Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Iko Nõmm, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.11.2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-68510
Tsiviilasi
AS STV hagi Vladimir Sokolovi vastu varalise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4513.30 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.07.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Sokolovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
19.10.2011 ja 09.11.2011
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja STV AS (registrikood 10059388, asukoht Valge t 6-4 Tallinnas), lepinguline esindaja advokaat Grete Lind Kostja/apellant Vladimir Sokolov (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x xx-xx xxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 11.07.2011 otsus tühistada.
2.Teha asjas uus otsus, millega: 1) rahuldada hagi osaliselt; 2) mõista Vladimir Sokolovilt välja AS-i STV kasuks tekitatud kahju hüvitamiseks 369.55 (kolmsada kuuskümmend üheksa eurot 55 senti) eurot; 3) mõista Vladimir Sokolovilt välja AS-i STV kasuks viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga summas 139.66 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot 66 senti) eurot ja alates 24.11.2011 sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 369.55 eurot täieliku täitmiseni.
3.Maakohtus kantud menetluskulud jätta 8% ulatuses kostja ja 92% ulatuses hageja kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta hageja kanda.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.17.10.2008 esitas STV AS hagi Harju Maakohtusse Vladimir Sokolovi vastu 70 618 krooni, viivise hagi esitamise seisuga suuruses 2554.80 krooni ja viivise seadusjärgses ulatuses alates 17.10.2008 kuni põhinõude täitmiseni sissenõudmiseks.
2.Kostja oli hageja töötaja ja täitis 17.06.2008 oma tööülesandeid Muuga objektil. Kostja lahkus objektilt kedagi teavitamata ja ilma loata ning põhjustas kell 20.00 Laagna teel hagejale kuuluva sõiduautoga Honda HRV (regnr 142 MDY) avarii, mille tagajärjel sõiduk muutus kasutuskõlbmatuks. Avarii toimumise ajal viibis sõidukis kõrvaline isik, kellel ei olnud õigust autos viibida. Kuna kostja lahkus oma tööpiirkonnast omavoliliselt, ilma kedagi teavitamata, siis rikkus kostja oma töökohustusi.
3.Kahju suuruse kindlaksmääramisel saab lähtuda sõiduki bilansilisest maksumusest, mida vähendatakse amortisatsiooni võrra. Sõiduki soetusmaksumus oli 232 900 krooni ning jääkväärtuseks enne avariid 70 618 krooni. Jääkväärtuse arvutamisel on lähtutud sõiduki soetamismaksumusest ja arvestatud amortisatsiooni. Avariilise sõidukiga samaväärsete sõidukite müügikuulutuste kohaselt oli sõidukite turuväärtus 89 000 - 207 000 krooni.
4.Pärast avarii toimumist vaadati sõiduk üle ja fikseeriti selle kahjustused. Kuna need olid tõsised, kandis hageja sõiduki maha ja võõrandas varuosadeks NIK Tehnika OÜ-le 20 000 krooni eest, mis tuleb lugeda sõiduki väärtuseks pärast avarii toimumist. Kuna avarii tagajärjel said kahjustada sõiduki ees- ja keskpostid, ei olnud mõistlik sõidukit taastada, kuna selle raam oleks jäänud kõveraks. Avariilisel sõidukil puudus kaskokindlustus. Kuna sõiduk võõrandati pärast hagi esitamist, ei saanud hageja sõiduki võõrandamisest saadud summat kahju suuruse määramisel arvesse võtta. Sõiduki taastamiskulud oleksid ületanud 8000 eurot. Seega oleks sõiduki parandamine olnud kulukam kui selle väärtus.
5.Kostja ekipaaž pidi viibima skeemi kohaselt Linnamäe tee 9 parklas, mitte Laagna teel. Kolmanda isiku viibimist autos avarii toimumise ajal tõendab turvaosakonna direktori M.Ai seletuskiri. Kostja väide, mille kohaselt toimus õnnetus halbade teeolude tõttu, on tõendamata. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmete kohaselt avarii toimumise päeval vihma ei sadanud ja nähtavus oli 27 km. M.Ai seletuskirja kohaselt viibis sõidukis avarii ajal kostja tüdruksõber O. Kostja lahkus objektilt selleks, et oma
tüdruksõber koju viia. Kostja ei ole tõendanud, et ta lahkus piirkonnast selleks, et minna järgi dokumentidele. Kostja viidatud turvaseaduse sätted ei välista kostja vastutust tekitatud kahju eest. Isegi juhul, kui see oleks tõendatud, ei ole see seotud töökohustuste täitmisega ega ole mõjuv põhjus piirkonnast lahkumiseks. Tööks vajalike vahendite unustamine on samuti töökohustuste rikkumine. Laagna tee, kus õnnetus toimus, Muuga piirkonna osa ei olnud. Kostja ei valvanud kindlat objekti, vaid ta pidi ootama häiresignaali parklas.
6.Muuga piirkond piirnes Mustakivi teega. Avarii toimus Mustakivi silla all suunaga kesklinna poole, mis ei kuulu teenindatavasse piirkonda, kuna Mustakivi silla alt läbiv Laagna tee väljub piirkonnast ning on avariikohas ühesuunaline ilma tagasipöörde tegemise võimaluseta. Seega ei toimunud avarii teeninduspiirkonnas. Hageja esitatud kaarti on töötajatele tutvustatud ning see paikneb hageja asukohas kõigile teadmiseks. Kuna kostja ise väitis, et ta tahtis sõita Valgele tänavale, on tõendatud, et kostja lahkus piirkonnast. Kostja ei ole tõendanud, et ta täitis Laagna teel Mustakivi silla all töökohustusi.
7.Kostja poolt esitatud AS-i Balneom tõendi on allkirjastanud Irina Issajeva, kes on end märkinud ettevõtte juhatajaks, kuid äriregistri andmetel sellenimeline juhatuse liige puudub. Tõendist ei nähtu, kas O S pöördus vastuvõtule ise või telefoni teel. Avarii toimumise kohast kulub AS-i Balneom jõudmiseks 5 minutit. Kuna avarii toimus kella 20.00 ajal, võis O S jõuda arsti juurde pärast õnnetust. Seega ei tõenda kostja esitatud tõend, et O S õnnetuse ajal sõidukis ei viibinud.
8.Veho Eesti AS-i poolt koostatud remondikalkulatsiooni järgi oleks kulunud sõiduki remondiks 14 850.18 eurot. Kuna hageja hindas sõiduki väärtuseks enne avarii toimumist 4513.30 eurot, ületavad taastamiskulud sõiduki väärtust. Samaväärsete sõidukite väärtus algab 5688.10 eurost. Seega isegi juhul, kui arvata maha sõiduki müügist saadud 1083 eurot, kulub uue samaväärse asja soetamiseks 4605.10 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 4513.30 eurot.
9.Alusetu on kostja viide Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjale, kuna iga ettevõte kehtestab ise oma tööks vajalikud piirkonnad. Töölepinguseadus (TLS) ei kohustanud tööandjat tutvustama skeemi töötajale allkirja vastu. Kuivõrd kostja poolt kolmandate isikute äraviimine ei ole seotud töökohustuste täitmisega, kuulub kahju töökoodeksi (TööK) § 128 lg 1 p 7 alusel hüvitamisele täies ulatuses. Laagna teel tagurdamine ei olnud võimalik.
10.Kostja esitatud spetsialisti arvamusest ei nähtu, millist metoodikat on kasutatud ja millistele andmetele tuginedes on järeldused tehtud. Kalev Lehtla ei ole sõidukit üle vaadanud. Avariikoht ei piirnenud ainult äärekiviga, vaid paekiviseina ja toestustaladega. Kuivõrd arvamus käsitleb ainult äärekivist tingitud kahjustusi, on see asjakohatu. Tõendamata on ka kostja väide pehme ühenduslüliga pukseerimise kohta. Sõiduki registreeritus ARK-s ei välista hagejale kahju tekkimist. Kostja vastuväited
11.Kostja oli valmis hüvitama sõiduki kaskokindlustuse omavastutuse osa. Kostja ei sooritanud avariid tahtlikult ja kostjat ei ole väidetava teo eest distsiplinaarkorras karistatud.
12.Muuga objekti, millele hageja viitab, olemas ei ole. Turvaosakonna ekipaažide asukoha skeemilt nähtub, et ekipaaž nimetusega „Muuga“ teenindas Muuga ja Lasnamäe 4. ja 5. rajooni ning asus Linnamäe tee 9 parklas. Ühelegi dokumendile ei ole märgitud, et sealt asukohast ei või lahkuda. Skeemil on märgitud, et ekipaaž ei tohi lahkuda teenindatavast piirkonnast mõjuva põhjuseta. Laagna tee osa on seotud Muuga teenindatava piirkonnaga ja kostjal oli õigus seal viibida. Kuna kostja piirkonnast ei lahkunud, puudub vajadus tõendada mõjuva põhjuse olemasolu. Kostja kavatsused piirkonnast välja sõita ei realiseerunud.
13.Liiklusõnnetus toimus halbade teeolude tõttu – sadas tihedat vihma ja oli halb nähtavus. Seetõttu kostja ei märganud, et teel tekkis libedus ja auto sattus külglibisemisse. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi väljatrüki andmed ilmastikuolusid avarii päeval ei tõenda, kuna meteoroloogiline jaam asub Harkus, mis on sündmuskohast 40km kaugusel ega saa tõendada, milline ilm oli Tallinnas. Politseid ja teisi eksperte õnnetuse toimumise kohta ei kutsutud, mistõttu süü ei ole tuvastatud.
14.Avarii tagajärjel sõiduk olulisel määral vigastada ei saanud, olulised kahjustused sai auto äravedamise käigus puksiiriga eraauto abil. Puksiirabi teenust otsustas hageja mitte tellida. Edasisel sõiduki ülevaatusel osalenud isikutel ei olnud eriteadmisi sõiduki vigastuste hindamisel. Kui sõiduk oleks hävinud, oleks see kustutatud registrist, kuid sõiduk on tänaseks tehniliselt korras ja on ümber registreeritud eraisiku nimele.
15.Kostja sõitis Laagna teele, kuna ta oli unustanud oma töötõendi kontorisse ja tal oli mõjuv põhjus asukohast lahkumiseks. Teenindatavast piirkonnast kostja ei lahkunud. Avarii toimumise ajal oli kostja autos üksinda. O.S ei saanud viibida õnnetuse paigas, kuna oli samal ajal arsti juures. Kostja tahtis sõita hageja peakontorisse Valgel tänaval, et tuua sealt ära oma töötõend. Sõitma hakates kostja lahkumisest kedagi ei teavitanud. Mõjuva põhjuse olemasolul oli kostjal õigus piirkonnast lahkuda.
16.Kuigi Veho Eesti AS-i kalkulatsiooni järgi ületavad sõiduki taastamiskulud selle väärtuse enne avarii toimumist, on sõiduk siiski taastatud ja registris arvel, mistõttu oleks olnud sõidukit võimalik taastada ka märksa odavamalt. Kui asja väärtus oli enne avariid 4513 eurot ja pärast avariid 1278.23 eurot, oleks hagejale tekitatud kahju suurus 3235.07 eurot. Hageja peaks arvestama sõiduki väärtusest enne avariid maha selle jääkväärtuse.
17.Kostja esitas spetsialisti arvamuse-hinnangu, mille kohaselt ei saanud sõiduki vigastused olla tingitud kostja sooritatud avariist, mille käigus sõitis kostja sõidukiga vastu äärekivi.
18.Kostja pidas hageja esitatud väljavõtet piirkonna skeemist eksitavaks, kuna puudus kostja allkiri sellega tutvumise kohta. Skeem on vastuolus turvaosakonna ekipaažide asukohtade skeemiga, milles on märgitud, et teenindatav piirkond ulatub Peterburi teelt Narva maanteeni, 6. ja 7. rajoon kaasa arvatud. Lasnamäe 4. rajoon kuulus piirkonda ning kostja esitas kohtule Linnaplaneerimise Ameti kirja, mille järgi algab 4. rajoon Varraku teelt.
19.Ühtlasi pidas kostja alusetuks hageja viidet TööK § 128 lg 1 p-le 7, kuna see on vastuolus hageja sisekorra eeskirjaga, mille järgi on mõjuval põhjusel piirkonnast lahkumine lubatud. Esimese astme kohtu otsus
20.11.07.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 4513.30 eurot ja viivise 163.28 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale kahju, mis tekkis 17.06.2008 avarii tagajärjel hagejale kuuluvale sõidukile. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja täitis avarii toimumise ajal tööülesandeid või mitte, kas ta sõitis oma teeninduspiirkonnast välja ning kas sõidukis viibis avarii toimumise ajal kõrvaline isik. Pooled vaidlevad ka selle üle, milline on hagejale tekitatud kahju suurus.
22.Kohus leidis, et kostja ei täitnud avarii sooritamise ajal töökohustusi. Poolte vahel 02.08.1999 sõlmitud töölepingu p 6.3. nägi ette, et kostja oli töötajana kohustatud täitma muuhulgas tööandja poolt ettevõttesiseste aktidega sätestatud tingimusi ja patrullauto kasutamise kord nägi ette, et patrullauto ülesandeks on objektidelt saabunud häiretele reageerimine ja patrullteenuste osutamine vastavalt sõlmitud lepingutele. Patrullautot oli keelatud kasutada isiklike asjade ajamiseks või kõrvaliste isikute sõidutamiseks. Kostja poolt allkirjastatud mehitatud ja valvurvalve turvatöötajate tegevusjuhendi p 4.11 nägi ette, et turvatöötajatel oli keelatud lahkuda töölt enne uue vahetuse või asendaja saabumist või teostada vahetuse üleandmine ilma vahetusülema eelneva nõusolekuta.
23.27.03.2008 kinnitati hageja poolt ekipaažide asukoha skeem, mille kohaselt pidi ekipaaž nr 2 „Muuga“, milles töötas kostja, asuma põhiliselt Linnamäe tee 9 parklas ning ekipaaži
ülesandeks oli Muuga ning Lasnamäe 4. ja 5. rajooni ning Maardu piirkonna teenindamine. Skeem nägi ette, et ekipaaž ei tohi lahkuda teenindatavast piirkonnast mõjuva põhjuseta ning lahkumisel mõjuva põhjuseta on ekipaaž kohustatud teatama sellest turvaosakonna juhtkonda päevasel ajal kell 9.00 kuni 17.00 ja valvepulti öisel ajal kell 17.00 kuni 09.00, puhkepäevadel ja pühadel. Hageja poolt esitatud kaardi kohaselt piirnes ekipaaži nr 2 teeninduspiirkond Mustakivi teega. Tunnistaja M.A ütlustest nähtus, et nimetatud kaart rippus seinal hageja Valge tänava kontoris. Tunnistaja seletas, et kui töötaja unustab midagi kontorisse, peab ta sellest dispetšerit teavitama ning piirkonnast välja sõitmisest tuleb töötajal ette teavitada.
24.Viidatud tõenditest kogumis järeldas kohus, et kostjal oli õigus patrullautot kasutada vaid töölepingulistel eesmärkidel ning selle kasutamine isiklikel eesmärkidel või kolmandate isikute sõidutamiseks ei olnud lubatud. Patrullauto pidi viibima oma teenindatavas piirkonnas ning põhiliselt pidi see olema pargitud Linnamäe tee 9 parklas, piirkonnast välja sõitmisel tuli kostjal sellest eelnevalt teada anda. Kuna õnnetus toimus õhtul kella 20.00 ajal, oleks kostja enne piirkonnast väljasõitmist pidanud teavitama valvedispetšerit. Kostja väitega, et tal oli kohustus teavitada alles siis, kui ta jõudis piirkonna piirini, kohus ei nõustunud. Olukorras, kus töötaja teatab piirkonnast lahkumisest alles piirkonna piiril, ei ole tal võimalik enam tegevusjuhendi p-s 4.11 antud kohustust täita, kuna sellisel juhul ei jõua ta ära oodata asendaja saabumist. M.A esildisest 19.06.2008 nähtub, et avarii toimumise ajal ei olnud kostja juhitud auto seotud otseste tööülesannete täitmisega ega sõitnud välja objektilt saabunud häire või paanikaväljakutse peale. Seega ajal, mil kostja sooritas hagejale kuuluva sõidukiga avarii, kostja tööülesandeid ei täitnud, vaid oli asunud sooritama isiklikku sõitu. Kostja väide, et ta soovis piirkonnast välja sõita eesmärgiga tuua Valge t 6 kontorist ära maha unustatud dokumendid, on jäänud tõendamata. Isegi juhul, kui kostja oleks soovinud sõita järele maha unustatud dokumentidele, oleks kostjal tulnud oma lahkumise plaanist tööandjat eelnevalt teavitada.
25.Kohus leidis, et kostja poolt valvatavat teeninduspiirkonda ei saa samastada endise Lasnamäe 4. mikrorajooniga. Õnnetuse toimumise ajal kehtinud TLS § 50 p 3 nägi ette, et töötaja on kohustatud õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Dokumentaalsete tõendite ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tööandja korralduse kohaselt piirnes kostja teeninduspiirkond Mustakivi teega. Kostja pidi sellise tööandja korraldusega töö tegemisel arvestama ja seda täitma sõltumata sellest, kus kostja hinnangul võisid endise mikrorajooni piirid kulgeda. 27.03.2008 ekipaažide asukohtade skeemis ei viidatud mitte Lasnamäe endistele mikrorajoonidele, vaid pelgalt erinevatele rajoonidele Muugal, Maardus ja Lasnamäel.
26.M.Ai 20.06.2008 seletuskirjast nähtub, et sõidukis viibis avarii hetkel kõrvalise isikuna üks neiu. 02.02.2011 seletuskirjast nähtub, et avarii toimumise kohas viibis lisaks kostjale tema tüdruksõber O. Kostja vastas tunnistaja küsimusele, et ta soovis viia oma tüdruksõpra koju. M.A kinnitas, et kui ta jõudis 5-10 minutit pärast õnnetuse toimumist avariipaika, viibisid avariilises autos kostja ja tema tüdruksõber. Pärast õnnetuse toimumist viis teine hageja patrullauto kostja lapseootel tüdruksõbra arsti vastuvõtule AS-i Balneom. Kostja esitas AS-i Balneom kirja, mille kohaselt pöördus O.S arstile 17.06.2008 kell 20.08. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS Balneom asub avarii toimumise kohast 5 minutilise tee kaugusel. Seega on tõendatud O.S viibimine avariilises sõidukis. Kuigi tunnistaja märkis, et tema isiklikult avariid pealt ei näinud, ei ole tõenäoline, et lapseootel O.S saabus õnnetuskohale 5-10 minuti jooksul pärast selle toimumist (sama ajaperioodi jooksul jõudis sündmuskohale M.A). Juhul, kui O.S ei oleks avarii toimumise ajal sõidukis viibinud, ei oleks olnud vajadust toimetada teda arstlikku kontrolli. Asjas on tuvastatud, et avariilisel sõidukil avanesid mõlemad esimesed turvapadjad. Järelikult on tõendatud, et kostja rikkus tööandja antud korraldust mitte lasta sõidukis viibida kolmandatel isikutel ning kasutas hageja patrullautot isiklikel eesmärkidel.
27.Kohus leidis, et kostja väide erakordselt halbade ilmastikuolude osas on jäänud tõendamata. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel oli Tallinnas 17.06.2008 kella 20.00 ajal vaid nõrk uduvihm ning nähtavus oli 27km. EMHI tõendist nähtub, et tegemist on automaatjaamade igatunniste vaatlusandmetega. Veebilehe andmetel on EMHI-l üle Eesti 99 vaatlusjaama, millistest õnnetuskohale lähim asub Kloostrimetsas. Kostja ei ole tõendanud, et mõnes muus EMHI vaatlusjaamas oleksid tuvastatud need ilmastikuandmed, mida väidab kostja.
28.20.06.2008 koostatud sõiduki kahjustuste akti kohaselt oli avarii tagajärjel lõhutud sõiduki parem pool (kaitseraud, esisild, kapott, tuuleklaas, tiib, peeltala, parem latern, parem uks, parem lävekarp, udulaternad, parem ratas, parem rattavõll, paremad hoovad, roolivarras, roolimehhanism, parem tahavaatepeegel), käigukast, nihkunud sõiduki parem ees- ja keskpost ning katus, nihkunud tagasild, kahjustatud armatuurlaud. Samuti olid avarii tagajärjel tööle hakanud turvapadjad. Akti koostajateks olid lisaks M.Aile S.Zotov ja J.Golubtsov. Samad kahjustused nähtuvad avariilisest sõidukist tehtud fotodelt. M.Ai 02.02.2011 seletuskirja kohaselt sõiduk teisaldamisel lisakahjustusi ei saanud, välja arvatud tagavararehv, millel purunes kumm. Sama isiku 19.06.2008 esildise järgi sooritas kostja sõidukiga avarii sõites vastu teeäärt. Autol olid kahjustatud esisild, parem tiib, kapott, parem ratas, esipõrkeraud, parem esilatern, eesmine ja keskmine tugipost, parem astmelaud, katus, udulaternad, pikitala, käigukast ja turvapadjad. M.A seletas, et sõiduk oli sõitnud vastu seina Mustakivi silla all. Algselt oli auto sõitnud vastu äärekivi ja edasi kapoti, tiiva ja uksega vastu seina. Auto pukseeriti sündmuskohalt minema ning esimene parem ratas vahetati tagavararatta vastu välja. Auto vigastustena loetles tunnistaja samad vigastused, mis olid kirjas tema varasemas esildises ja sõiduki ülevaatuse aktis. Sõiduki mõlemad esimesed kaks turvapatja olid avanenud. Pukseerimisel muid lisakahjustusi peale tagavararattale tekkinud kahjustuse tunnistaja ütluste kohaselt ei tekkinud. Kostjale tehti ettepanek, et tellitakse puksiirauto, kuid kostja keeldus kulude hüvitamisest. Kostja ise viibis sõiduki pukseerimise juures.
29.Kohus leidis, et eelpool viidatud tõenditega on tõendatud, millised kahjustused sõidukil avarii tagajärjel tekkisid. Tõendatud ei ole kostja väide, et avarii tagajärjel sõiduk olulisi kahjustusi ei saanud, vaid need tekkisid pukseerimise tagajärjel. Põhjendatud ei ole kostja vastuväide, mille kohaselt tuvastasid sõiduki vigastused visuaalsel vaatlusel isikud, kellel puudusid eriteadmised. Igal mõistlikul isikul on võimalik välise visuaalse vaatluse alusel tuvastada, millised vigastused sõidukil on. Kostja ei ole põhistanud ega tõendatud, et sõidukil oleksid esinenud mõned varjatud vigastused, mida tavaisikud välisel visuaalsel vaatlusel tuvastada ei saanud või kuidas võisid sedavõrd ulatuslikud kahjustused sõiduki paremale küljele (sealhulgas turvapatjade avanemine) tekkida sõiduki pukseerimise käigus. Spetsialisti arvamus-hinnang nr A11-0270 kostja väiteid ei tõenda. Spetsialist on andnud oma hinnangu mitte vahetult sündmuskohta ja sõidukit üle vaadates, vaid talle esitatud fotode alusel. Seejuures on kostja esitanud spetsialistile otseselt suunavaid küsimusi. Kuna kostja ei ole avaldanud spetsialistile liiklusõnnetuse toimumise tegelikke asjaolusid, mis on tõendatud teiste asjas kogutud tõenditega, on spetsialist väitnud, et sõiduki vigastused ei saa pärineda avariilisest kontaktist äärekiviga. Kostja ei ole spetsialistile esitanud küsimust, kas sellised vigastused võisid tekkida sõiduki paiskumisel vastu seina, mistõttu on tegemist ebausaldusväärse tõendiga. Samuti on tõendamata kostja väide, et sõidukit pukseeriti pehme ühenduslüliga. Siinkohal on kostja samuti esitanud spetsialistile suunava küsimuse. Kostja väited on muutunud vastuolulisteks, kuna ühelt poolt väidab ta, et vigastused tekkisid sõidukile pukseerimise tagajärjel, kuid teisest küljest soovis ta spetsialistilt teada, kas sedavõrd tõsiste vigastustega sõidukit sai üldse pehme ühenduslüliga pukseerida. Seega on leidnud tõendamist, et kõik sõiduki vigastused tekkisid kostja poolt sooritatud avarii tagajärjel.
30.Hageja raamatupidamise väljavõtte kohaselt oli sõiduki väärtus enne õnnetuse toimumist 70 618 krooni. Veebiportaalide väljavõtete kohaselt oli samaväärsete sõidukite turuhind
käibemaksuta vahemikus 89 000 - 207 000 krooni. Tehase Auto OÜ tõendi kohaselt oli sõiduki tegelik väärtus 17.06.2008 suurem kui hageja raamatupidamises kajastatud jääkväärtus. Veho Eesti AS-i kalkulatsiooni kohaselt oleks sõiduki vigastuste remontimiseks kulunud 14 820.18 eurot (231 885.43 krooni). Seega oli sõiduki väärtus enne õnnetuse toimumist vähemalt 89 000 krooni (5688.14 eurot) ning selle taastamiseks oleks kulunud väärtusega võrreldes oluliselt suurem summa ehk 14 820.18 eurot. Kostja oma väite tõendamiseks, et kuna sõiduk kolmandate isikute poolt taastati, oleks olnud võimalik seda remontida ka oluliselt väiksema summa eest, tõendeid ei esitanud.
31.Kohus leidis, et käesolevas vaidluses ei oma tähendust see, kas sõiduk on remonditud ja kasutuskõlblik. Samuti ei oma tähendust, millisel konkreetsel eesmärgil hageja sõiduki NIK Tehnika OÜ-le võõrandas. Oluline on see, et avariilise sõiduki remontimata väärtuseks oli 20 000 krooni ning selle remontimisele oleks kulunud 14 820.18 eurot. Kostja ei ole käesolevas asjas väitnud ega tõendanud, et avariilise sõiduki tegelik väärtus oleks olnud suurem kui 20 000 krooni. Seega võõrandati sõiduk hageja poolt kolmandale isikule turuhinnaga. Samuti ei ole kostja tõendanud, et sõiduki taastamiseks oleks kulunud oluliselt väiksem summa, kui on toodud Veho Eesti AS-i remondikalkulatsioonis ning seega ületas taastamiseks kuluv summa sõiduki väärtuse enne õnnetuse toimumist. Mõlemat hageja poolt tõendatud summat tuleb arvesse võtta kahju hüvitise arvutamisel. Kostja väide, et avariilisel autol oli kaskokindlustus, on jäänud täielikult tõendamata.
32.VÕS § 127 lg 5 alusel tuleb hagejale tekitatud kahjusummast maha arvata summa, mille hageja sõiduki võõrandamisel sai. Kuna sõiduki parandamine oli selle väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb hagejale tekitatud kahju hüvitise määramisel lähtuda VÕS § 132 lg-st 1 ehk hagejal on õigus saada sõiduki eest hüvitis, mis vastab samaväärse sõiduki hinnale õnnetuse toimumise päeval. Samaväärne sõiduk õnnetuse toimumise päeval oleks maksnud vähemalt 89 000 krooni, lahutades sellest 16 949.15 krooni, on tulemuseks 72 050.85 krooni. Hageja palus kostjalt mõista hüvitisena välja 70 618 krooni ehk 4513.31 eurot. Seega on hageja nõudnud kahju hüvitisena kostjalt väiksemat summat, kui hageja oleks õigustatud saama. Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et hageja nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 70 618 krooni ehk 4513.13 eurot.
33.Hageja arvestas ajavahemikus 18.06.2008 kuni 20.06.2008 viivist summalt 24 500 krooni, kuna sellises summas tegi hageja kostjale kokkuleppe ettepaneku. Alates kostja keeldumisest kahju hüvitamisest 20.06.2008 arvestas hageja viivist summalt 70 618 krooni. Kostja ei ole hageja viivisenõudele ega selle arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega kuulub ka hageja viivisenõude rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 163.28 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 4513.30 eurot määras Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas alates hagiavalduse esitamisest 17.10.2008 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus
34.Vladimir Sokolov palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.
35.TööK § 128 lg 1 p 7 alusel vastutanuks apellant juhul, kui kahju tekitamine ei oleks olnud seotud tööülesannete täitmisega. Apellant täitis 17.06.2008 kell 20.00 tööülesandeid. Ta viibis tööajal tööpiirkonnas ja oli valmis häirele reageerima – selles seisneski tema tööülesanne. M.Ai ütlustest nähtuvalt sel ajal häiret ei olnud. Autod võisid olla parklas, aga nad ei pidanud seal olema. Selleks, et õnnetuse kohalt tagasi pöörata, tuleb juba piirkonnast välja sõita. Seega on tunnistaja ütlustega tõendamist leidnud, et õnnetus toimus teeninduspiirkonnas. Ringisõitmine teeninduspiirkonnas ei olnud keelatud. M.A nimetas, et piirkonnast võis välja sõita igal põhjusel, aga sellest oli vaja ette teatada. Kuna
apellant piirkonnast ei lahkunud, siis ei pidanudki ta olema jõudnud oma kavatsusest ette teatada.
36.M. Ai ütlused O.S viibimisest sündmuskohal ei ole tõesed. M.A jõudis sündmuskohale 510 minutit pärast õnnetuse toimumist, seega kell 20.05. M.A kinnitas, et nägi O.St sündmuskohal, see oli aga võimatu, sest O.S viibis kell 20.08 arsti vastuvõtul kohas, mis jääb sündmuskohast 5 minutilise tee kaugusele. 19.06.2008 dateeritud M.Ai ettekandest nähtub, et V.Sokolov helistas ja teatas talle avariist alles kell 20.15, mistõttu võis M.A jõuda sündmuskohale veelgi hiljem, sellel ajal pidi O.S viibima juba arsti vastuvõtul ja M.Ail puudus igasugune võimalus teda näha.
37.Maakohus jättis tuvastamata selle, et kuivõrd häirele ei olnud vaja reageerida ja piirkonnast välja ei sõidetud, siis oli tegemist tööajal toimunud tavalise ringsõiduga. Selle asemel asus maakohus hindama piirkonnasisese ringsõidu eesmärki ning tegi kummalise järelduse, et tegemist ei olnud tööalase eesmärgiga ning apellant ei täitnud avarii sooritamise ajal töökohustusi. Apellant selgitas, et tema kavatsused ei olnud seotud üksnes reklaamiga, vaid ta pidas silmas kasutada häirevahelist aega dokumentidele järelesõiduks. Sellest kavatsusest ei saa tuletada mingeid tööülesannetega vastuolus olevaid sõidu eesmärke, kui auto ei olnud piirkonnast, kus ta võis viibida, lahkunud.
38.27.03.2008 ekipaažide asukoha skeemi kohaselt oli ekipaaži nr 2 ülesandeks Lasnamäe 4. ja 5. rajooni, mitte piirkonna, teenindamine. Skeemil on kasutatud teiste linnaosade puhul piirkonna nimetust, kuid Lasnamäe puhul on sellest loobutud ja kasutatud rajooni nimetust, millest mõistlik inimene võib aru saada, et tegemist oli ajalooliselt väljakujunenud Lasnamäe 4. mikrorajooniga, mitte piirkonnaga, mille piiri määras M.A oma suva järgi. Kohtuotsusest ei nähtu ühtegi ettevõttesisest akti, millega oleks Lasnamäe
4.rajooni asukoht määratud erinevalt. Asjaolu, et vastustaja kontoris asus mingi kaart, kus Lasnamäe rajoonide piirid olid kajastatud Lasnamäe 4. mikrorajooni piiridest erinevalt, ei saa olla võrdsustatud ettevõttesisese aktiga, millest apellant pidanuks teadlik olema ja arvestama. Apellandil oli alust arvata, et ekipaažide asukohtade skeemil nimetatud Lasnamäe 4. rajooni puhul tuleb arvestada ajalooliselt väljakujunenud Lasnamäe 4. mikrorajooni piiridega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-ga 75 kooskõlas tuleb ekipaažide skeemil kajastatud Lasnamäe 4. rajooni tõlgendada nii, nagu apellandiga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi – tegemist oli Lasnamäe 4. mikrorajooni kui tervikliku linnaasumiga selle ajaloolistes piirides.
39.M.A kinnitas, et tema koostas uue korra, millega varasem kord muutus. Uueks korraks oli 27.03.2008 kinnitatud turvaosakonna ekipaažide asukoha skeem. Varasem kord oli turvaosakonna patrullauto kasutamise kord. Apellandi arvates asendati uue korraga varasem kord, mis muutus kehtetuks. Maakohus aga seda ei arvestanud ja tugines otsuses varasemale ja kehtetule korrale. Maakohus on ebaõigesti jõudnud järeldusele, et apellant ei võinud teavitada vastustajat piirkonna piiril piirkonnast lahkumisest. Apellant leiab, et patrullekipaažid ei saa jätta oma piirkonda valveta, seepärast vahetab vastusõitev ekipaaž piirkonnast lahkuva ekipaažiga kohad mitte piirkonna keskel, vaid piiril. Seega on põhjendatud teatamine piiril, mitte varem.
40.Kohus arvestas M.Ai ütlustega, kuid ei arvestanud sellega, et tema varasem käitumine on olnud vastuoluline, mistõttu ei saa tema ütlusi lugeda usaldusväärseiks. M.Ai 19.06.2008 esildises on nimetatud seda, et apellant ei olnud seotud otseste tööülesannete täitmisega, see on väljasõiduga häire ja paanikaväljakutse peale. Esildises ei olnud nimetatud, et apellant ei olnud seotud muude tööülesannete täitmisega, ammugi mitte seda, et ta oleks teinud isiklikku sõitu või et autos oleks viibinud kõrvaline isik. Alles 20.06.2008 teises seletuskirjas teatas M.A, et autos viibis kõrvaline neiu, kuid seda, et ta ise oleks neiut näinud, ta ei nimetanud. Tema sõnul nägid avanenud turvapatja kaasreisija kohal turvatöötajad Gussev, Vlassov ja Antonov. Kolmandas seletuskirjas 02.02.2011 teatas M.A, et tema nägi apellandi tüdruksõpra Ot. Ta nimetas, et tema koos (teise patrullekipaaži) valvurite Gussevi ja Vlassoviga teisaldasid kahjustatud auto vastustaja
territooriumile Valge t 6. Kohtuistungil 20.06.2011 teatas M.A, et teine ekipaaž viis apellandi tüdruksõbra AS-i Balneom. M.Ai ütlused on konstrueeritud, et süüdistada apellanti isiklike asjade ajamises. Kuivõrd Gussev ja Vlassov olid seotud kahjustatud auto teisaldamisega, siis ei saanud nad sõita samaaegselt polikliinikusse. M.A ei saanud O.St näha, sest viimane viibis samal ajal arsti juures.
41.Sõiduki kahjustuste fikseerimine leidis aset pärast sõiduki hooletut pukseerimist. Sündmuskohal fotosid ei tehtud ega kahjustusi ei fikseeritud. Vigastuste kohta ekspertiisi ei teostatud. M.A puuduvad eriteadmised auto vigastuste hindamiseks. 19.06.2008 esildises teatas M. A, et auto sõitis vastu teeäärist, mitte vastu seina.
42.Apellant ei nõustu kohtuga, et tema küsimused spetsialistile olid suunavad. 4. küsimuses ei olnud tal vajadust esitada eksperdile küsimust, kas sellised vigastused võisid tekkida sõiduki paiskumisel vastu seina, kuivõrd ta täpselt teadis, kuidas avarii oli toimunud ning menetluse käigus oli olemas ainult M.A esildis 19.06.2008. Küsimus seina kohta tõusetus pärast spetsialisti hinnangu kohtule esitamist. Kohtuistungil 20.06.2011 M.A väitis, et auto oli sõitnud vastu äärekivi ja edasi arvatavasti vastu seina. Apellant ei saanud oletada, esitades spetsialistile küsimust seina vastu sõitmise kohta, et tunnistaja vahetab oma varasemalt antud ütlusi.
43.M.A tunnistas, et pukseerimine toimus trossiga. Seega apellandi 3. küsimus on samuti mittesuunav. Olemas on spetsialisti isiklik tähelepanek sügava vaondi kohta, mis tehtud pinnasesse sõiduki lohistamisel parkimiskohale. Kohus ei võtnud arvesse, et sõiduki lohistamist ei saa sobivaks teisaldamiseks pidada. M.A oli teadlik sõidukil parandamatutest kahjustustest, kuid vaatamata sellele otsustas teisaldada sõiduki omal jõul. Seetõttu apellant esitas spetsialistile küsimuse, kas fotodel kujutatud vigastustega sõidukit oli sellises seisukorras võimalik pukseerida pehme ühenduslüliga. Spetsialist põhjendas, et käesoleval juhul ülalnimetatud toiming on keelatud. Seega on apellandi väide tõene selles, et kui sõidukit hakati teisaldama trossiga, siis sõiduk ei oleks olnud niisuguses seisukorras, kui hilisematel fotodel nähtav. Kuivõrd M.A korduvalt kinnitas, et enne teisaldamist esimene parem ratas vahetati tagavararattaga, siis apellant soovis eksperdilt teada, kas oleks võimalik seda teha, kui sõiduk oleks olnud algselt nii kahjustatud, kui fotodel kujutatud. Oma arvamuses spetsialist kinnitab, et parempoolse esiratta kinnitusdetailide vigastused ja asend välistavad ratta asendamise ning märgib, et ratta kinnitusdetailide kahjustused on tunduvalt suurenenud, võimalik, et pukseerimisel kasutatud valede töövõtete tagajärjel. Sõiduki kahjustuste aktis M.A kirjutas lõhutud roolivarda ja roolimehhanismi kohta. Vastavalt liikluseeskirjale ei tohi pukseerida niisugust mootorsõidukit, millel ei tööta sõidupidur või rool. Tähendab, et teisaldamise alguse momendil sõiduk oli liikumisvõimeline, muidu oleks rikutud liikluseeskirja nõudeid. Seega vastustaja väide, mille kohaselt sõiduk sai fotodel kujutatud kahjustused üksnes avarii tagajärjel, on tõendamata.
44.Kohus võttis ühelt poolt arvesse Veho Eesti AS-i remondikalkulatsiooni, mis oli tehtud ainult fotode alusel, teisest küljest jättis tähelepanuta apellandi poolt esitatud spetsialisti arvamuse, viidates sellele, et spetsialist on andnud oma hinnangu mitte vahetult sündmuskohta ja sõidukit üle vaadates, vaid talle esitatud fotode alusel. Apellandile jääb arusaamatuks, kuidas Veho Eesti AS-i töötaja on osanud koostada detailse remondikalkulatsiooni, kuigi ta sõidukit üldse üle ei vaadanud, kuid spetsialist, staažiga 20 aastat, ei saanud oma hinnangut teha ainult fotode alusel.
45.Kuivõrd sõiduk taastati, siis on ebaõige tugineda tõsiasjale, et auto müüdi varuosadeks hinnaga 20 000 krooni. Kahju tegelik suurus on jäänud välja selgitamata ja kohtuotsus on rajatud oletustele. Kahju suurust on võimalik leida viisil, kus tuvastatakse auto turuväärtus enne liiklusõnnetust ja sellest arvestatakse maha avariilise auto jääkväärtus. Kohus tugines vastustaja esitatud automüügikuulutustele, kuid nendest ei nähtu konkreetse auto turuhind. Turuhinda on võimalik määrata auto ülevaatuse käigus ja seda võib teha ka pärast liiklusõnnetust. Turuhinna määramise puhul on vajalik hinnata auto kulumit, seisukorda,
vanust, varasemaid vigastusi, lisavarustust, hooldust jne. Sobilikult valitud müügihinnad ei kajasta ostuhinda, veel vähem turuhinda ega keskmist harilikku väärtust kohalikul turul. Vastustaja seisukoht
46.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
47.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas ise uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
48.Esmalt nõustub kolleegium maakohtuga selles, et pooltevahelist õigussuhet reguleeris vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumise ajal 17.06.2008 TLS-i kuni 01.07.2009 kehtinud redaktsioon ja töötaja varalist vastutust omakorda TööK kuni 01.07.2009 kehtinud IX peatüki sätted (§-d 125-130). TööK § 125 lg 1 kohaselt kandsid töötajad, kes on süüdi kahju tekitamises ettevõttele, materiaalset vastutust ainult otsese tegeliku kahju olemasolu korral. Varalise vastutuse kohaldamiseks peavad üheaegselt leidma tõendamist järgmised asjaolud: 1) et kahju on tekitatud töötaja õigusvastase käitumisega; 2) et kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses töötaja õigusvastase tegevuse või tegevusetusega; 3) et kahju oli tekitatud töötaja süülise tegevuse või tegevusetuse tagajärjel.
49.Lahendis nr 3-2-1-149-05 on Riigikohus selgitanud, et kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel peab esinema põhjuslik seos ja töötaja peab hüvitama vaid sellise kahju, mis tekkis töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumise tulemusena. Kostja töötas hageja juures 02.08.1999 määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr 06/99 alusel (t I kd lk 9-12). Alates 01.03.2000 muudeti lepingu tingimusi ja kostja asus tööle valveosakonnas valvurina. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et tõendatud on vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustamine kostja poolt. Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS-i redaktsiooni § 48 lg 1 p 3 kohaselt olid töölepingu pooled kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara. Kostja on menetluses selgitanud, et liiklusõnnetuse põhjuseks olid halvad teeolud (märg tee). Ringkonnakohtu istungil selgitas ta lisaks, et kõrvalrajal sõitnud veoki rataste alt paiskus vesi tema auto esiklaasile, mistõttu kaotas ta nähtavuse ja veokiga kokkupõrke vältimiseks keeras paremale ja sõitis vastu äärekivi. Liiklusseaduse (LS) § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluseeskirjade (LE) § 123 kohaselt pidi juht kohaldama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab muuhulgas tema sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi ja muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespool nähtavusulatust ja teel etteaimatava mistahes takistuse ees. Sama sätte teise lause kohaselt peab juht vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kostja kirjeldatud olukorras rikkus ta ilmselt tsiteeritud LE sätet hooletuse tõttu, sest jättis järgimata käibes vajaliku hoole võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 3 mõttes. Kuna kostja põhjustas hageja sõidukiga süüliselt liiklusõnnetuse, milles sai kannatada hageja vara, rikkus kostja seega TLS § 48 lg 1 p 3 ning rikkumise ja hageja vara kahjustumise tõttu oli kahju tekkimise ja kostja õigusvastase käitumise vahel otsene põhjuslik seos.
50.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja pidi tööülesannete täitmisel lähtuma järgmistest tööandja poolt kehtestatud töösisekorda reguleerivatest dokumentidest: valvuri ametijuhendist (samas lk 14-15), mehitatud- ja valvurvalve turvatöötajate tegevusjuhendist (samas lk 16-21) ja turvaosakonna ekipaažide skeemist (sama lk 22-26). Kõigi nimetatud dokumentidega tutvumiste kohta on kostja andnud ka allkirjad. TLS § 48 lg 1 p 2 kohaselt olid töölepingu pooled kohustatud vastastikku täitma muuhulgas töösisekorra nõudeid. Hageja on seisukohal, et kostja tööülesanded olid lisaks kirjeldatud ka turvaosakonna
patrullauto kasutamise korras (t I kd lk 13). Kolleegium nõustub kostja seisukohaga apellatsioonkaebuses, et vastavalt kostja vahetu ülemuse M.A ütlustele (t II kd lk 228-229) kaotas nimetatud dokument kehtivuse alates tunnistaja poolt 27.03.2008 ekipaažide asukoha skeemi kehtestamisega. Tunnistaja selgitas kohtuistungil üheselt mõistetavalt, et esimese korralduse (seega turvaosakonna patrullauto kasutamise korra) tegi vana direktor ja uue koostas tunnistaja ning “seetõttu kord muutus“. Seega alates 01.04.2008 kostja patrullauto kasutamise korda enam järgima ei pidanud.
51.Hageja on lisaks liiklusõnnetuse põhjustamisele toonud kostja õigusvastase tegevusena esile järgmised töösisekorra nõuete rikkumised: 1) sõiduautos viibis kõrvaline isik, millega kostja rikkus turvaosakonna patrullauto kasutamise korda; 2) kostja lahkus sõidukiga tööandja loata temale ettenähtud piirkonnast, millega rikkus nii turvaosakonna patrullauto kasutamise korda kui turvatöötajate tegevusjuhendit.
52.Kolleegium ei nõustu maakohtu poolt teostatud tõendite hindamisega ja asjaolude tuvastamisega selles osas, kus käsitletakse kõrvalise isiku viibimise tuvastatust sõidukis ja avarii toimumisest väljaspool kostja poolt teenindatavat piirkonda ning selles osas töösisekorra eeskirjade rikkumist. Hageja esitas sõidukis kõrvalise isiku olemasolu tõendamiseks järgmised tõendid: 1) kostja vahetu ülemuse M.A märgukiri hageja juhatuse liikmele 20.06.2008 (koos tõlkega t I kd lk 35-39), milles ta teatas hageja juhatuse liikmele, et avarii hetkel viibis sõidukis kõrvaline isik, nimelt neiu, ja et seda tõendab avanenud turvapadi kaasreisija kohal ja turvatöötajad, kes teda nägid - G, V, A; 2) sama isiku seletuskiri hageja juhatuse liikmele 02.02.2011 (koos tõlkega t II kd lk 121, 122), milles sama isik kinnitas, et avariikohal olid tema saabudes kaks valveautot, vigastatud auto kõrval seisis kostja ja tema tüdruksõber, teises autos olid G ja V, 3) M.A ütlused kohtuistungil, mille kohaselt teatati talle avariist, jõudis kohale 5-10 minutiga, kohal oli kaks autot, ühes olid G ja V, teine oli avariiline ja seal olid kostja ja tema tüdruksõber, kostja kinnitas, et on õnnetuses süüdi, politsei kohale ei tulnud, kuna kannatanuid ei olnud, teine patrullauto viis kostja lapseootel tüdruksõbra igaks juhuks Balneomi, isiklikult ei näinud, et tüdruksõber oleks olnud õnnetuse ajal autos, kuid teised ütlesid seda. Kostja eitas oma elukaaslase viibimist nii autos kui liiklusõnnetuse toimumise kohas, väites, et nimetatud isik viibis samal ajal, täpsemalt 17.06.2008 kell 20.08, arsti vastuvõtul AS-s Balneom (t II kd lk 155).
53.Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Kolleegium on seisukohal, et hageja esitatud tõenditega leidis tõendamist, et kostja tüdruksõber viibis õnnetuse paigas, kui sinna saabus M.A, kuid ei tõenda, et ta oli liiklusõnnetuse toimumise ajal autos. M.A ei ole tunnistanud, et ta oleks seda isiklikult näinud. Samuti ei ole esitatud tõendid piisavad, et lugeda tõendatuks hageja väidet, et kostja oli avarii toimumise ajal teel viima oma tüdruksõpra koju. M.A ütlused kinnitavad kaudselt kostja väidetud asjaolu, et tema tüdruksõber võis käia 17.06.2008 õhtul AS-s Balneom arsti vastuvõtul, kuid kostja esitatud tõend ei välista tüdruksõbra viibimist õnnetuse paigas, kui M.A sinna saabus. ASi Balneom tõendil puuduvad viited algandmete kohta, mille alusel märtsis 2011 väidab erakliiniku juhataja teadvat, et O.S pöördus arstile 17.06.2008 nimelt kell 20.08 (näiteks väljavõte patsiendi kaardist vmt usaldusväärsed allikad). Poolte vahel puudub vaidlus, et AS Balneom asub õnnetuspaigast 5min kaugusel.
54.Samas on kolleegium seisukohal, et asjaolu, et kostja tüdruksõber viibis õnnetuspaigal ja isegi asjaolu, kui ta tõepoolest oleks viibinud avarii toimumise ajal koos kostjaga autos, ei oma põhjuslikku seost toimunud avarii tagajärjel tekkinud kahjuga. Hageja poolt väidetud asjaolu, et kostja oli avarii toimumise ajal viimas oma tüdruksõpra koju, ei leidnud tõendamist.
55.Samuti ei nõustu kolleegium maakohtuga selles, et esitatud tõendite alusel saab lugeda veenvalt tõendatuks, et kostja oli avarii toimumise ajal sõidukiga väljaspool oma
teeninduspiirkonda. Poolte vahel puudub vaidlus, et avarii toimumise päeval 17.06.2008 algas kostja graafikujärgne valvevahetus kell 18.00, ta võttis tööandja asukohast Lasnamäe t 50/1 patrullauto ja siirdus teeninduspiirkonda (ekipaaž nr 2). Hageja oli hagiavalduses seisukohal, et teeninduspiirkonnad olid ettevõtte siseselt määratud 27.03.2008 M.A poolt kinnitatud ekipaažide asukohtade skeemiga. Nimetatud dokumendi kohaselt oli ekipaaži nr 2 nimetusega Muuga asukohaks Linnamäe tee 9 parkla ja piirkonnaks Muuga ja Lasnamäe 4. ning 5. rajoon. Dokumendist nähtub, et ekipaaži selline asukoht ja teeninduspiirkond olid määratud alates 01.04.2008 ning allkirja vastu oli käskkirja tutvustatud teiste hulgas ka kostjale. Et tööandja nimelt sellest dokumendist lähtus, nähtub ka M.A 20.06.2008 märgukirjast hageja juhatuse liikmele, milles kinnitati, et ametisõiduk lahkus teeninduspiirkonnast, rikkudes sellega käskkirja, millega oli varem kirjalikult tutvunud. Kostja on kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et ta ei lahkunud teeninduspiirkonnast, sest avarii asukoht jäi ekipaažile nr 2 määratud piirkonna sisse – piirkond algas 4-ndast Lasnamäe rajoonist, kaasa arvatud Laagna kaupluse juurest Mustakivi poole ja sealt edasi, piirkond piirnes tema teada Varraku teega (t II kd lk 83, 192). Samuti, et Lasnamäe rajoonide eristamisel lähtuti ajaloolistest mikrorajooni piiridest, milledest tema selle piirkonna pikaajalise elanikuna oli nn vanast ajast teadlik. Nn ajalooliste piiride tõendamiseks esitas kostja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti teatise selle kohta, et mikrorajoonide piirid ei olnud täpselt määratletud ning et endise 4. mikrorajooni moodustas Mustakivi asum, mis sai alguse ligikaudu Varraku teelt, ja 5. mikrorajooni moodustas Seli asum (t II kd lk 212). Kuni 02.05.2011 ei toonud kumbki pool esile, et lisaks 27.03.2008 käskkirjale (või selle lisana) oleks tööandja piirkondade täpsemaks määratlemiseks kasutanud mingit kaardimaterjali. Eelistungil 18.04.2011 kinnitas hageja esindaja, et temale ei ole teada, kas on olemas ekipaažide paiknemise kohta kaart. 02.05.2011 esitas hageja ekipaažide paiknemise kaardi ja kinnitas, et seda on töötajatele tutvustatud ning kaart ise paikneb hageja asukohas seinal kõigile teadmiseks (t II kd lk 158, 180). Tunnistaja M.A ütluste kohaselt olid kaardil märgitud rajoonid ja see rippus kontoris, kus töötajad vahetasid riideid. Kostja vaidles sellele vastu, selgitades, et tema sellega töötamise ajal hageja juures ei tutvunud, temale tutvustati vaid käskkirja (t II kd lk 196). Sama kinnitas kostja ringkonnakohtu istungil.
56.Kolleegium on analüüsitud tõendite kogumi alusel seisukohal, et tööandja poolt 27.03.2008 kehtestatud piirkondade piire ei ole esitatud tõendite põhjal võimalik üheselt kirjeldada. 27.03.2008 tööandja käskkirjas on muuhulgas nimetatud Lasnamäe 4. ja 5. rajoon, kuid tunnistaja ütlustest ei selgu, mida ta sellise määratlusega silmas pidas. Esitatud kaardil, mille tutvustamise kohta töötajatele või mille olemisest 27.03.2008 dokumendi lisaks, tõendeid ei esitatud, on näha vaid käsikirjalised märked „Lasn“ ja „Muuga“ ning pastapliitsiga mööda Mustakivi teed tõmmatud joon. Kohus ei saa sellist tõendit lugeda piisavalt usaldusväärseks, et seostada selle võimaliku rikkumisega töötajale sellist rasket tagajärge nagu varalist vastutust tööandja ees. On ilmne, et isegi kui lugeda usaldusväärseks hageja väide, et sellisel kujul kaart rippus hageja kontoris juba enne 17.06.2008 ja kostjal oli võimalik sellega tutvuda, ei saa seda lugeda selliseks tööandja poolt kehtestatud töösisekorda reguleerivaks dokumendiks, mille rikkumist saaks töötajale ette heita. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Kui tööandja pidas vajalikuks kõiki muid töösisekorda puudutavaid dokumente tutvustada töötajatele igale ühele eraldi allkirja vastu ja seostas teenindatavate piirkondade piiridega töötajate jaoks olulisi tagajärgi, siis pidi ta sarnaselt toimima ka selle ainsa dokumendiga, kus tõepoolest oleks saanud piirkondade piirid üheselt mõistetavalt kirjeldada. Kolleegiumi selline seisukoht tuleneb lisaks ka Euroopa Nõukogu direktiivi 91/533/EMÜ art 5 p-st 1, mille kohaselt peab igasuguste art 2 lg-s 2 nimetatud üksikasjade muutmise aluseks olema tööandja poolt töötajale antav kirjalik dokument, mille tööandja peab andma töötajale esimesel võimalusel ning mitte hiljem kui ühe kuu möödudes kõnealuse muudatuse jõustumisest.
Art 2 lg-s 2 on kirjeldatud teave, mida tööandja on kohustatud teatama töötajale töölepingu ja töösuhte olulistest aspektidest ning p ii) kohaselt kuulub sellise teabe hulka ka töö lühike määratlus või kirjeldus.
57.Eelnevalt tuvastamist leidnud asjaolude alusel on kolleegium seisukohal, et kostja vastutusele hageja ees ei rakendu TööK § 128, vaid sama seaduse § 125, milline sätestab töötaja piiratud varalise vastutuse. TööK § 128 sätestab juhud, mil töötaja kannab tööandja ees täielikku varalist vastutust, kusjuures § 125 lg 1 kohaselt on tegemist erandliku vastutusega, sest tavaliselt piirdub töötaja vastutus teatud osaga tema palgast. Maakohtu poolt rakendatud § 128 lg 1 p 7 kohaselt kandis töötaja täielikku varalist vastutust tööandja ees muuhulgas juhul, kui kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega. Nimetatud sätte kohaselt kandsid töötajad täielikku varalist vastutust kahju eest, mis oli tekitatud kas tööajal või väljaspool tööaega oma tegevusega, mis ei olnud seotud tööülesannete täitmisega. Sätte mõtte kohaselt kohaldati täieliku varalise vastutuse seda alaliiki tavaliselt juhtudel, kui kahju on tekitatud seoses ettevõttele kuuluva vara omavolilise kasutamisega isiklikes huvides.
58.Hageja on põhjendanud oma seisukohta, et avarii toimus olukorras, kus kostja ei olnud seotud tööülesannete täitmisega, samade asjaoludega, millega põhjendas töölepingu rikkumist kostja poolt - liiklusõnnetuse toimumise ajal viibis sõiduautos kõrvaline isik; kostja lahkus sõidukiga tööandja loata temale ettenähtud piirkonnast. Eelpool jõudis kolleegium järeldusele, et kumbki väide veenvat tõendamist ei leidnud. Küll aga puudub vaidlus, et kostja kasutas patrullautot vastavalt graafikule ja piirkonnas, kus tal oleks olnud võimalus reageerida väljakutsele. Kostja on selgitanud, et tema eesmärgiks liikudes mööda Laagna teed kesklinna poole, oli tuua kontorist ära sinna (täpsemalt kontori juurde pargitud isiklikku autosse) ununenud ametitunnistus ja autojuhiload, ilma milleta ei oleks tal olnud väljakutse korral võimalik tööülesandeid täita. Hageja ei suutnud tõendada, et kostjal oleks konkreetses kohas liikumiseks olnud muu põhjus. Seega saab kostjale ette heita vaid seda, et ta ei olnud avarii toimumise hetkeks teatanud valvepulti vajadusest piirkonnast lahkuda, kuid ei saa asuda seisukohale, et tema viibimine konkreetses kohas ei oleks olnud seotud tööülesannete täitmisega. Kolleegium on seisukohal, et tema järeldusi toetavad ka tunnistaja ütlused selle kohta, kuidas igapäevaselt ekipaažide tegevus toimus igal patrullil oli oma valvatav piirkond; mingit konkreetset kohta ei olnud määratud, kus auto pidi seisma, kui väljakutset ei olnud; piirkonnast võis välja sõita igal põhjusel, aga sellest oli vaja ette teatada; autod võisid olla parklas, aga ei pidanud seal olema; patrullautode kasutamise korda, mis oli kehtestatud enne teda, muutis tema poolt 27.03.2003 allkirjastatud korraldus.
59.Avarii tagajärjel tööandjale tekkinud kahju suuruse määramisel nõustub kolleegium maakohtu põhjendusega ega pea vajalikuks seda siinkohal korrata. Kostja esitatud väited enamuse vigastuste tekkimisest mitte liiklusõnnetuse tagajärjel, vaid vigastatud sõiduki pukseerimisel tööandja poolt, ei ole usaldusväärselt tõendatud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool oma väiteid ja vastuväiteid tõendama. Kostja poolt esitatud asjatundja on oletanud, et kahjustused võisid tunduvalt suureneda pukseerimisel kasutatud valede võtete tõttu. Selline tõend ei ole piisavalt veenev ja seda olukorras, kus kostjal oleks olnud võimalik taotleda tunnistajatena üle kuulata peale avariid õnnetuspaigale saabunud teised turvatöötajad (materjalidest nähtuvalt G ja V), samuti isikud, kes pukseerimist teostasid. M.A ütluste kohaselt sai pukseerimisel vigastada vaid tagavararatas. Seega juhul, kui kostja vastutaks täies ulatuses, oleks temalt väljamõistetava hüvitise suuruseks 4513.30 eurot. Kuna aga kostja vastutus piirdub 1/3-ga tema keskmisest palgast, siis tuleb tal endisele tööandjale hüvitada 1108.66 : 3 = 369.55 eurot. Keskmise palga suuruse osas poolte vahel vaidlus puudub.
60.Hageja on esitanud lisaks hüvitise väljamõistmise nõudele VÕS §-s 113 sätestatud määras viivise nõude perioodi eest alates 18.06.2008. Kuna tegemist on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega kostja poolt, siis tuleb kostjal lisaks põhivõlale hüvitada hagejale
ringkonnakohtu otsuse tegemise päeva seisuga viivist järgmise arvestuse alusel: 369.55 x 11% : 365 x 1254 päeva = 139.66 eurot. TsMS § 367 alusel on põhjendatud ka hageja viivise nõue kuni põhivõla 369.55 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
61.Menetluskulude jaotuse osas on kolleegium seisukohal, et kostja taotlus rakendada TsMS § 163 lg 2, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, on põhjendatud apellatsioonimenetluse kulude osas. Kostja pakkus hagejale kompromissi, nõustudes maksma 10 000 krooni (t II kd lk 229pöördel), kuid see toimus alles maakohtu viimasel istungil 20.06.2011. Apellatsioonikohtus asja teistkordsel läbivaatamisel pakkus kostja kompromissi, mille kohaselt oli ta nõus tasuma keskmise kuupalga suuruse summa. Kumbagi pakkumist hageja vastu ei võtnud. Eelpool jõudis apellatsioonikohus järeldusele, et hagi tuleb rahuldada vaid 1/3 keskmise kuupalga suuruses summas. Seega oleks hageja kompromissiga nõustumisel saanud vältida edasisi menetluskulusid käesolevas apellatsioonimenetluses ja on õiglane, kui need jäävad kogu ulatuses hageja kanda. Maakohtus kantud kulude osas kuulub rakendamisele TsMS § 163 lg 1 ja seonduvalt hagi rahuldatud osaga jäävad nimetatud menetluskulud 92% ulatuse hageja ja 8% ulatuses kostja kanda. Iko Nõmm
Malle Seppik
Imbi Sidok
Riigikohtu 25.04.2012 kohtuotsusega:
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-68510 osas, milles ringkonnakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, ning menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Vladimir Sokolovilt AS-i STV kasuks välja täiendavalt põhivõlg 739 (seitsesada kolmkümmend üheksa) eurot 11 senti ja viivis 229 (kakssada kakskümmend üheksa) eurot 99 senti.
3.Lugeda kohtuotsuse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: Rahuldada hagi osaliselt ja mõista Vladimir Sokolovilt AS-i STV kasuks välja põhivõlg 1108 (üks tuhat ükssada kaheksa) eurot 66 senti, viivis 369 (kolmsada kuuskümmend üheksa) eurot 65 senti ja alates 26. aprillist 2012 kuni põhivõla tasumiseni viivis põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
4.Jätta poolte menetluskuludest kõigis kohtuastmetes 75% AS-i STV kanda ja 25% Vladimir Sokolovi kanda.