Meelis Karaski hagi KÜ Turu 31 vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 1598 eurot (25 000 krooni)
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. mai 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Meelis Karaski apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Meelis Karask (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Marina Valge Vastustaja (kostja): KÜ Turu 31 (registrikood: 80139611), esindaja Meelis Leis
esindajad
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 12. mai 2011 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Meelis Karaski kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Meelis Karask esitas kohtule hagi KÜ Turu 31 juhatuse kohustamiseks esitama M. Karaskile tutvumiseks korteriühistu üldkoosoleku protokollid, otsused ja juhatuse otsused ning taotles kostjalt välja mõista hagejale tekitatud moraalse kahju eest õiglane hüvitis. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt ei ole KÜ Turu 31 juhatus vastanud hageja 12.08.2009 ja 30.11.2009 kirjadele. Korteriühistu erakorralisel üldkoosolekul 08.12.2009 pandi arutusele hageja esitatud 30.11.2009 kiri juhatusele. Kuna koosolek ei olnud otsustusvõimeline, siis mingit otsust vastu ei võetud ning hageja ei saanud oma pöördumistele ka vastust. Korteriühistu juhatuse esimees Kalev Loos solvas hagejat üldkoosolekul kõigi kuuldes, “...Karask pangu oma suumulk kinni”. Hageja käsitleb seda tema au solvamisena, kuna selline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, on omavoliline ja on aluseks moraalse kahju nõude esitamiseks. Hageja taotles 08.12.2008 kirjas KÜ Turu 31 juhatusele esitada tutvumiseks väljavõtteid üldkoosoleku protokollidest. Kostja pani stendidele väljavõtted, mitte protokollid tervikuna. Hageja leiab, et kuna K. Loosile ei kuulu omandiõiguse alusel korteriomandit Turu 31, siis puudub tal õigus tituleerida ennast korteriühistu liikmeks, veel enam juhatuse liikmeks. Samuti ei ole K. Loos esitanud volikirja korteriomandi omanikult, kelle huvides ta ühistu üldkoosolekul esineb. 29.12.2008 kell 14.03 helistas K. Loos hagejale töö juurde ja teatas et tema keldriust hakatakse avama. Kohal olevat kõik juhatuse liikmed ja politsei. Hagejal oli pooleli tähtis tööülesanne, mille ta oli sunnitud katkestama, et koju rutata. Arvestades kujunenud olukorda helistas hageja kell 14.16 politseisse ja kutsus sündmuse juurde ka politsei. Kohale jõudes ei olnud kohal ühtegi juhatuse liiget ega politseid. Kohal oli ainult raamatupidaja ja K. Loos, kes ainult irvitas hagejale näkku. K. Loos järjekordselt valetas hagejale, tekitades olukorra, kus hageja oli sunnitud lahkuma ootamatult töölt, jäädes sellega ilma temale ettenähtud tasust. Politsei abiga õnnestus hagejal K. Loosilt saada korteriühistu põhikiri ja 2005. aasta koosoleku protokolli nr 20, mille kohta hageja andis allkirja. Hageja leiab, et tema au on teotatud, muuhulgas ebakohase väärtushinnangu andmisega avalikkusele, mis on kvalifitseeritav VÕS § 1046 mõttes. Hageja on seisukohal, et temale on tekitatud moraalset kahju 25 000 krooni ehk 1598 eurot. Hageja soovib, et KÜ Turu 31 juhatus ning juhatuse esimees täidaks põhikirjalisi nõudmisi ning nende tegevus oleks kooskõlas seadusega. Aastaid on hagejale tehtud kõikvõimalikke takistusi tema kui korteriühistu liikme õiguste teostamisel, teda on solvatud ning tema au ja väärikust on alandatud. 16.02.2011 loobus hageja nõudest esitada hagejale KÜ Turu 31 juhatuse otsused ja üldkoosoleku protokollid ja otsused.
2.KÜ Turu 31 ei tunnistanud hagi, leides, et ei ole hagejale mittevaralist kahju tekitanud. Hagist ja selle täpsustusest ei nähtu mitte ühtegi väärtushinnangut, mida võiks kostjale ette heita. Hageja peaks tõendama, et kostja on toime pannud teatud teo, samuti seda, et hagejale on tekitatud kahju ning viimaks ka asjaolu, et kostja poolt toime pandud teo ja hagejale tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos. Hageja ei ole suutnud tõendada K. Loosi väidetavaid ütlusi üldkoosolekul, samuti seda, et K. Loos on hagejale valetanud. Kostjale jääb arusaamatuks, milles seisneb hagejale tekkinud moraalne kahju. Hageja pole selgitanud, missugust tema isiklikku õigust kostja rikkus. Väide selles, et hagejal on olnud suured pinged ja üleelamised seoses kõigi asjaajamistega, ei ole piisav alus kahjunõude rahuldamiseks. Hagist ei nähtu, miks on korteriühistu juhatuse esimehe väidetavat käitumist automaatselt omistatud korteriühistule
tervikuna. Hageja pole ka täpsustanud, millisel moel on kostja ebakohast väärtushinnangust avalikkust informeerinud, mistõttu ei kuulu hagi VÕS § 1046 alusel rahuldamisele.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohtu 12. mai 2011 otsusega jäeti M. Karaski hagi KÜ Turu 31 vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata ning M. Karask hagi 05.02.2010 hagiavalduse p 2 nõudes (kohustada KÜ Turu 31 juhatust viima vastavusse maakohtu registri keskandmebaasis seaduslikult üldkoosolekul valitud juhatuse liikmete nimekirjaga) menetlusse võtmata. Kõik menetluskulud jäeti M. Karaski kanda. Otsuses esitatud põhjenduste kohaselt on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks järgmised hageja osundatud asjaolud (etteheited kostjale): kostja juhatuse liikme K. Loosi ütlus:.... Karask pangu oma suumulk kinni;“ kostja kirjalik vastus 21.01.2009 hageja kirjale samast kuupäevast, mis sisaldab järgmist: „...ühistu ei pea andma teile andmeid, kes on kellega abielus või missugused omandisuhted kellelgi on;“ 29.12.2008 kostja juhatuse liikme K. Loosi poolt hageja valeväljakutse töö juurest – situatsioon kui tervik; kostja poolt hagejale dokumentide mitteesitamine; hageja 12.08.2009 ja 30.11.2009 tähitud kirjadele mittevastamine kostja poolt. Kohus tuvastas menetluse käigus, et korteriühistu juhatus oli viimati valitud 2006. a vastavalt seadusele kolmeks aastaks ja juhatuse volitusi ei ole pikendatud. 03.01.2011 toimus korteriühistu erakorraline üldkoosolek ja juhatuse liikmete volitusi pikendati tagasiulatuvalt kahe ja ühe ametiaja võrra, samuti valiti samad isikud juhatuse liikmeteks kuni 03.01.2014. Hageja ei ole viidanud oma pöördumistes juhatuse liikmete volituste lõppemisele, vaid nimetatud asjaolu tuvastas kohus käesoleva menetluse käigus. Hageja tugines oma kirjades eelkõige asjaolule, et juhatuse esimehel ei ole õigust olla juhatuse liige, kuna ta ei ole korteriomanik. Kostja juhatus ei selgitanud hagejale tema kirjadele vastates, et kostja juhatuse liikmeks võib olla MTÜS § 28 lg 2 kohaselt iga teovõimeline füüsiline isik, kelle suhtes ei kehti MTÜS § 28 lg-s 21 sätestatud piirangud. Kostja põhikiri seadusega võrreldes juhatuse liikmete osas erisusi ette ei näe. Poolte vahelisest kirjavahetusest nähtub, et hageja on olnud kogu aeg ekslikul arvamusel selles, et üksnes korteriühistu liikmed võivad olla korteriühistu juhatuse liikmed ja oma vastustes hagejale ei ole ka korteriühistu juhatus sellele ekslikule arusaamisele hageja tähelepanu juhtinud. Nimetatud asjaolusid tuleb arvestada poolte suhetele hinnangu andmisel. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Õiguskirjanduse kohaselt on au teotamine eelkõige võimalik isiku kohta ebakohaste väärtushinnangute ehk väärtusotsuste avaldamisega. Isiku au teotamine eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, au teotamine eeldab teatud informatsiooni avalikustamist kui teotunnust. Riigikohus on selgitanud avaldamise ja avaldaja mõistet lahendis nr 3-2-1-95-05 p-s 24, leides, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-09). Kohus leidis, et olukorras, kus hageja on kostja kui korteriühistu liige ja väidetavad korteriühistu juhatuse liikme K. Loosi väljaütlemised on toimunud kas suuliselt korteriühistu üldkoosolekutel või pooltevahelises kirjavahetuses, ei ole tegemist kostja poolt andmete avaldamisega, sest andmed ei ole saanud avalikkusele kättesaadavaks. Kuna kostja ei ole avaldanud väärtushinnanguid hageja kohta avalikkuse ees, ei esine tema käitumises avalikustamist kui teotunnust. Seega ei ole kostja hageja au teotanud, kuna ta ei ole avalikustanud väärtushinnanguid hageja kohta.
Isiku väärikuse rikkumine võib toimuda ka viisil, mis ei kahjusta isiku mainet avalikkuse ees. Väärikust kui isiklikku õigust tuleb eristada au mõistest. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et isiku väärikuse rikkumine võib toimuda ka viisil, mis ei kahjusta isiku mainet avalikkuse ees (näiteks solvamine avalikkusele mitteteatavaks saanud viisil, näiteks nelja silma all). Isiku väärikust rikkuda võivate väärtushinnangute hindamisel ja õigusvastasuse tuvastamisel tuleb VÕS § 1046 lg 1 kohaselt arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kostjad peavad oma väärtushinnanguid põhjendama. Hageja poolt hagi aluseks olevatest asjaoludest saab pidada väärtushinnanguks asjaolu nr 1 („Karask pangu oma suumulk kinni!“). Kostja ja kostja seaduslik esindaja K. Loos sellist väljaütlemist eitavad. Hageja ei ole sellise väärtushinnangu andmist hageja poolt kirjeldatud viisil kostja juhatuse liikme poolt tõendanud. Kuna väärtushinnangu andmine hageja kohta on tõendamata, ei ole kohtul võimalik kostjalt nõuda ka selle põhjendamist, et võtta seisukoht, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut halvustada. Hageja nõude osas mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses teabeandmise kohustuse rikkumisega, leidis kohus, et MTÜS § 28 lg 5 kohaselt peab mittetulundusühingu juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohus leidis, et MTÜS § 28 lg 5 rikkumise korral ei saa kannatanu esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Kohus leidis, et kostja poolt hageja kirjadele mittevastamine ja kostja 21.01.2009 kirja sisu ei ole ka hageja väärikust haavavad. Kohus peab väärikuse alandamiseks eelkõige sellist käitumist või tegevust, mille eesmärk või tegelik toime on luua isiku suhtes häiriv, ähvardav, vaenulik, halvustav, alandav või solvav õhkkond. Hageja nõudes tema väärikuse haavamises tuleb arvestada ka poolte üldisi suhteid ja asjaolu, et hageja kirjad kostja juhatusele lähtusid paljuski ka hageja ekslikust arusaamast, kes võib olla korteriühistu juhatuse liige. Ka hageja kirjade tonaalsus juhatuse liikme K. Loosi suhtes ei olnud väga neutraalne. Ilmselt ka seetõttu ei olnud ka kostja vastuskirjad neutraalsed ja lähtusid hageja kirjade tonaalsusest, kuid hageja väärikuse haavamist vastuskirjade eesmärgina kohus ei tuvastanud. Hageja peab väärikust alandavaks tema väljakutsumist kostja juhatuse liikme K. Loosi poolt 29.12.2008. Kohus leidis, et asjas ei ole olemasolevate tõendite alusel võimalik kindlaks teha, milline oli hageja ja kostja juhatuse liikme K. Loosi telefonivestluse täpne sisu, misjärel otsustas hageja töölt lahkuda töö ajal ja hakata tegelema keldriboksi probleemiga. Hageja väide, et kostja juhatuse liige K. Loos talle telefonis politsei kohaoleku kohta valetas, on tõendamata. Vaidlust ei ole selles, et politsei kutsus kohale sel päeval hageja ise, mistõttu pikenes ka hageja töölt äraoleku aeg. Tõendamata on hageja väide, et K. Loos irvitas sel päeval tema üle. Hageja ei ole tõendanud, et keldriboksi probleemi ei oleks saanud lahendada muul ajal kui töö ajal ja et tema vara oli 29.12.2008 kostja juhatuse tegevuse tõttu ohus. Hagejal oli valikuvabadus järgida K. Loosi kutset või kokku leppida keldriboksi probleemi lahendamiseks teine aeg. Politsei kutsus hageja kohale omal initsiatiivil. Seega, arvestades hageja kirjeldatud asjaolusid 29.12.2008, ei ole kostja pannud toime hageja väärikuse alandamist. Kuna kohus ei ole tuvastanud hageja isikuõiguste rikkumist, ei ole kostjal tekkinud juba seetõttu mittevaralise kahju hüvitamise kohustust. Kohus selgitas, et isegi kui kohus oleks tuvastanud hageja isikuõiguste rikkumise kostja poolt, ei ole hageja tõendanud neid erilisi asjaolusid, mis põhjendaksid kostjalt mittevaralise kahju hüvise väljamõistmist hageja poolt nõutavas summas. Üksnes hagejal väidetavalt stressi tekkimine ei oleks rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks piisav. Kohus jättis TsMS § 372 lg 1 alusel hagi hagiavalduse p 2 osas - kohustada KÜ Turu 31 juhatust viima vastavusse maakohtu registri keskandmebaasis seaduslikult üldkoosolekul valitud juhatuse
liikmete nimekirjaga - menetlusse võtmata, kuna nõue on kohtule ebaselge ja hageja ei nõua enam selles osas asja menetlemist.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.M. Karask esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 12. mai 2011 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega M. Karaski hagi rahuldada. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõige maakohtu järeldus, et vastustaja ei ole apellandi au teotanud, kuna K. Loosi väljaütlemised on toimunud kas suuliselt korteriühistu üldkoosolekutel või pooltevahelises kirjavahetuses, seega ei ole andmed saanud avalikkusele kättesaadavaks. Apellant leiab, et kuna korteriühistu üldkoosolek on avalik ja seal viibis palju inimesi, kes kõik kuulsid ja said aru, mida K. Loos hageja kohta ütles, on vastustaja avalikustanud väärtushinnangud apellandi kohta; 2) on ebaõige maakohtu järeldus, et kuna väärtushinnangu andmine hageja kohta on tõendamata, ei ole kohtul võimalik kostjalt nõuda ka selle põhjendamist, et võtta seisukoht, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut halvustada. Apellant leiab, et kohus oleks pidanud arvestama kõigi asjaoludega, ka sellega, et kostja on eitanud isegi seda, et korteriühistu juhatuse volitused on lõppenud. Kostja on esitanud kohtule mittetõeseid andmeid. TsMS § 200 sätestab menetlusosalise kohustused, kus on öeldud, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia; 3) on maakohus ebaõigesti hinnanud hageja nõuet mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses teabeandmise kohustuse rikkumisega. Apellant leiab, et maakohtu seisukohad, mille järgi ei saa MTÜS § 28 lg 5 rikkumise korral kannatanu esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ning kostja poolt hageja kirjadele mittevastamine ja kostja 21.01.2009 kirja sisu ei ole hageja väärikust haavavad, põhinevad ebaõigetel järeldustel ja asjaolude hindamisel. Kohtu seisukohtadest võib järeldada, et korteriühistul ei olegi kohustust kirjadele reageerida, vastuseid anda ja kui neid antakse, siis võivad nad olla mõnitavad. Maakohtu etteheiteid apellandi kirjade tonaalsusele on täiesti arusaamatud. Apellant ei nõustu ka sellega, et kui ei ole vastu võetud teabe avaldamise korda, siis on korteriühistu õigustatud teavet mitte andma ning ignoreerima ühistu liikme nõudmisi saada tutvumiseks dokumente. Sellistest seisukohast lähtudes peabki ühistu liige dokumentide mittesaamisel pöörduma nõudega kohtu poole. Korteriühistu esimees K. Loosi isikus on aastaid ignoreerinud hageja nõudeid, tema suhtumine apellanti, kui ühistu liikmesse olnud üleolev, ignoreeriv, halvustav, vaenulik ning on loonud sellega solvava õhkkonna, maakohus aga leiab, et see kõik ei ole väärikust alandav; 4) ei nõustu apellant maakohtu järeldusega, et arvestades hageja kirjeldatud asjaolusid, ei ole vastustaja 29.12.2008 toime pannud apellandi väärikuse alandamist. Arvestades varasemat kostja suhtumist ja käitumist hagejasse, ei olnud hagejal peale kostja helistamist valikuvabadust kas järgida kostja kutset või mitte. Apellandile helistamine ja tema viivitamatu väljakutsumine oli täiesti alusetu. Apellant palub kohtul vastu võtta teatis 18.04.2008, mil lahendati keldribokside kasutamine ning millest K. Loos oli igati teadlik. Nimetatud dokument õnnestus hagejal kätte saada alles pärast kohtuistungit ja sellest tulenevalt ei olnud seda võimalik varem esitada. Sellest nähtub, et K. Loosi tegevus ja käitumine oli pahatahtlik ning hagejale kahju tekitav.
Apellant palub veel kohtul vastu võtta arve nr 170 koopia, millest nähtub, et apellant oli teinud kulutusi keldriboksi remontimiseks ning apellant oli igati õigustatud oma vara kaitsma; 5) ei nõustu apellant maakohtu järeldustega, et kuna kohus ei ole tuvastanud hageja isikuõiguste rikkumist, ei ole kostjal tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise kohustust. Hageja oli nõus ja tegi korduvalt menetluse käigus ettepaneku kostjale lahendada asi kompromissi korras. Hageja ettepanekuks oli, et K. Loos vabandaks tema ees üldkoosolekul ning sellega oleks kogu kohtumenetlus olnud lõppenud. Kostja hageja ettepanekut vastu ei võtnud; 6) on maakohus unustanud hageja esialgse nõude, mida on võimalik lugeda alternatiivseks nõudeks, kus hageja taotles mittevaralise kahu hüvitamist kohu äranägemisel. Apellant palub veel võtta asja materjalide juurde tema tervist iseloomustavad andmed;
5.Korteriühistu Turu 31 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete järgi: 1) on hageja 05.02.2010 hagiavalduses taotlenud välja mõista kostjalt õiglane hüvitis kohtu äranägemisel, kuid 16.02.2011 esitatud hagi täpsustuses on hageja märkinud, et tema nõue on 25 000 krooni ehk 1 598 eurot; Hüvitise suuruste küsimust käsitleti ka 21.03.2011 toimunud kohtuistungil ning hageja avaldas, et tema nõude suurus on 25 000 krooni. Seega on hageja loobunud nõudest kahjuhüvitise määratlemiseks kohtu äranägemisel ning antud nõuet ei saa lugeda alternatiivseks nõudeks; 2) ei ole hageja kostja tegu tõendanud, mistõttu on täitmata deliktilise vastutuse esimene eeldus (s.o objektiivne koosseis). Vastustaja nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole sellise väärtushinnangu andmist hageja poolt kirjeldatud viisil kostja juhatuse liikme poolt tõendanud, mistõttu tuleb hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata jätta; 3) ei ole kostja kunagi eitanud seda, et korteriühistu juhatuse volitused on lõppenud, vaid see tuli kostjale 14.12.2010 toimunud kohtuistungil hoopis ebameeldiva üllatusena. Arvestada tuleks asjaoluga, et korteriühistu juhatuse puhul ei ole reeglina tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutsevate isikutega, kellel oleksid laialdased teadmised äriõigusest. Sellest lähtuvalt ei osanud kostja juhatuse liikmed arvatagi, et nende volitused on lõppenud. Apellandi väited selle kohta, et kostja on volituste lõppemist eitanud, on tõendamata. Arusaamatuks jääb kuidas tõendab kostja juhatuse volituste lõppemine seda, et kostja juhatuse liige K. Loos oli öelnud: „...Karask pangu oma suumulk kinni". Vastustaja märgib, et kostja juhatuse volituste lõppemine ei vabasta hagejat tema tõendamiskoormisest. Deliktilise üldvastutuse puhul peab aga just hageja tõendama seda, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Kuivõrd antud asjas ei ole hageja suutnud tõendada, et kostja juhatuse liige K. Loos oli sellise väärtushinnangu andnud, tulebki hagi rahuldamata jätta; 4) on maakohtu viide VÕS § 1045 lg 1 p-le 7 ning VÕS § 1045 lg-le 3 asjakohane. VÕS § 1045 lg 3 kohaselt on kannatanu suhtes toime pandud õigusvastase teoga tegemist üksnes sellise õigusnormi rikkumise korral, mille eesmärk on kaitsta kannatanut talle tekitatud kahju eest. VÕS § 1045 lg 1 p 7 rakendamiseks tuleb igal konkreetsel juhul tuvastada rikutud sätte kaitseeesmärk, st selgitada, kas kannatanu kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja poolt rikutud lepinguvälist kohustust ette nägeva sätte ehk kaitsenormi eesmärgiks. Maakohus on selgitanud, et MTÜS § 28 lg 5 kui kaitsenormi eesmärgiks ei ole korteriühistu liikmel tekkinud mittevaralise kahju ärahoidmine; 5) nõustub vastustaja maakohtu seisukohaga, et hageja meelestatus kostja juhatuse, eriti juhatuse esimehe K. Loosi suhtes ei ole neutraalne. Vastustaja arvates ei ole kiri „...ühistu ei pea andma teile andmeid, kes on kellega abielus või missugused omandisuhted kellelgi on" mõnitava iseloomuga ning ei haava apellandi väärikust. 6) pidi hageja tõendama, et kostja juhatuse liige K. Loos valetas telefonis politsei kohaloleku kohta. Käesolevas asjas ei ole hageja suutnud seda teha ning kutsus politsei ise kohale,
pikendades oma töölt eemaloleku aega. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tema keldriboksis olev vara oleks 29.12.2008 kostja juhatuse tegevuse tõttu ohus olnud. Seega ei ole hageja oma tõendamise kohustust täitnud; 7) 18.04.2008 teatis on esitatud esimese astme kohtus 16.02.2011 hagi täpsustuse lisana nr 13 ning asub toimikus. 8) vastustaja ei nõustu arve nr 170 koopia, millest nähtub, et apellant oli teinud kulutusi keldriboksi remontimiseks ning apellant oli igati õigustatud oma vara kaitsma, lisamiseks asja materjalide juurde. Apellant ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud seda esimese astme kohtus. Vastustaja palub jätta arve nr 170 tähelepanuta. Lisaks märgib vastustaja, et arvelt ei nähtu, et tööd on seotud keldriboksiga, ning isegi kui tööd oleksid seotud keldriboksiga, ei tähenda 16.07.2008 väljastatud arve seda, et 29.12.2008 oleks hageja vara ohus olnud või et keldriboksi probleemi ei oleks saanud lahendada muul ajal kui töö ajal. Seega ei tõenda antud tõend neid asjaolusid, millele hageja nõuded tuginevad; 9) vastustaja ei näe vajadust võtta asja materjalide juurde apellandi tervist iseloomustavad andmed, kuivõrd need on tsiviilasja toimikus juba olemas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud otsus muutmata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust kohtuotsuse tühistamisele ja hagi rahuldamisele. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele ja asjaoludele ning põhjendatult leidnud, et hageja ei ole kostja isikuõigusi rikkunud ega kostjale mittevaralist kahju tekitanud.
7.1.Maakohus on muu hulgas leidnud, et olukorras, kus hageja on kostja kui korteriühistu liige ja väidetavad korteriühistu juhatuse liikme K. Loosi väljaütlemised on toimunud kas suuliselt korteriühistu üldkoosolekutel või pooltevahelises kirjavahetuses, ei ole tegemist kostja poolt andmete avaldamisega, sest andmed ei ole saanud avalikkusele kättesaadavaks ning seetõttu puudub väärtushinnangute avalikustamine kui teotunnus. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu sellekohase järeldusega ning apellandi väide on selles osas põhjendatud. Au teotava väärtushinnangu avalikustamiseks piisab, kui see on teatavaks tehtud kolmandatele isikutele, s.o hageja väite kohaselt korteriühistu üldkoosolekust osavõtnud isikutele. Sarnast seisukohta kinnitab ka Riigikohus oma otsuse nr 3-2-1-43-09 p-s 14. Samas ei ole nimetatud ebatäpsus viinud maakohut ebaõigele lõppjäreldusele. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud esitatud väärtushinnangu aluseks olevat asjaolu („Karask pangu oma suumulk kinni“) ning hagi on selles osas jäetud rahuldamata tõendamatuse tõttu, mitte aga seetõttu, et väidetavat K. Loosi poolt väljaöeldut ei oleks tehtud teatavaks kolmandatele isikutele. Apellatsioonkaebuses ei ole apellant märkinud, milliseid tõendid jättis maakohus hindamata või milliseid tõendeid hindas maakohus ebaõigesti, kui tuvastas, et hageja ei ole tõendanud K. Loosi poolt tema kohta öeldut („Karask pangu oma suumulk kinni“), s.o väidetav mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks olev asjaolu nr 1.
7.2.Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja poolt mittevaralise kahju hüvitamise nõude alusena esitatud asjaolud nr 2, 4 ja 5 ei anna alust mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Apellandi seisukoht, et maakohtu vastavad järeldused on ebaõiged ning maakohus on hinnanud asjaolusid valesti, on ekslik. MTÜS § 28 lg 5 kohaselt peab mittetulundusühingu juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 1045 lg 3 sätestab, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Sellest tulenevalt on seadusest tulenevat kohustust rikkuva teo õigusvastasuse tuvastamiseks vajalik kindlaks teha, kas kohustuse rikkumine on sõltuvusse
seatud rikutud sätte kaitse-eesmärgist ning maakohus on õigesti leidnud, et MTÜS § 28 lg 5 rikkumise korral ei saa kannatanu nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja kirjadele mittevastamine ja kostja 21.09.2009 kirja sisu ei ole hageja väärikust alandav. Siinjuures on maakohus põhjendatult märkinud, et arvestada tuleb pooltevahelisi üldisi suhteid ning sellest, et hageja kirjad kostja juhatusele lähtusid paljuski hageja ekslikust arusaamast, kes võib olla korteriühistu juhatuse liige.
7.3.Õige on maakohtu seisukoht, et hageja poolt mittevaralise kahju hüvitamise nõude alusena esitatud asjaolu nr 3, s.o 29.12.2008 kostja juhatuse liikme K. Loosi poolt hageja väljakutsumine töö juurest, ei ole hageja poolt kirjeldatud asjaoludel tema väärikust alandav. Hageja ei ole tõendanud väärtushinnangut, et K. Loos irvitas sel päeval tema üle, samuti ei ole hageja tõendanud, et keldriboksi probleemi ei oleks saanud lahendada muul ajal, kui töö ajal, ning et tema vara oli 29.12.2008 kostja juhatuse tegevuse tõttu ohus. See, et hageja tuli sel päeval töö juurest ära, oli tema enda otsus. Kostja 18.04.2008 teatis hagejale ei tõenda hageja isikuõiguste rikkumist 29.12.2008.
7.4.Maakohtu 21.03.2011 istungi protokollist (t.l 137) nähtuvalt jäid nii apellant kui tema esindaja mittevaralise kahju nõude 25 000 krooni juurde. Sellest tulenevalt on põhjendamatu apellandi väide, et maakohus unustas hageja esialgse nõude (mittevaralise kahju nõue kohtu äranägemisel), mida on võimalik käsitleda hageja alternatiivse nõudena. Kuivõrd maakohus ei tuvastanud hageja isikuõiguste rikkumist, siis ei oleks maakohus, sõltumata apellandi eelmärgitud väitest, saanud kostjalt mittevaralist kahju välja mõista.
7.5.Seoses apellandi taotlusega täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks märgib ringkonnakohus järgmist. Apellandi esitatud arve nr 170 16.07.2008 jätab ringkonnakohus tähelepanuta ja tagastab apellandile TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel. Ülejäänud apellatsioonkaebusega esitatud tõendid, s.o 18.04.2008 teatis, TÜ Kliinikumi 23.02.2009 otsus, 22.07.2009 püsiva töövõimetuse tuvastamise otsused on asja materjalide juures (t.l 109, 114, 115, 116) ning arusaamatu on apellandi väide, et 18.04.2008 teatise õnnestus tal kätte saada alles pärast kohtuistungit. Märgitud tõendid tuleb apellandile samuti tagastada.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.