Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anzhela Ternikova
vastu võlgnevuse
Kostja G. M. (isikukood XXX) Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi G. M.-i vastu osaliselt.
2.Mõista G. M.-ilt (isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks G. M.-i ja XXX AS (registrikood XXX) vahel 03.02.2025 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1300 eurot, intressivõlg summas 14,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 15.06.2025 – 06.04.2026 eest summas 108,66 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot ja alates 10.04.2026 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt (1300 eurot) kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ põhivõlanõue summas 662,44 eurot, haldustasu nõue summas 15,60 eurot, intressinõue summas 135,35 eurot ja viivisenõue G. M.-i vastu, mis tulenevad XXX AS ja G. M.-i vahel 16.12.2024 sõlmitud järelmaksulepingust.
Jätta menetluskulud 57,60% ulatuses G. M.-i kanda ja 42,40% B2 Impact OÜ kanda.
5.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 210,24 eurot ning mõista nimetatud summa G. M.-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik
1.Hageja esitas 21.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 2129,61 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi 04.11.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 08.01.2026 määrusega asja üle Harju Maakohtule edasiseks menetlemiseks hagimenetluses.
2.XXX AS ja kostja sõlmisid 03.02.2025 krediidilepingu nr XXX, mille alusel võimaldas XXX AS kostjal kasutada krediidilimiidi 1300 eurot. Intressimäär oli 38,1%, krediidi kulukuse määr oli 46,26%, krediidi kogukulu oli 1743,60 eurot, viivisemäär oli intressimäär. XXX AS maksis lepingu alusel kostjale välja 1300 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja igakuiselt maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid. Krediidiliinilepingus on sätestatud, et igakuiselt tasumisele kuulub: 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot (lepingus sisalduv näide). Kostja ei teinud lepingu alusel mitte ühtegi makset. Kostja jättis tasumata 01.03.2025, 01.04.2025 ja 01.05.2025 maksmisele kuulunud summad. XXX AS saatis kostjale 30.05.2025 lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13.06.2025. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, siis luges XXX AS lepingu ülesöelduks alates 14.06.2025.
3.Lepingu sõlmimise taotluses avaldas kostja, et ta on ettevõtja ja tema igakuise regulaarse sissetuleku suuruseks on 2000 eurot. Krediidiotsuse tegemisel lähtus XXX AS kostja EMTA sissetulekust, mille kohaselt oli kostja 4 kuu miinimum sissetulek 648,80 eurot. Krediidiotsuse tegemisel märkis kostja finantskohustuste kohta: 0 eurot ja majapidamiskuludeks 150 eurot. XXX AS kohaldas finantskohustusteks 100 eurot ja majapidamiskuludeks 339 eurot, arvestades kostja elukohta, ülalpeetavate puudumist. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Leping loeti sõlmituks pärast seda, kui XXX AS on teinud otsuse krediidikonto avada. XXX AS teavitab klienti otsusest SMS teel.
4.Kostja võlgneb krediidilepingu alusel hagejale põhivõlgnevuse 1300 eurot. Hageja on arvestanud intressi perioodi 04.03.2025 – 14.06.2025 eest lepingujärgses määras kokku 177,77 eurot. Hageja on arvestanud viivist intressiga võrdses määras alates 15.06.2025 kuni hagi esitamiseni 21.01.2026 kokku 267,52 eurot. Hageja nõuab 2 (9)
kostjalt ka edasiulatuvat viivist lepingujärgses määras. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et XXX AS rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis nõuab hageja intressi VÕS § 94 sätestatud määras. Intressi summa eelnimetatud perioodi eest on 14,70 eurot. Samuti nõuab hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
5.Kostja ja XXX AS sõlmisid 16.12.2024 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel kandis XXX AS kauba müüjale kostja eest 714 eurot. Järelmaksulepingus lepiti kokku 60 osamaksega maksegraafikus, mille intressimäär aastas on 20,40%, krediidikulukuse määr on 49,47 % ja krediidikogukulu on 1696,56 eurot. Osamakse suurus on 28,28 eurot, haldustasu tuli igakuiselt tasuda 3,90 eurot. Viivisemäär on intressimäär. Kostja jättis tasumata märtsi-, aprilli- ja maikuu 2025 arved. XXX AS saatis kostjale 30.05.2025 lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks kuni 13.06.2025. Kuna kostja võlgnevust XXX AS antud tähtajaks ei tasunud, siis luges krediidiandja lepingu ülesöelduks alates 14.06.2025.
6.Järelmaksulepingu sõlmimiseks esitatud taotluses avaldas kostja, et ta töötab erasektoris ja tema igakuise regulaarse sissetuleku suuruseks on 2000 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on lähtutud kostja EMTA andmetest 648,80 eurot, mille kohaselt see oli kostja 4 kuu minimaalne sissetulek. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot kostja finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta krediidiandja kohaldamise tulemusel kokku 404 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring.
7.Kostja tasus XXX AS-le lepingu alusel 56,56 eurot, millest 0,41 eurot arvestati põhiosa katteks, 48,35 eurot intressi katteks ja 7,80 eurot haldustasu katteks. Kostja võlgneb seega lepingu alusel põhiosa summas 718,59 eurot. Hageja on arvestanud intressi alates 19.02.2025 kuni 14.06.2025 lepingus sätestatud intressi määras kokku 135,35 eurot. Perioodil 19.02.2025 kuni lepingu ülesütlemiseni 14.06.2025 arvestab hageja haldustasu 16,60 eurot (4*3,90). Hageja arvestab ka viivist alates lepingu lõpetamisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 44,48 eurot. Lisaks nõuab kostja ka edasiulatuvat viivist. Juhul, kui kohus on seisukohal, et XXX AS rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis arvestab hageja kostja poolt tasutud 56,56 eurot põhivõla katteks. Põhivõla suuruseks on seega 662,44 eurot.
8.XXX AS loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale 01.07.2025.
9.Hageja nõuab lisaks võla sissenõudmiskulusid kokku 35 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka eposti aadressile (XXX). Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on kantud kulusid: 01.07.2025 nõudekiri (25,00 eurot), 04.08.2025 kiri (5,00 eurot), 05.09.2025 kiri (5,00 eurot) (lisad 8-10) - Kokku: 35,00 eurot. Intress perioodil eest alates 17.12.2024 ehk lepingu sõlmimise järgnevast päevast alates kuni lepingu ülesütlemiseni, so 14.06.2025 summalt 719 eurot on kokku 11,49 eurot kokku 180 päeva eest. Lisaks arvestab hageja viivist alates 15.06.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni.
10.Kohus võttis hagi menetlusse 09.02.2025 määrusega ja toimetas selle kostjale kätte avalikult TsMS § 317 alusel, avaldades teate 11.02.2026. Kohus luges dokumendid 3 (9)
kostjale kättetoimetatuks 27.02.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagivastust esitanud.
11.Hageja korrigeeris oma nõudeid 05.02.2026 menetlusdokumendis. Samuti esitas hageja täiendavaid asjaolusid ja seisukohti 20.03.2026 menetlusdokumendis ja 27.03.2026 menetlusdokumendis. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus on käesolevat asja menetlenud TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses, millest teavitati menetlusosalisi hagi menetlusse võtmise määruses. TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kohus ei ole kohustatud asjas tagaseljaotsust tegema. Käesoleval juhul vaatas kohus asja sisuliselt läbi ja on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
13.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid XXX AS ja kostja 16.12.2024 järelmaksulepingu, mille alusel tasus XXX AS kostja ostetud kauba eest ja võimaldas kostjal tasuda kauba maksumus osamaksete kaupa. Kostja kohustus tasuma intressi ja haldustasu. Samuti sõlmisid kostja ja XXX AS 03.02.2025 krediidilepingu (krediidiliin), mille alusel võimaldas XXX AS kasutada krediidilimiiti 1300 eurot. Kostja pidi tasuma intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingud seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest nähtub, et XXX AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on kostjale võimaldanud krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega. Selliselt on lepinguid käsitlenud ka hageja. Kostja on lepingud digiallkirjastanud. Järelmaksulepingu alusel on krediidiandja väljamakse teinud 17.12.2024 ja krediidilepingu alusel 03.02.2025.
14.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli järelmaksulepingu sõlmimise ajal, s.o 16.12.2024, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,65%. Seega kolmekordne määr oli 49,95%. Lepingu kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 49,47% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär ja ülejäänud krediidiga seotud kulud (igakuine halduskulu). 03.02.2025 krediidilepingu sõlmimise ajal kehtis eraisikutele antud tarbimislaenude krediidikulukuse määr 15,47%. Seega kolmekordne määr oli 46,41%. Lepingus oli krediidikulukuse määrana avaldatud 46,26%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 38,1% aastas (esialgne (maksimaalne) intressimäär) ja püsib muutumatuna kogu 4 (9)
laenutähtaja jooksul, väljavõtu tasu on 0 EUR ning kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Kui nimetatud eeldused muutuvad vastavuses krediidilepingus sätestatuga, siis muutub ka krediidi kulukuse määr. Seega ei ole tarbijakrediidilepingud eeltoodud alusel tühised. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määrad oleksid lepingutes märgitud ebaõigesti.
15.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt loovutas XXX AS 27.06.2025 mõlemast lepingust tulenevad nõuded hagejale, millest kostjale teatati samal päeval. Kohtule ei ole teada asjaolusid, miks nõude loovutamine ei ole kehtiv.
16.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud ja tõendid esitada. Riigikohus on oma 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-s 18 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peab laenuandja omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus, tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena, tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine, tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 5 (9)
17.Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta järgmised andmed. Kostja esitas XXX AS-le laenutaotluse, milles märkis, et ta on ettevõtja. Tema igakuine sissetulek on 2000 eurot, igakuised finantskohustused on 0 eurot, majapidamiskulud on 150 eurot. Sissetulekute suurust kontrolliti EMTA andmebaasi kaudu, mille tulemusena selgus, et kostja igakuine sissetulek on 648,80 eurot. Krediidiandja arvestas majapidamiskuludena 339 eurot, lähtudes kostja elukohast ja asjaolust, et kostjal pole ülalpeetavaid. Krediidiandja arvestas kostja igakuiste finantskohustustena 100 eurot. Päringud tehti creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse. Arvesse võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et XXX AS oleks küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet laenutaotluse andmete minimaalseks kontrolliks. Kostja esitas samasugused andmed ka taotluses järelmaksulepingu sõlmimiseks, v.a majapidamiskulude suuruse, milleks kostja avaldas 200 eurot ja millena XXX AS arvestas 304 eurot. Arvestades eeltoodut järeldub, et XXX AS jättis olulisel määral kontrollimata kostja esitatud andmed tema varalise seisu kohta, rikkudes sellega KAVS § 50 lg-t 3. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oleks olnud piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks.
18.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6.
19.Hageja korrigeeris oma nõudeid 05.02.2026. 03.02.2025 krediidilepingu alusel sai kostja enda kasutusse 1300 eurot. Kostja ei teinud lepingu alusel tagasimakseid. Kohus loeb tõendatuks, et XXX AS saatis kostjale 30.05.2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles teavitas, et kui kostja ei tasu tekkinud võlgnevust, siis loeb krediidiandja lepingu ülesöelduks alates 13.06.2025. Kohtu hinnangul on XXX AS lepingu üles öelnud kehtivalt, arvestades VÕS § 416 lg-s 1 sätestatut. Kostja oli lepingu ülesütlemise päevaks võlgnevuses märtsi, aprilli ja mai 2025 maksetega. Seega võlgneb kostja hagejale 03.02.20025 krediidilepingu alusel põhinõude 1300 eurot. Hageja nõuab perioodi 03.02.2025 - 13.06.2025 eest intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus loeb tõendatuks, et XXX AS maksis kostjale lepingu alusel 1300 eurot 03.02.2025. Kohtu hinnangul on hageja intressinõue põhjendatud. Nimetatud perioodil oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava 1 intressimäära alusel avaldatud kehtivaks intressimääraks 3,15% aastas. Hageja nõutud perioodis on 132 päeva. 3,15/365 päevaga = 0,00863% päevas. 0,00863*1300/100=0,11219 eurot päevas. 0,11219*132=14,70 eurot. Kohus mõistab intressi kostjalt hageja kasuks välja. Hageja nõuab kostjalt ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 15.06.2025 kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Kohtu hinnangul on hageja viivisnõue põhjendatud. Perioodi 15.06.2025 – 08.04.2026 eest on põhivõla 1300 euro tasumisega viivitamise eest viivisesumma 108,66 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja 1
https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar
6 (9)
ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.04.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Sissenõutavaks muutunud viivise arvestus on:
20.Kohus loeb tõendatuks, et järelmaksulepingu nr 695327087784 alusel sai kostja laenu 719 eurot. Leping sõlmiti ja XXX AS tegi väljamakse 17.12.2024. Hageja selgitas 20.03.2026 menetlusdokumendis, et järelmaksuleping sõlmiti 60 kuuks. Eeltoodu nähtub ka järelmaksulepingust. Kostja tasus hagejale lepingu alusel 56,56 eurot. Hageja on arvestanud tasutud 56,56 eurot põhiosa makseteks. Hageja väitel hakkas kostja sellisel juhul võlgnevusse jääma alates 15.05.2025. Kohus hageja väidetega ei nõustu. Järelmaksulepingule on lisatud maksegraafik, millest on näha, millises suuruses põhiosa makseid pidi kostja igakuiselt tegema. Arvestades tasutud 56,56 eurot põhiosamaksete katteks, siis ei ole kostjal põhiosamaksetega võlgnevust käesoleva otsuse tegemise ajaks tekkinud.
21.Kohtule teadaolevalt ei ole krediidiandja määranud makseid uuesti vastavalt VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatule. Kohus palus hagejal ümberarvestus esitada 05.02.2026 e-kirjas hagejale. Seega jääb hageja põhivõla nõue kostja vastu rahuldamata. Kuna kostja ei ole kohtuotsuse tegemise ajal põhiosa maksete tasumisega viivituses, siis ei saanud krediidiandja öelda lepingut kehtivalt üles öelda 30.05.2025 lepingu ülesütlemise hoiatusega alates 14.06.2025, kuna selleks ajaks ei olnud lepingu ülesütlemise eeldused vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 täidetud. Hageja väide, mille kohaselt tuleb leping lugeda hagi esitamise seisuga üles öelduks põhjusel, et 21.01.2026 seisuga on ka hageja korduvalt teavitanud sellest, et leping on üles öeldud, ei ole kohane, kuivõrd kostjal puudus põhiosa võlgnevus ka 21.01.2026 seisuga. Lisaks ei vasta hageja teavitused VÕS § 416 lg 1 nõuetele. Kohus ei saa tuvastada lepingu ülesütlemise kehtivust ka intressivõlgnevuse tõttu, kuna selleks hetkeks ei olnud krediidiandja makseid uuesti määranud VÕS § 4034 lg 7, mistõttu ei olnud kostja korrektsest intressinõudest teadlik. Kohus on seisukohal, et lepingu ülesütlemise kehtivust ei ole võimalik tuvastada põhjusel, et intressivõlgnevus oli, veendumata selle korrektses suuruses.
22.Hageja ei ole esitanud kohtule korrektset intressiarvestust. Hageja korrigeeris oma 05.02.2026 menetlusdokumendis intressinõude suurust, kuid ei esitanud intressiarvestust (s.t igakuiselt tasumisele kuuluva intressimaksete suurusi, mis arvestaks põhiosamaksete tasumist). Kohus tegi ka 26.03.2026 e-kirjas hagejale ettepaneku esitada korrektne intressiarvestus, mida hageja ei teinud. Hageja esitas intressikalkulaatori väljavõtte perioodi 17.12.2024 – 14.06.2025 eest, mille järgi on arvestatud intress terviksummana ja eeldusel, et kostja kasutuses on kogu nimetatud perioodi olnud krediit summas 719 eurot. Eeltoodu ei ole õige ega arvesta asjaolu, et hageja on arvestanud kogu kostja tasutud summa lepingu põhiosa maksete katteks. Vastavalt TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohtul ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada, kui hageja ei too kohtu ette haginõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Kuna kohtul ei ole võimalik hageja esitatud asjaoludel veenduda, millises ulatuses intressimaksetega oli kostja lepingu ülesütlemise hetkeks võlgnevuses, siis ei ole 7 (9)
kohtul võimalik hageja intressivõlgnevust rahuldada. Kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule korrektset intressiarvestust, siis jääb hageja intressinõue tervikuna rahuldamata, kuna hageja intressinõude suurus ei ole kontrollitav.
23.Hageja on nõudnud ka haldustasu 15,60 euro väljamõistmist. Kohus jätab nimetatud nõude rahuldamata VÕS § 4034 lg 7 alusel, kuna kohus tuvastas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. Hageja on nõudnud ka viivise tasumist. Kohus jätab viivisenõude rahuldamata, kuna hageja ei ole otsuse tegemise hetkel põhiosa maksete tasumisega viivituses ja kogu põhivõlgnevuse osa ei ole muutunud sissenõutavaks, kuivõrd kohus ei tuvastanud lepingu ülesütlemise kehtivust, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et leping on jätkuvalt kehtiv.
24.Hageja on nõudnud ka võla sissenõudmiskulude väljamõistmist VÕS § 113 2 lg 2 alusel. Hageja ei tugine asjaolule, et võla sissenõudmiskulude nõue tuleneb kostja sõlmitud lepingust. Hageja tugineb seaduses sätestatud piirmääradele. Hageja hinnangul on tal õigus nõude kulu hüvitamist 35 eurot, kuna kostjal on tasumata põhivõlg kokku 2018,59 eurot ja hageja on kohtuväliselt saatnud kostjale meeldetuletuskirjad võla kohta 01.07.2025 (25 eurot), 04.08.2025 (5 eurot) ja 05.09.2025 (5 eurot). Kohtu hinnangul on võla sissenõudmiskulu nõue põhjendatud. Kuigi kohus ei mõista järelmaksulepingust tulenevat võlgnevust välja, on kostja võlg ka 03.02.2025 lepingu järgi üle 1000 euro, mistõttu ei muutu lubatud kuluhüvitise suurus hagi osalise rahuldamise korral. Menetluskulud
25.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
26.Kuna kohus rahuldas hagi 57,60% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 42,40% ulatuses hageja kanda.
27.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280,14 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20,00 eurot, kokku 365 eurot. Eelnimetatud kulud on vajalikud ja põhjendatud kulud. Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, s.o 57,60% ulatuses, siis kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu summas 210,24 eurot (365*57,60/100), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
28.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses 8 (9)
ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.