Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest.

Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva soovib vib asja arutamist jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soo kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 29.12.2010 laekus Viru Maakohtule Swedbank AS– –ilt hagiavaldus N F`i vastu võlgnevuse, kokku summas 140 117.78 krooni (8955.16 eurot) nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endise ärinimega AS Hansapank) ja kostja (N F) sõlmisid 11.12.2008 käenduseta väikelaenulepingu nr 08-278603-VL, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 126 000 Eesti krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 16.12.2013. Kostja kohustus tagastama laenusumma osade kaupa iga kuu 16.kuupäeval annuiteetmaksetena, samuti kohustus lepingu p 7.1 kohaselt tasuma igakuiselt intressi maksmata laenusummalt lepingu põhitingimustes (p 2.5) fikseeritud intressimäära alusel (18% aastas). Intressi arvestas hageja vastavuses lepingu üldtingimuste punktiga 7.1 igapäevaselt lähtudes 360-päevasest aastast ja tegelikust päevade arvust kalendrikuus; arvestus toimus maksepäevast maksepäevani ning intressisumma tuli tasuda maksepäeval koos igakuise laenu osamaksega. Laenu osamaksete ja intressi summad olid fikseeritud poolte allkirjastatud maksegraafikus. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis laenusumma ja intressi tagasimaksete osas võlgnevus. Vastavalt lepingu p 13.1.2 on hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksmisega ning ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist pangalt vastavasisulise nõude saamisest. Hageja saatis 02.12.2009 kostjale teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles teavitas võlgnevuse olemasolust ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 17.12.2009. Hageja hoiatas kostjat, et võlgnevuse nimetatud tähtajaks mittetasumisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Kostja ei tasunud kohaselt laenu osamakseid alates 16.09.2009. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata laenujääk summas 119 208.93 krooni ning tasumata intress summas 13 502.42 krooni. Vastavalt lepingu üldtingimuste p 10.1 on kostja kohustatud maksma viivist. Viivise arvestamise aluseks on hageja hinnakirjas fikseeritud viivisemäär (VÕS § 113 lg 1 sätestatud määr). Hageja arvestas viivist kostja poolt maksepäeval osamaksete tasumisega viivitamise eest. Peale lepingu ülesütlemist (29.03.2010) on hageja arvestanud viivist tasumata laenujäägilt. Seisuga 28.12.2010 on tasumata viivist kokku summas 7 406.43 krooni. Sama päeva seisuga moodustab võlgnevus laenu põhiosas summas 119 208.93 krooni, intress 13.502.42 krooni, s.o. kokku moodustab kostja võlgnevus hageja ees summas 140 117.78 krooni.

Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – käenduseta väikelaenuleping koos laenu tagastamise graafikuga, kostjale saadetud teatis, lepingust tuleneva võlgnevuse arvestus, hageja esindaja volikiri, maksekorraldused riigilõivu tasumisest.

Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega 03.01.2011 võttis Viru Maakohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja oma vastuses hagile 19.01.2011 teatas, et on pikemat aega töövõimetuslehel ning ei saa oma haigusest tulenevalt lähikuudel kohtuistungil osaleda. Seoses töövõimetusega on vähenenud tema endine sissetulek ja tal puudub võimalus laenu maksegraafiku järgi makseid tasuda. Kostja soovis vastavalt pere võimalustele hagejaga kompromissi sõlmimist. Kohus edastas kostja vastuse hagejale, tehes ühtlasi pooltele ettepaneku asja lahendamiseks kompromissläbirääkimiste pidamiseks. 14.09.2011 tegi kohus pooltele järelepärimise menetluse jätkamise võimaluste ja poolte vahel peetud läbirääkimiste tulemuslikkuse kohta. Hageja teatel ei ole kostja majanduslikust olukorrast tulenevalt kompromissi sõlmimine võimalik. Kostja kohtu kirjale ei vastanud. Kohus määras 11.10.2011 oma korraldava määrusega hagi läbivaatamiseks kohtuistungil, andes pooltele tähtaja täienduste/taotluste olemasolul nende esitamiseks hiljemalt 01.11.2011. II Kostja vastuväited vastuväited Kostja ei ole taotlusi esitanud, samuti ei ole kostja 22.11.2011 kohtu eelistungile ilmunud, kuigi kohtukutse on kätte saadud 17.10.2011. Hageja taotleb 22.11.2011 kohtuistungil kostja mitteilmumisest tulenevalt kohtu poolt tagaseljaotsuse tegemist ning hagi rahuldamist hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses, suurendades seisuga 22.11.2011 sissenõutavaks muutunud viivisnõuet. Hageja kinnitab, et kostja ei ole peale hagi esitamist võlgnevust tasuma asunud. Käenduseta väikelaenulepingu nr 08-278603-Vl järgi on kostjal põhivõlgnevus endine, s.o. summas 7618.84 eurot (119 208.93 krooni), endine on ka intressivõlgnevussummas 862.96 eurot (13 502.42 krooni). Seisuga 22.11.2011 arvestatud viivisvõlg moodustab käesoleval ajal summas 1036.14 eurot (16 212.07 krooni). Kokku palub hageja kostjalt tagaseljaotsusega võlgnevuse katteks välja mõista 9517.94 eurot. Koos võlanõude hüvitamisega palub hageja rahuldada tagaseljaotsusega ka menetluskulude jaotamise taotluse ja määrata kulude rahaline suurus. Hageja menetluskuluks on tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 798.90 eurot.

III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt kohus võib hageja taotlusel kostja kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kohtukutse 22.11.2011 kohtuistungile ilmumiseks, samuti kohtumääruse asja kohtuistungil läbivaatamiseks määramise kohta on kostja enda poolt teatatud elukohas – xxxx – vastu võtnud 17.10.2011 kostja elukaaslane (G K) edasiandmiseks kostjale. Kohtukutse väljastamisel on kostjat hoiatatud TsMS § 410 alusel kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtusse ilmumata jätmise põhjustest kohtule teatanud. Kostjal on kohtu hinnangul piisavalt aega olnud kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning samuti ka istungile ilmumist takistavatest asjaoludest teatamiseks. Eeltoodud põhjustel ei pea kohus põhjendatuks kohtu eelistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on ka õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes laenulepingu tagasimaksed ja kasutatud krediidilimiidilt intressid tähtaegselt tasumata ja püsimaksed tagastamata. Kostja poolt kohtu päringutele taotluste ja hagile vastuväidete mitteesitamisel ning kostja kohtuistungile mitteilmumise tõttu kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 9517.94 eurot, millest põhivõlg moodustab 7618.84 eurot , intressivõlg – 862.96 eurot ja seisuga 22.11.2011 sissenõutavaks muutunud viivis – 1036.14 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagiavalduses vastava taotluse viivise väljamõistmiseks TsMS § 367 sätestatud alusel esitanud. Kohtuistungil esitas hageja viivisnõude arvestatuna seisuga 22.11.2011 ning taotles kohtuotsuse tegemisel lisanduva viivise väljamõistmist alates 23.11.2011.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud hageja menetluskulusid tõendav dokument – maksekorraldus nr 14488, 29.12.2010 riigilõivu tasumisest summas 12 500 krooni, s.o vastavalt 798.90 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 23.

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.