Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Menetlustoiming
2-11-1093 22. november 2011.a, Narva Tamara Šabarova Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Roman Kravtsov vastu võla nõudes Hageja: ERA Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Kristjan Vahar Kostja: Roman Kravtsov (isikukood 38306033745, elukoht XXX) Hagimenetlus 22.11.2011, avalikul kohtuistungil Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Svetlana Hamaza Hageja esindaja, kostja Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
I.
Kinnitada poolte vahel sõlmitud ja 22.11.2011.a kohtuistungiprotokolli kantud kompromiss alljärgnevas:
Tsiviilasi nr 2-11-1093
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-1093 ERA Liisingu Inkassoteenused AS hagis Roman Kravtsovi vastu võla nõudes poolte vahel sõlmitud ning kohtule esitatud kompromissi kinnitamisega.
III.
Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta.
IV.
Tagastada ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le /registrikood 10625474/ arvelduskontole nr 10220083818018 AS-s SEB Pank ERA Liisingu Inkassoteenused AS poolt: 12.01.2011 tasutud riigilõivust summas 47,93 eurot (makstud Rahandusministeeriumi kontole nr 10000003815017 AS-s SEB Pank, viitenumbrile 2900072369, selgitusega „Roman Kravtsov, Riigilõiv Era Liisingu Inkassoteenused AS poolt“) ja 29.03.2011 tasutud riigilõivust summas 15,98 eurot (makstud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank, viitenumbrile 2900072136, selgitusega „Era Liisingu Inkassoteenused AS vs Roman Kravtsov, isikukood 38306033745, t.s. 2-11-1093 riigilõiv“) pool, s.o 31,96 eurot.
V.
Kohtumäärus saata peale jõustumist täitmiseks riigilõivu tagastamise osas Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Kohtu selgitused: Tulenevalt TsMS §-st 430 lg 8 saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-1093 jäävad poolte endi kanda.
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust, kuna pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest.
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-11-1093 Era Liisingu Inkassoteenused AS hagis Roman Kravtsovi vastu võla nõudes. 22.11.2011.a kohtuistungil saavutasid hageja seaduslik esindaja ja kostja kompromissi, mille tingimused on kantud kohtuistungi protokolli. Menetlusosalised paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-18392. Menetlusosalised kinnitasid, et kompromissi kinnitamise õiguslikud tagajärjed on nendel teada. Pooled loobusid oma määruskaebuse esitamise õigusest. 2(4)
Tsiviilasi nr 2-11-1093
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 5 kohaselt kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Antud asjas on poolte kokkulepitud kompromissi tingimused kantud 22.11.2011 protokolli. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS §-st 430 lg 8 saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumise vastuvõtmisega või poolte kompromissi kinnitamisega ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalised kinnitasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Kohus asub seisukohale, et menetlusosaliste vaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja 2-11-1093 menetluse. Pooled loobusid oma õigusest esitada määruskaebust. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Sama paragrahvi lg 4 esimesest lausest tulenevalt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-11-1093
Hageja esindaja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Seoses tsiviilasja menetluse lõpetamisega poolte poolt kompromissi sõlmimisega ja selle kohtu poolt kinnitamisega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.