsiviilasjas käsitletud asjaolud on selged ja tulenesid kahju õigusvastasest tekitamisest. Samuti palub kostja arvestada asjaolu, et tal puudub käesoleval ajal sissetulek, kuna ta õpib. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on hagiavalduse esitamisel arvestades TsMS § -s 133 lg 1, 2 ; RLS § 57 lg 1; lisa 1 sätestatud tasunud vastavalt hagihinnale riigilõivu 543, 24 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 543, 24 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need olid tingitud asja keerukusest või esindaja vahetumise vajadusest. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Määruse nr 137 § 1 lg 1 võimaldab kuni 4 236, 27 eurose tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 3 200 eurot. Hageja taotleb oma kahe lepingulise esindajale tehtud kulutuste hüvitamist kokku summas 2 912, 02 eurot ( koos käibemaksuga). Seega taotleb
3 (6)
hageja lepinguliste esindajate kulude hüvitamist ligilähedaselt kulude väljamõistmise maksimummäärale Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist kolme Advokaadibüroo Varul AS esitatud arve alusel: arve nr 101883, 17.12.2010 alusel; arve nr 110727, 02.06.2011 alusel ja arve nr 111275, 21.09.2011 alusel. Arve nr 101883, 17.12.2010 on esitatud summas 10 872 kr , so 694, 85 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-63-10 selgitanud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Arvele nr 101833 lisatud kulude aruande kohaselt on arve esitatud ajavahemikul 09.09.2010 kuni 17.12.2010 advokaatide Ants Mailend ja Marion Sahteli poolt teostatud teenuste eest, sh nõupidamine kliendiga, analüüs (09.09.2010); kahjunõude koostamine (14.09.2010); nõude täiendamine ja esitamisega seotud asjaajamine (27.09.2010); asja sisu analüüs, kirjavahetused, nõupidamised kliendiga, vastuse koostamine DAS-ile (03.11.2010); maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine; telefoninõupidamised DAS-ga. Ajamahuga kokku 5, 10 tundi. Hageja on esitanud hagi kostja vastu kohtusse 06.juunil 2011. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud seega kostjale kohtueelses menetluses 27.09.2010 koostatud kahju hüvitamise nõude ja 03.11.2010 esitatud vastuse kostja vastusele (tl 47-48; 52-53). Arve nr 110727, 02.juunist 2011 kulude aruandest nähtuvalt on hageja esindajad eraldi märkinud õigusabi osutamisena hagiavalduse koostamise. Seega on hageja esitanud arve nr 101883 õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses ning kohus ei loe hageja esindajate põhjendatuks kuluks arvet nr 101833 summas 694, 85 eurot. Samuti taotleb hageja õigusabikulude hüvitamist Advokaadibüroo Varul arve nr 110727, 02.06.2011 alusel summas 2 425, 18 eurot (koos käibemaksuga) ja arve nr 111275, 21.09.2011 alusel summas 335, 24 eurot (koos käibemaksuga). Arve nr 110727 on esitatud hageja esindajate poolt osutatud õigusabi teenuste ja teenuste seotud kulude eest ajavahemikul 23.12.2010 kuni 01.06.2010 eest summas 2425,18 eurot. Arvele lisatud kulude aruande kohaselt nõuab hageja kulude hüvitamist järgmiste teenuste eest (hageja esindamine hagis A. M. K. vastu) : kirjavahetus kliendi ja DAS-ga; telefoninõupidamine kliendiga, kirjavahetused Backströmiga (Soome õigus), Backströmi arvamuse analüüs; hagi koostamise ettevalmistamine; asjaolude analüüs; hagi koostamine; hagiavalduse täiendamised, esitamine kohtule, ajamahuga 5, 10 tundi, keskmise tunnihind 114, 91 eurot), kokku summas 586, 06 eurot (ilma käibemaksuta). Arvel on kajastatud ka teenustega seotud kulud 1 525, 46 eurot: riigilõiv hagiavalduse esitamisel 543, 24 eurot, advokaadibüroo Backström 10.03.2011 arve+ panga teenustasu 583, 01 eurot ja 03.06.2011 arve +panga teenustasu 303,01 eurot; Dussan OÜ arve 96, 20 eurot ( ilma käibemaksuta). Arve nr 111275 on esitatud hagejate esindajate poolt osutatud õigusabi teenuste ja teenuste seotud kulude eest ajavahemikul 09.06.2011 kuni 07.09.2011 summas 335, 24 eurot (koos käibemaksuga). Kulude aruande kohaselt nõuab hageja kulude hüvitamist järgmiste teenuste eest (hageja esindamine hagis A. M. K. vastu): büroosisesed arutelud, kohtumäärusega tutvumine, kaaskirja koostamine, õiguslikud põhjendused seoses tõlgetega; määruse analüüs, kirjavahetus kostja esindajaga, tegevuskava edasises menetluses; telefonivestlus kohtunikuga; kostja vastuse analüüs, kirjavahetus kliendiga; kostja vastuse ja edasise tegevuskava analüüs; ajamahuga kokku 2,40 tundi, keskmine
4 (6)
tunnihind 111, 67 eurot; kokku summas 268 eurot (ilma käibemaksuta). Arvel on kajastatud ka teenustega seotud kulud tõlketeenus Dussan arve summas 11, 37 eurot. Kohus arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel asjaolu, et antud tsiviilasja kohtumenetlus ei ole olnud esindajale töömahukas ning kostja on hageja nõude peale hagiavalduse kättesaamist kohe omaks võtnud. Kohus lahendab tsiviilasja õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilasja materjalide kohaselt on käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja kohtule esitatud hagiavaldusega 3,5 lehel (tl 3-6). Samuti on hageja kohtule esitanud Soome advokaadibüroo poolt koostatud arvamuse koos tõlkega. Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindaja poolt arvete nr 110727 ja nr 111275 alusel käesolevas tsiviilasjas õigusabile kulutatud aeg 7, 30 tundi ei ole arvestades käesoleva asja keerukust, menetlustoiminguid ja eeldatavalt selleks kulunud aega ülemäärane ning on põhjendatud ja vajalik. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja lepinguliste esindaja poolt õigusabi osutamise eest võetava tasu keskmist tunnihinda 114, 91 eurot ja 111, 67 eurot ( ilma käibemaksuta). Samas ei pea kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista TsMS § 175 alusel hageja lepingulise esindaja kuluna arvetel nr 110727 ja 111275 kajastatud teenustega seotud kulud: advokaadibüroo Backström Co ja Dussan OÜ poolt esitatud arved, kokku summas 993, 59 eurot. Hageja esindaja on esitanud õigusabi arved koos käibemaksuga. Tulenevalt TsMS § 174 lg 6 ei ole hageja esindaja kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi kohaselt on Advokaadibüroo Varul AS käibemaksukohuslane, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks arvestades TsMS § 174 lg 6 sätestatut menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist kostja poolt. Kohus loeb seega TsMS § 175 lg 1 alusel hageja esindajate põhjendatuks ja vajalikuks kuluks (õigusabikuluks) kohtu poolt tuvastatud asjaoludel esitatud arvete alusel (ilma käibemaksuta) 854,06 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 1 sätestatut määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 543, 24 eurot ja hageja esindaja kulu 854,06 eurot, kokku seega menetluskulu 1 397,30 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 1 397,30 eurolt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni
5 (6)
VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõude suurust.
Heiki Kolk Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.