Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

26.01.2010 BIGBANK AS esitas Harju Maakohtule hagi VÕ ja AT vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla, intressivõla, viivisvõla ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja VÕ(põhivõlgnik) sõlmisid 26.05.2007 tarbijakrediidilepingu (edaspidi leping). 15.11.2007 hageja ja V. Õ sõlmisid lepingu raames kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, millega suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 30 000 kr võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 89 595,88 kr intressimääraga 24,98%. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Hageja sõlmis 26.05.2007 Ardo Trükkmanniga (käendaja) käenduslepingu. Käenduslepinguga võttis käendaja endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 271 109 krooni ning käenduse tähtajaks 01.07.2019. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg-s 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Kostjad ei täitnud lepingut korrektselt. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 03.06.2008 kostjatele saadetud lepingu ülesütlemishoiatustega kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostjad lepingust tulenevate kohustuste täitmisele ei asunud, mistõttu hageja põhjendatult ütles 03.07.2008 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses ning käendajale saadetud nõudekirjas nõudis hageja kostjatelt 117 823,61 krooni tasumist, millest 89 204,84 kr moodustab tagastamata krediidisumma, 9 364,16 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 13,64 kr viivis, 17 840,97 kr leppetrahv ja 1 400 kr võla sissenõudmisega seotud kulud. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja tasunud 2 700 kr, millest vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 2.5 arvestati 1 400 kr sissenõudekulude ja 1 300 kr tagastamata krediidisumma katteks. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Käendaja ja põhivõlgnik vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt ning käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega

seotud kulude hüvitamise eest. Arvestades, et haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt solidaarselt välja mõista. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjatelt solidaarselt välja 140 554.15 kr, millest 87 904,84 kr moodustab tagastamata krediidisumma, 9 364,16 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress ning 43 285.15 kr viivis; samuti mõista kostjatelt solidaarselt alates 22.06.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24,98% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Vastuseks kostja 2 vastuväidetele hageja 22.06.2010 menetlusdokumendis märgib, et ei nõustu kostja 2 seisukohaga, et hageja ei ole käitunud käendaja suhtes heauskselt ja on pahatahtlikult viivitanud nõude kohtusse esitamisega. Hageja on teinud endast kõik mõistlikult oleneva, et saavutada kostjatega kohtuvälist kokkulepet. Hageja on ise umbes aasta jooksul pidanud kostjatega läbirääkimisi ja andnud neile korduvalt võimalusi oma kohustusi hageja ees täitmiseks. Samuti on hageja kasutanud inkassofirma teenuseid, et saavutada kostjatega kohtuvälist kokkulepet, kuid tulemusteta. Kostjad ei ole avaldanud soovi jõuda hagejaga mõistliku kokkuleppeni ning hoidnud tahtlikult kõrvale oma kohustuste täitmisest. Kostja 2 viidatud VÕS § 148 reguleerib põhivõlgniku ja käendaja omavahelisi suhteid ega ole käesolevas asjas kohaldatav. VÕS § 148 ei mõjuta kostja AT ́i vastutuse ulatust hageja ees. Üldtingimuste p-i 9.2 teise lause ja käenduslepingu kohaselt loetakse kirjalikud teated kättesaaduks, kui nad on postiasutusele üle antud väljastamiseks lepingus sätestatud rekvisiitidel ja teate postiasutusele üleandmisest on möödunud kolm päeva. Hageja on kostjatele edastanud teated vastavalt kokkulepitule. Kostjad ei ole hagejale teatanud lepingusse kantud kostja 1 ja kostja 2 rekvisiitide muutumisest. Peale kokkulepe nr 1 sõlmimist jäi krediidisaaja käsutusse krediidisumma 89 595.88 krooni. Kuna peale lepingu sõlmimist on krediidisumma katteks tasutud 1 691.04 krooni, on kostjate poolt kokkuleppe nr 1 järgi tagastamata krediidisummaks 87 904,84 krooni, mis tuleb käenduslepingu, üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kokkuleppe nr 1 alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 24,98% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostjad ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste pde 2.1 ja 5.3, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 9 364,16 krooni Nimetatud sissenõutavaks muutunud tasumata intress koosneb järgmistest enne lepingu ülesütlemist tasumata intressimaksetest (maksegraafikust tulenevalt): 17.03.2008 maksest tasumata intress – 298.85 krooni; 15.04.2008 maksest tasumata intress – 2 508.48 krooni; 15.05.2008 maksest tasumata intress – 2 505.54 krooni; 16.06.2008 maksest tasumata intress – 2 502.51 krooni; 16.06.2008 – 03.07.2008 ajavahemiku eest tasumata intress – 1 548.78 krooni. KOKKU: 9 364,16 krooni Hageja leiab, et viivise vähendamine ei ole põhjendatud. Kostja ei ole kuidagi põhjendanud ega tõendanud, millest lähtuvalt kuulub viivis vähendamisele. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus on kokku lepitud suurem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, siis tuleb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule kohalduva viivisemäära leidmisel lähtuda VÕS § 113 lg 1 ls-st 3 ning kostjad on kohustatud tasuma hagejale viivist lepingujärgse intressi määra alusel, so

24.98% aastas. Eelkirjeldatud viivisemäära kohaldamise aluseks on ka lepingu üldtingimuste p 6.1, mille kohaselt maksab tarbijast krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras so. lepingujärgse intressimääraga samas määras. Kostja AT väide, et täitmisega viivitas üksnes põhivõlgnik ja seega saab viiviseid nõuda ainult VÕ on alusetu. Kostja AT ei ole käesoleva ajani täitnud oma käenduslepingust tulenevaid kohustusi. Seega viivitab käendaja oma kohustuste täitmisega ehk oma kohustusega täita põhivõlgniku poolt täitmata jäetud kohustusi. Kuna kostja AT viivitab oma kohustuste täitmisega peab ta hagejale tasuma viivist. Ebamõistliku suurt viivist saab vähendada ainult juhul, kui saab hinnata objektiivselt ja viivise tekkimise ajal olevaid asjaolusid: kohustuse täitmise ulatust kohustatud isiku poolt; õigustatud lepingupoole õigustatud huvi, lepingupoolte majanduslikku seisundit ja muid asjaolusid. Kostjate poolt lepingu täitmise ulatus on praktiliselt olematu, hagejal on õigus kostjatelt nõuda lepingu täitmist ning tasumata krediidisumma ja muude kõrvalkohustuste tasumist. Majandusliku seisundi arvestamine on pigem teisejärguline, kuivõrd eelkõige tuleb hinnata võlausaldajale tekkinud kahju (õigustatud huvi kriteerium) ja viivise proportsionaalsust, lisaks kostjad ei ole kuidagi tõendanud oma majandusliku seisundit. Kostjad ei ole toonud välja ühtegi põhjendatud ega tõendatud seisukohta ega asjaolu, mis võiks olla viivise vähendamise aluseks. Hageja palub kostja 2 taotluse viiviste vähendamiseks jätta rahuldamata. Lepingu ülesütlemisel 03.07.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 13,64 kr. Kostjad on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 89 204,84 kr. Pärast 21.07.2008 sooritatud makset on kostjad jätnud hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 87 904,84 kr. Seega arvutab hageja viivist rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 24,98% võlgnetavalt summalt aastas. 22.06.2010 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 43 285.15 krooni. TsMS § 367 alusel palub hageja lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjatelt solidaarselt alates 22.06.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 24,98% tagastamata krediidisummalt aastas.

KOSTJATE VASTUSED

Kostja V. Õ hagile ei vastanud. Kostja A. T 09.06.2010 kirjalikus vastuses ja 18.10.2011 täiendavas vastuses hagile vaidleb hagile vastu. Kostja 2 märgib, et võtab omaks, et sõlmis hagejaga käenduslepingu, käendamaks kostja 1 laenu summas 60 000 krooni, kuid ei ole omaks võtnud hagis märgitud nõuet. Kostja leiab, et hageja ei ole kostja 2 suhtes käitunud heausklikult, sest hageja ega kostja 1 ei teavitanud käendajat nõudesumma suurendamisest. V. Õ ei ole hagejat ega käendajat teavitanud oma uuest elukohast, senistel kostjale 2 teadaolevatel aadressidel ei ole võimalik V. Õ enam ühendust saada. V. Õ suurendas oluliselt käendaja riisikot, suurendades krediidisummat olukorras, kus V. Õ endal puudus püsiv töökoht ja sissetulek. Eeltoodu alusel ja viidates VÕS § 148 lg 1 sätetele kostja 2 leiab, et võlgnevust saab sisse nõuda vaid kostjalt 1 VÕ . A. T märgib, et ei ole hagejalt ühtegi meeldetuletuskirja saanud. Hageja ei ole üles näidanud head tahet olukorra lahendamiseks. Hageja ei ole kostjat 2 teavitanud laenusumma suurendamisest. Hageja selline kohustus tuleneb käenduslepingust ning hageja on käenduslepingut rikkunud. Hageja on kostjaga 2 käenduslepingu sõlmimisel käitunud heade kommete ja seaduse mõtte vastaselt. Kostjale ei selgitatud käendatava kohustuse sisu ja kostja 2 sai sellest aru nii, et käendab vaid tarbijakrediidilepingu alusel võetud laenu 60 000 krooni ja selle intresse. Tarbijale ei saa panna tulevikus tekkivaid täiendavaid kohustusi, käenduslepingu selline säte on vastuolus seaduse mõttega. Hageja pidanuks kostjat 2 teavitama laenusumma suurendamisest ja välja selgitama, kas kostja 2 on nõus suurendatud laenu käendama ja selles osas käenduslepingut muutma. Nõudesumma suurendamine käendajalt nõusolekut küsimata on heade kommetega vastuolus ja seetõttu kostja 2 suurendatud summa osas ei vastuta.

Kostja 2 leiab samuti, et hageja on krediidilepingu üles öelnud ennatlikult. Hageja esitas 03.06.2008 kostjale 1 lepingu ülesütlemishoiatuse peale kahekuulist makseviivitusse jäämist ja on lepingu üles öelnud enne kolmandal kuul makseviivitusse jäämist. Hageja ei teavitanud kostjat 2 kostja 1 kohustuste täitmata jätmisest. Kostja 2 sai võlgnevusest teada 2009 sügistalvel, kui hageja võttis A. T iga ühendust, et teada saada V. Õ kontaktandmeid. Kostja 2 teatas hagejale kõik temale teadaolevad kostja 1 kontaktandmed. Hageja ei pakkunud kostjale 2 võimalust leida kohtuväline kompromiss kostja 1 kohustuse tasumiseks. Hageja esitatud dokumentide alusel ei ole kostjal 2 võimalik kontrollida nõudesumma suurust. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millised summad on hagejale enne tarbijakrediidilepingu ülesütlemist tasutud. Hageja ei ole algusest peale käitunud kostjate suhtes heatahtlikult ega seaduspäraselt. Asjas puudub nii VÕS § 404 lg-s 1 nõutav avaldus tarbijakrediidi lepingu sõlmimiseks, kui ka VÕS § 144 kohane käendaja kirjalik avaldus käenduskohustuse võtmiseks. Hagejal lasub kohustus hinnata laenuvõtja ja käendaja võimet laenu tagasi maksta. Kuigi kostja tunnistab, et käendas laenu summas 60 000 krooni, leiab kostja, et tarbijakrediidileping ja käendusleping on TsÜS § 86 alusel tühised heade kommetega vastuolu tõttu. Käenduslepingu tühisuse tõttu kostja 2 ei saa olla vastutav laenusumma ega intresside eest. Kostjalt 1 on võimalik tagasi nõuda kogu võlgnevus ja intress vastavalt seadusele. Hagejale pidi olema selge kostja 2 kogenematus käenduslepingu sõlmimisel, sellest hoolimata hageja, käenduse tagajärgi täpselt selgitamata, sõlmis kostjaga 2 käenduslepingu. Kostja 2 ei ole nõus hageja nõutava viivise määraga 24,98 % aastas. Viidates VÕS § 415 lg –le 1 ja VÕS § 113 lg-le 1 kostja 2 leiab, et hageja ei saa tarbijalt nõuda suuremat viivist, kui VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kostja 2 leiab, et perioodi 3.07.2008 – 1.09.2008 on viivisenõue põhjendatud määras 9,5 % aastas. Kostja 2 taotleb alandada kuni hagi esitamiseni väljamõistetavat viivist 1355,97 kroonini. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1111-04 kostja 2 leiab, et kostjalt 2 hagis nõutud ulatuses ja kuni kohustuse täitmiseni viivist nõuda on alusetu, kuna kohustuse täitmisega on viivitanud V. Õ, mitte kostja 2. Hageja on põhjendamatult viivitanud hagi kohtusse esitamisega poolteist aastat. Juhuks, kui kohus leiab, et käendusleping ei ole tühine, esitas kostja 2 täiendavas vastuses alternatiivselt taotluse viivise ja intressi vähendamiseks. Kostjal 2 ei ole majanduslikult võimalik krediidilepingus kokkulepitud intresse tasuda. Kostja 2 poolt menetluse kestel võlgnemise tasumiseks tehtud maksed tuleb arvestada põhivõla katteks. Kostja 2 taotleb jätta menetluskulud hageja kanda.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde. Hageja kinnitas, et kohtumenetluse ajal on kostja 2 tasunud 2000 krooni, mille hageja kostjale 2 vastu tulles arvestas põhivõlgnevuse katteks. Sellest tulenevalt on hageja lõplik nõue kokku 9503,70 eurot, sh põhivõlg 5490,32 eurot (85 904,84 krooni), intress 598,48 eurot (9364,16 krooni), 08.12.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3414,90 eurot (53431,57 krooni). Kostja kohtuistungil jäi oma kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. Kostja selgitas, et kirjalike vastuste koostamisel kasutas ta juuratudengite abi ning ta ei oska öelda, millist õiguslikku tähendust tema esitatud vastuväited omavad hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise seisukohalt. Kostja leidis, et on käendanud 60 000 krooni suurust laenu ja selle intresse, käenduslepingus kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäär ca 211 709,38 krooni pidi katma laenu ja kogu laenuperioodi eest nõutavate intresside summat. Kostja 2 selgitas, et ta on praegusel hetkel 1,5 kuud töötu, saab töötukindlustuse hüvitist ning on kohustatud andma elatist temast eraldi elavale alaealisele lapsele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

üksnes esialgsest krediidilepingust tulenevaid V. Õ kohustusi, so laenusummat 60 000 krooni ja sellelt arvestatavaid intresse; samuti kostja 2 leidis, et tema poolt tasutud summad tuleb arvestada põhivõla katteks. Eeltoodu ja VÕS § 6 lg 2 alusel kohus jätab arvestamata A. T teises kirjalikus vastuses esitatud ja tema tegeliku käitumisega vastuolus oleva väite, et V. Õ antud laenusumma suurus vajab täiendavat tõendamist. Kuivõrd hageja on krediidilepingu üles öelnud, tuleb V. Õ laenusaajana hagejale tasuda laenu põhiosa 5490,32 eurot (85 904,84 EEK), enne ülesütlemist tasumata jäänud intressid 598,48 eurot (9364,18 EEK) ja viivis 0,87 eurot (13,64 krooni).

Õ , sest A. T oli võimalik hagejale edastada V. Õ erinevaid kontaktandmeid. Eeltoodud asjaolude valguses on mõistlik eeldada, et A. T oli lepingu lisa sõlmimine ja selle sisu teada sellele vaatamata, et hageja talle lepingu koopiat ei saatnud. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et krediidilepingu lisakokkuleppe kohta ei kehtinud käenduslepingus sätestatud laenuandja kohustus edastada käendajale võimalike tulevikus laenuandja ja laenusaaja vahel sõlmitavate krediidilepingute koopiad. Kohus leiab, et tulevikus sõlmitava krediidilepinguna on käsitatavad ka olemasoleva krediidilepingu lisakokkulepped, millega suurendatakse krediidisummat. Kohus leiab aga, et käesoleval juhul lepingu lisa koopia saatmine ei ole selline käenduslepingust tulenev laenuandja kohustus, mille rikkumine välistaks käenduskohustuse laienemise lisas kokkulepitud kohustustele.

sõltuvussuhtest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja 2 ei ole ühtegi eelnimetatud asjaolu tehingu tühisuse alusena esile toonud. Kostja 2 väide, et tehing on tühine seetõttu, et hageja ei kontrollinud enne krediidilepingu sõlmimist kostja 1 maksevõimet, on paljasõnaline. Lisaks nähtub asjaoludest, et pärast krediidilepingu ja lisakokkuleppe sõlmimist kostja 1 mingis osas oma kohustusi täitis. Kostja 2 ei ole väitnud, et lepingud on sõlmitud tulenevalt kostjate erakorralisest vajadusest või sõltuvussuhtest ning et tehingud oleks sõlmitud kostjate jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Veelgi enam, kostja 2 kohtuistungil antud seletusest järeldub, et kostja 2 ise suhtus käenduslepingu sõlmimisse ja endale kohustuste võtmisesse äärmiselt hooletult. Nii kostja 2 seletas, et ta ei ole teadlik, milleks kostja 1 laenu vajas ning samuti ta ei tea, kuidas laenu tegelikult kasutati. Eeltoodu välistab ka kostja võimaluse tugineda tehingute tühisusele: kui kostja 2 ei tea, milleks kostja 1 laenu vajas ja kuidas laenu kasutas, ei saa ta tõendada ka seda, et kostja 1 sõlmis laenulepingu mingi erakorralise vajaduse või sõltuvussuhte tõttu. Eeltoodust tulenevalt on käendusleping kehtiv ning kostja 2 vastutab käendajana V. Õ krediidilepingust ja selle lisakokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses.

päevas x 701 päeva = 41 902,48 krooni. Seega kokku oli 22.06.2010 viivisearvestuse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 43 007,99 krooni (sh enne lepingu ülesütlemist tekkinud viivise võlg 13,64 krooni). 03.11.2011 kohtuistungil hageja märkis, et kostjale vastu tulles arvestas ta pärast hagi esitamist tasutud 2000 krooni samuti täies ulatuses põhivõla katteks. Seega põhivõlalt 85 904,84 krooni on hageja arvestuste kohaselt seisuga 08.12.2010 muutunud viivis sissenõutavaks summas 3414,90 eurot (53 431,57) krooni. Kuivõrd hageja eelneva perioodi arvestuses oli viga, siis ei ole õige ka 08.12.2010 seisuga esitatud viivisesumma. Kuna kohus hageja esitatud viivisesummat vähendab, saab hagi rahuldada osaliselt. Kohus mõistab viivised välja TsMS § 367 sätete kohaselt kohtuotsuse tegemise seisuga summaliselt ja edasi protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Seetõttu ei ole hagis taotletust suurema viivisesumma väljamõistmise näol tegemist hagi piiridest väljumisega. Alates 23.06.2010 kuni kohtuotsuse 18.11.2011 tegemise seisuga on kohtu arvestuste kohaselt täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis summas 20 094,86 krooni ehk 1284,30 eurot (85 904,84 krooni x 0,068 % x 344 päeva). Seega kokku on kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 63 103,84 krooni (4033,07 eurot).

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.