Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 21.11.2011.a. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused O. K. G. ) ja R. L. ) sõlmisid 12.03.2010.a. võla tasumise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe), mille alusel kostja tunnistas oma võlgnevust hageja ees summas 540,88 eurot. Kokkuleppe põhitingimuste järgi kohustus kostja maksma alates 12.04.2010.a. kaheteistkümne kuu jooksul iga kuu 12. kuupäevaks K. G. O. 61,10 eurot, mis sisaldas 15,97 eurot intresse. Viimane osamaksetähtpäev oli 12.03.2011.a. Kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamise korral oli K. G. O. -l õigus sisse nõuda kogu võlgnevuste summa 732,62 eurot ning õigus nõuda viivist 1% päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga 07.09.2011.a. on kostja hagejale võlgnevust tagastanud täies ulatuses vaid viis osamakset. Hagiavalduse esitamise päevaks on hageja viivist arvestatud 1528,66 eurot, mille väljamõistmist kostjalt nõuab üksnes põhivõlgnevuse ulatuses so 427,14 eurot. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja kostjalt kokku 854,28 euro väljamõistmist, millest põhivõlgnevus 427,14 eurot ja viivis 427,14 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja on kohtule 17.10.2011 esitanud kirjaliku vastuse (tl 21), milles kostja tervikuna tunnistab haginõuet põhivõla osas. Kostja arvates on võlausaldaja viivitanud kostja võlgnevuse kohtule esitamisega, mistõttu kostja ei nõustu viivisega hageja poolt nõutavas suuruses. Kostja nõustub menetluskulude enda kanda võtmisega. 14.11.2011.a. esitas kostja kohtule täiendavad vastuväited ( tl 25). Kostja ei nõustu sellega, et hageja on põhivõlgnevuse hulka arvanud intressi. Põhivõlgnevus on 315,27 eurot. Kokkulepitud viivis 1 % on seega 3,15 eurot päevas. Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Kostja arvates ei peaks temalt nõutav viivis ületama põhivõlgnevust, sest hageja on hagis sellega ka ise nõustunud. Peale selle palub kostja määrata võlgnevuse tasumine ositi ühe aasta jooksul suurusjärgus 40 eurot kuus esimesel poolaastal ja mõnevõrra suuremana teisel pooleaastal. Kostja põhistab oma taotlust asjaoluga, et suurte võlakohustuste tõttu tema majanduslik seis jätkuvalt väga halb. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt TsMS §-st 403 lg 1. Viimases on sätestatud, et poolte nõusolekul võib asja lahendada seda kohtuistungil arutamata. Hageja on juba hagiavalduses väljendanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kostja on vastuses hagile kinnitanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus on pooltele 02.11.2011.a. teatanud, et lahendab asja kirjalikus menetluses ja teinud ettepaneku soovi korral esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente hiljemalt 15.11.2011.a. Hageja esitas kohtu poolt antud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Kostja esitas 14.11.2011.a. kohtule täiendavad vastuväiteid, millel kohus eelnevalt peatus.

2 (6)

Võla tasumise kokkulepe (tl 22) ning kostja omaksvõtt tõendavad, et pooled sõlmisid 12.03.2010.a. võla tasumise kokkuleppe nr MG-17047, mille kohaselt kostja tunnistas oma võlgnevust kostja ees summas 8463 krooni ja kohustus selle tasuma koos igakuulise lisanduva intressiga 250 krooni kaheteistkümne osamaksena hiljemalt 12.03.2011.a. Üheteistkümne osamakse suurus võla enda osas oli 706 krooni ja koos intressiga 956 krooni kuus ja viimase osamakse suurus võla osas 697 krooni ja koos intressiga 947 krooni. Koos intressiga tuli kostjal seega vastavalt võla tasumise kokkuleppele hagejale tagasi maksta 11463 krooni. Kohtu hinnangul on võla tasumise kokkuleppe näol tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes, mille kohaselt võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Hageja väitel, mille on sisuliselt omaks võtnud ka kostja, tasus kostja hagejale viis esimest osamakset so kokku 4780 eurot ja jäi alates kuuenda osamakse tähtajast so 12.09.2010.a. võlgnevusse, edaspidi osamakseid üldse enam mitte tasudes. VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning võlausaldajal on kohustust rikkunud võlgnikult õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb VÕS § 82 lõike 2 alusel kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS §-s 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja pooltevahelisest võla tasumise kokkuleppest tulenevat kohustust võlgnevus 8463 krooni tasuda täies ulatuses ei täitnud, tuleb tasumata võlg VÕS §-de 108 lg 1, 101 lg 1 p 6 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. Võla tasumise kokkuleppest tulenevalt on alates kuuendast osamaksest tasumisele kuulunud võla suurus (6 x 706) + 697 so 4933 krooni. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro. Eesti krooni vahetuskursiks euro suhtes on 1 euro=15,6466 eesti krooni. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks võla katteks välja mõista 4933 krooni so 315,28 eurot. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja on kokkulepet sõlmides leppinud intressisummaga 250 krooni kuus. Kostja ei ole intressi suurust ka käesolevas menetluses vaidlustanud. Kokkuleppe kohaselt oli lepingutingimustest mittekinnipidamisel kostjal kohustus tasuda hagejale kogu võlgnevuse summa 11463 krooni sh ka intress. Seega muutus kogu intress sissenõutavaks kostja poolt lepingutingimuste rikkumisel. Kuna on kostja rikkunud võla tasumise kokkulepet sh ka kohustust tasuda intressi, siis tuleb ka tasumata intress 7 x 250 so kokku 1750 krooni so 111,85 eurot kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Kokkuleppe kohaselt oli lepingutingimustest mittekinnipidamisel K. G. O. -l õigus sisse nõuda kogu võlgnevuse summa 11463 krooni ja õigus nõuda viivist 1% päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

3 (6)

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna pooled on viivise maksmise kohustuses ja viivise suuruses kokku leppinud, on iseenesest põhjendatud hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks, kuid mitte sellises ulatuses, nagu nõuab hageja. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega on põhjendatud kostja vastuväide, et hageja nõuab viivist intressilt ebaseaduslikult. Käesoleval juhul saab viivist nõuda üksnes põhivõlalt. Nagu kohus eespool tuvastas, et on põhivõla suurus 315,28 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast 1 % võlgnetavalt summalt päevas, mis oli ka pooltevahelises võla tasumise kokkuleppes kokku lepitud. Kostja on vaidlustanud viivise nõudmise põhivõlgnevust ületavalt summalt. Kuna kostja sattus viivitusse alates kuuenda osamakse tasumata jätmisest, tuleb viivist arvestada alates selle tasumata jätmisele järgnevast päevast so alates 13.09.2010.a. Kuna võla tasumise kokkuleppes olid pooled kokku leppinud, et lepingutingimiste rikkumise korral on hagejal nõuda viivist kogu võlgnevuse summalt, tuleb viivist arvata alates 13.09.2011.a kogu põhivõlalt so 315,28 eurot. Kuni hagi esitamiseni oleks viivis sellisel juhul 315,28 x 0,01 x 358 so 1128,70 eurot. Seega ületab lepingujärgne viivis juba hagi esitamise hetkeks mitmekordselt põhivõlga. Et kostjalt põhivõla ületava viivise nõudmine on ebamõistlik, on möönnud hageja ka ise hagiavalduses, paludes kindla summana kostjalt välja mõista viivise hagis põhivõlgnevusena nõutud summa piires. Vaatamata sellele on hageja esitanud taotluse TsMS § 367 alusel kostjalt hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest. Seega nõuab hageja kostjalt sisuliselt viivist ka põhinõuet ületavas summas. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS §-s 162 lg 1 on sätestatud, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja taotlus viivise vähendamiseks. Võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. ( Riigikohtu 14.06.2005.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-66-05 punktid 18,19). Hageja ei ole kohtu hinnangul põhivõlga ületavat viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista kindla summana viivis, mis ei ületa põhivõlgnevust so 315,28 eurot. Hageja nõue viivise edasiseks väljamõistmiseks protsendina põhinõudest tuleb jätta rahuldamata. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks kindla summana välja 742,41 eurot sh põhivõlgnevuse katteks 315,28 eurot, intressi katteks 111,85 eurot ning viivise katteks 315,28 eurot. Seoses kostja vastuväitega, et hageja on põhjendamatult viivitanud hagi esitamisega, mistõttu viivis kasvas suureks, märgib kohus järgmist. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks ainuüksi pikemaajalisele nõude sissenõudmata jätmisele tuginedes üksnes

4 (6)

erandlikel asjaoludel ( Riigikohtu 17. 11.2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-06; 29.01.2007.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06). Küll võib selline käitumine olla aluseks näiteks põhivõlalt arvestatava viivise vähendamisele. Maakohtu hinnangul hageja ei ole käesoleval juhul viivitanud võlgnevuse sissenõudmisega põhjendamatult pikka aega. Kostja võlgnevus tekkis 2010.a. septembris. Maksekäsu avalduse on hageja esitanud kohtule juba 2011.a. mais. Sellist hageja käitumist ei saa kuidagi pidada hea usu põhimõtte vastaseks. Hageja on hagi esitamisel lugenud põhivõlgnevuseks ja seega hagihinnaks 427,14 eurot. Kohus on sellise hagihinnaga võtnud asja ka menetlusse. Nagu kohus eespool tuvastas, on põhivõlgnevus 315,28 eurot ning 111,85 eurot on intress so kõrvalnõue. Lisaks on hageja nõudnud kõrvalnõudena viivist kindlas summas 417,14 eurot. TsMS §133 lg 1 kohaselt hagihinda arvutatakse põhinõude järgi. TsMS § 133 lg 2 kohaselt kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. TsMS § 136 lg 1 kohaselt võib kohus määrata tsiviilasja hinna, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. TsMS §-st 136 lg 4 tulenevalt võib kohus tsiviilasja hinda muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes ja seda ka asja lahendava kohtulahendiga. Kuna kohtu hinnangul on hagihind varem kindlaks määratud ebaõigesti, muudab kohus hagihinda. Kohtu poolt tuvastatud põhinõude suurusest 315,28 eurot tulenevalt ületavad hageja kõrvalnõuded põhinõuet 213,72 euro ulatuses (intress 111,85+ viivis 427,14 = 538,99; 538,99 - põhinõue 315,28 = 223,71 ). Kohus loeb hagihinnaks põhinõude ja seda ületavad kõrvanõuded kokku so 538,99 eurot. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on hageja nõude kostjalt kindla summana võla ja viivise kokku 854,28 eurot väljamõistmiseks rahuldanud osaliselt (742,41 euro ulatuses). Peale selle on kohus rahuldamata jätnud hageja nõude kostjalt alates hagi esitamisest viivise protsendina põhinõudest väljamõistmiseks. Seega on tegemist hagi osalise rahuldamisega. TsMS-s 163 lg 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldamata osa on rahuldatud osaga võrreldes tunduvalt suurem, peab kohus põhjendatuks menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise osaga. Kuna hagi on kostjalt kindla summana võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldatud 87 % ulatuses, jätab kohus 87 % hageja menetluskuludest ( v.a. riigilõiv) kostja kanda ning 13 % kostja menetluskuludest hageja kanda. Kuna hageja riigilõivu on tasunud nii põhinõudelt kui intressilt ja need nõuded on kohus täielikult rahuldanud, tuleb hageja tasutud riigilõiv täielikult jätta kostja kanda. Kuna käesoleva tsiviilasja näol on hagihinnast tulenevalt sisuliselt tegemist tsiviilasjaga, millele laienevad lihtmenetluse sätted ( TsMS § 405), peab kohus otstarbekaks käesolevas otsuses lahendada ka menetluskulude väljamõistmise küsimuse. Hageja on 15.11.2011.a. esitanud omapoolse menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 89,47 eurot. Seega tuleb hageja menetluskulude katteks kostjalt hageja kasuks välja mõista 89,47 eurot. Tulenevalt hagis näidatud põhinõude suurusest 427,14 eurot on hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel riigilõivu kokku 89,47 eurot. Tulenevalt kohtu poolt määratud

5 (6)

hagihinnast kuulub riigilõivuseaduse Lisas 2 toodud määrade kohaselt riigilõivuna tasumisele 115,04 eurot. Seega on asjas riigilõivu tasutud 25,57 eurot nõutavast vähem. Arvestades kostjalt välja mõistetud kõrvalnõuete suurust ( sh viivist), leiab kohus, et ka riigilõivu tasumata osa tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 179 lg 1 alusel mõistab kohus vähemtasutud riigilõivu 25,57 eurot kostjalt riigi kasuks välja. TsMS §-s 445 lg 1 on sätestatud, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja on esitanud taotluse määrata võla tasumine ositi, kuna suurte võlakohustuste tõttu on tema majanduslik olukord halb. Kostja poolt esile toodud asjaolu on küll inimlikult mõistetav, kuid ei anna kohtu arvates alust määrata otsuse täitmist ositi. Kohtule on Kohtute Infosüsteemi (KIS) vahendusel teada, et on kostja vastu on esitatud ka teine võlanõue. Võlausaldajate kohtusse pöördumine ja kostja enda väidetu viitavad asjaolule, et kostja ilmselgelt ei ole hinnanud oma võimalusi ning erinevate võlakohustustega kaasnevaid riske adekvaatselt. Seega on kostja endale praeguse raske majandusliku olukorra ise tekitanud. Kostja on ilmselt töövõimeline isik, kellel tervisest vms tulenevalt ei ole takistusi töötamisel. Kostja näol ei ole tegemist täiesti varatu isikuga. Kostja on oma vastuväites maksekäsumenetluses märkinud ( tl 9), et omab sõiduautot ja mõttelist osa Viljandis asuvast korteriomandist. Kuna kostja elab Põlva maakonnas, järeldub sellest, et Viljandis asuvat korteriomandit ta ise ei kasuta. Seega oleks mõttelist osa korteriomandist võimalik võlgade katteks võõrandada või muul viisil sellest tulu teenida. Kostja ei ole alates 2010.a. septembrist kuni käesoleva ajani võtnud midagi ette selleks, et võlgnevust hagejale kasvõi ositi tasuda. Kostja sellist käitumist arvestades ei saa kohtu arvates pidada hageja kasuks väljamõistetud võlgnevuse tervikuna sissenõudmist kostja suhtes ebaõiglaseks. Küll peab kohus võimalikuks anda kostjale riigi kasuks välja mõistetud summa tasumiseks TsMS §-s 179 lg 5 sätestatud 15 päevasest tähtajast pikema tähtaja. Hagihinna muutmine otsuse tegemisel ja sellest tulenevalt täiendava riigilõivu tasumise kohustuse tekkimine võib pooltele olla üllatuslik ning kostja pole saanud selle asjaoluga arvestada. Seetõttu peab kohus otstarbekaks anda kostjale täiendava riigilõivu tasumiseks aega üks kuu arvates käesoleva otsuse jõustumisest.

Kohtunik Rita Kulberg

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.