Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja ja kostja A. M. sõlmisid 24.04.2007 tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx (edaspidi leping, koopia lisatud). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 1917,35 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 32,25% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule X ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 02.05.2007, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks. Hageja hoiatas 20.09.2007 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja ütles 2.11.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis võlgnevuse tasumist. Hageja nõuab kostjalt lepingu ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, võla sissenõudmisega seotud kulu ja viivis. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.

MENETLUSE KÄIK

Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 316 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Hageja on kohtule tõenditena esitanud järgmised ärakirjad: 1) koopia hageja ja kostja vahel 24.04.2007 sõlmitud krediidilepingust nr xxxxxxx/xxxx maksegraafiku ja lepingu sõlmimise ning leping ülesütlemise hetkel kehtinud üldtingimustega (tl 8-11); 2) koopia hageja poolt 20.09.2007 kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatusest (tl 12); 3) koopia hageja poolt 02.11.2007 kostjale saadetud lepingu ülesütlemisavaldusest (tl 13); 4) koopia hageja poolt kehtestatud hinnakirjast (tl 15); 5) viivise arvestus (tl 16). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostjale antud laenu 1917,35 eurot. VÕS § 396 lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma, sealjuures tuleb VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepingu ärakirjast nähtuvalt on hageja ja kostja sõlminud 24.04.2007.a tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx, mille kohaselt andis hageja kostjale üle 1917,35 eurot/ 30 000 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 32,25% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingujärgseid regulaarseid makseid kohustus kostja maksegraafikust nähtuvalt tasuma alates 24.04.2007a. Viimaseks graafikujärgseks makse tähtajaks on märgitud 02.05.2008.a. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohtule esitatud tõenditest selgub, et hageja hoiatas 20.09.2007.a saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ütles hageja ja 02.11.2007.a ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 255,64 eurot ja õigusabikulud summas 95,87 eurot. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulu kogusummas 351,51 eurot.

Kohtunik Hele Ilisson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.