Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

17.01.2011 VOÜ esitas Harju Maakohtule hagi I AS vastu veolepingust tuleneva võlgnevuse 1651,82 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja vastavalt veolepingule nr XXXvedajana 05.11.2010 rippkraana laadimise EKOÜ-s, asukohaga XXXTallinnas. Kaup võeti vastu lepingus näidatud kohtade arvu ja kaalu alusel. Kauba saatja – I AS andis vedajale välja kaubadokumendina pakendilehe. Kostja (saatja) esindaja telefoni teel tegi autojuhile ettepaneku minna kauba tollivormistuseks aadressile XXX, ladu „E “, kuigi nimetatud aadressi ei olnud veolepingus ära toodud. Saatja esindaja Jekaterina esitas nimetatud informatsiooni VOÜ juhtkonnale telefoni teel ning teatas, et valmistab kaubadokumendid ette kella 15.00-ks ja toob need deklarandile kauba tollivormistamise asukohta. Autojuht VD saabus 05.11.2010 kella 15.00 paiku deklarandi juurde. Autojuht kaubadokumentidega tutvumisel leidis, et pealelaetud 8 kaubakoha asemel oli invoice’is märgitud 4 kaubakohta, vale oli kauba kaal. Deklarandi ja saatja läbirääkimiste tulemusel otsustati, et kauba dokumendid tehakse ringi. 05.11.2010 kell 16.30 teatas kostja hagejale, et valmistab kauba dokumendid ette 06.11.2010 kella 11.00-ks ning palus, et auto koos kaubaga oleks selleks ajaks tuntud aadressil deklarandi juures. 06.11.2010 kell 11.00 saabus auto tollivormistamiseks, deklarant oli kohal, kuid kostja dokumente kohale ei toimetanud ja telefonikõnedele ei vastanud. Pärast mõningat ootamist deklarant ja auto lahkusid. 07.11.2010 kell 17.30 helistas kostja hagejale, et ta ei saanud kauba dokumente ette valmistada ning lubas, et dokumendid valmistatakse ette 08.11.2010 kella 10.00-ks deklarandi juures ning selleks ajaks peab autotransport asuma kauba vormistamise kohas. Jutuajamise käigus hageja teatas kostjale, et saa tagada kauba pikaajalist säilimist, et autojuht peab kinni pidama töö- ja puhkeaja režiimist, et autopeatuse valve ei vastuta kauba säilimise eest, kuna puudu on tolliplomm, kaks kaubakohta kaaluga 20 ja 25 kg võidakse kontrolli puudumise tõttu ära varastada. Seoses sellega hageja teatas kostjale, et kui ta ei vormista 08.11.2010 kaupa, siis hageja 09.10.2010 laeb kauba lattu maha ning võimaldab kostjale uue autotranspordi pärast seda, kui kostja valmistab ette kõik vajalikud dokumendid. 08.11.2010 kell 10.35 kuni 17.00 seisis auto jälle kauba tollivormistamise kohas, kuid vedaja ei esitanud jälle vajalikke dokumente. Seoses sellega võttis hageja vastu otsuse kaup 09.11.2010 selle pealelaadimise kohas lattu maha laadida ning teavitas sellest kirjalikult saatjat (kostjat). Hageja leiab, et täitis vedajana kõik oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt, andis ettenähtud tähtajaks pealelaadimiseks ette autotranspordi, teostas kauba vastuvõtu ja pealelaadimise, toimetas kauba 3 korda tollivormistamisele (05., 06., 08.11.2010). Vedaja ise vormistas kaubadokumendid valesti: kauba kohtade arv ja kaal ei vastanud tegelikkusele, ei olnud vormistatud kaubatranspordi saatelehte (CMR), invoice ja ekspordideklaratsioon. Nimetatud dokumentide puudumine ei võimalda teostada kauba tollialast vormistamist ja Eestist väljaviimist, kaupa ei kaitse rahvusvahelise kindlustuse (CMR) poliis. Samal ajal hageja vedas kaupa 143 km ulatuses ja hoidis kaupa transpordivahendis 4 ööpäeva. Veolepingus ei olnud ette nähtud vedaja kohustust kauba pikaajaliseks säilitamiseks, vedajal puuduvad sellised laotingimused, mis võimaldaksid kauba säilimist. Juriidiliselt loetakse pealelaadimine lõppenuks siis, kui pärast kauba liikumist laost autotransporti on esitatud kõik vajalikud dokumendid, mis võimaldavad vedajal teostada kauba tollialast vormistamist ja selle väljavedu väljapoole Eesti piire. Saatja selliseid dokumente ei esitanud ja sellega jättis täitmata lepingu nr XXX sätted. Seoses ülalkirjeldatuga saatis hageja

kostjale 19.11.2010 arve nr 253-10 summas 1122,64 eurot, mille sisse olid veolepingu nr XXX punktide 8 ja 9 alusel arvatud järgmised kulud: 1) transpordikulud (143 km) – 301,59 eurot 2) pealelaadimise katkestamine – 421,81 eurot 3) autotranspordi seisak 4 päeva (06. – 09.11.2010) – 400 eurot. Arves nr 253-10 oli hageja poolt tehtud aritmeetiline viga, arve summa peaks olema 0,76 euro võrra väiksem, nimetatud summale hageja ei pretendeeri. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud veel teine veoleping: 26.09.2010 nr XXX. Selle lepingu alusel hageja teostas kostjale kauba kohaletoimetamise Vologdast (Venemaa) Viljandi maakonda Eestis. Nimetatud lepingu alusel hageja esitas kostjale arve nr XXXsummas 671,07 eurot tasumise tähtpäevaga 04.11.2010. 08.12.2010 kostja tasus arve nr XXXosaliselt, summas 249,25 eurot. Võlgnevuseks jäi 421,81 eurot. 06.12.2010 hageja saatis kostjale pretensiooni ja arve summas 107,37 eurot (trahv arve nr XXXtasumata jätmise eest ajavahemikus 04.11.2010 – 06.12.2010 32 päeva). Eeltoodust tulenevalt on kostjal hagejale kokku tasumata 1651,82 eurot vastavalt alljärgnevatele arvetele: Nr XXXsummas 421,81 eurot Nr 253-10 summas 1122,64 eurot Nr XXXsummas 107,37 eurot. Hageja palub hagi rahuldada ja kostjalt 1651,82 eurot välja mõista.

KOSTJA VASTUS

09.03.2011 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Laadimise päeval 05.11.2010 tekkisid probleemid vedajaga (hagejaga), kui vedaja autojuht lahkus laadimiskohast ilma, et oleks kaasa võtnud kaubadokumendid. Vedajale teatati, et ta tuleks uuesti tagasi nende dokumentide järele, kuid vedaja keeldus. Kauba vastuvõtmisel on vedaja kohustatud kontrollima kauba saatekirjas kaubakohtade arvu õigsust, samuti nende markeeringut ja numeratsiooni. Seda vedaja ei teinud ning saatekirja ei kontrollinud, millest algasid probleemid. Kui oleks dokumendid kontrollitud enne laadimispaigast lahkumist või oleks neile kohe järgi tuldud, oleks ära jäänud tühi sõit „E“ terminali. Teiseks oleks olnud kohe võimalik avastada ebakorrektsus dokumentides ja see kohapeal ära parandada. Kolmandaks kostja väidab, et vajadusel kui oleks dokumentide vormistamisega kauem aega läinud, oleks saanud kauba peale laadimise katkestada. Sellega oleks välditud ka tekkinud arusaamatusi ja hoitud kokku ressursse. 05.11.2010 „E“ terminalis kaubadokumentide vormistamist ei toimunud, kuna saatekirjas ja autosse laaditud kaubakohtade arv ei kattunud. Seda oleks saanud vältida, kui vedaja oleks kauba pealelaadimisel kontrollinud saatekirjal olevat kaubakohtade arvu. Vaatamata vedaja lohakusele otsustas saatja lepingut jätkata ning alguses sai lubatud, et dokumendid valmivad järgmisel päevale. Kahjuks ei olnud see võimalik, kuna 06.-07.11.2010 olid nädalavahetuse päevad ning sel ajal dokumentidega tegelemine oli piiratud. Vedajale lubati dokumendid korda seada 08.11. Sellel ajal aga oli vedaja autojuht sõitnud 3 päeva järjest „E“ terminali, läbides 143 km ja tekitades 301,59 eurot lisakulu. Selline kulu oleks vedajal jäänud olemata, kui vedaja oleks oma auto koos kaubaga jätnud „E“ t valvega parklasse. Seda vedaja ei teinud, väites, et vajab selleks tolliplommi. Tegelikult oleks ta võinud auto sulgeda laoplommiga, mille saanuks küsida terminalist. Hiljem selgus, et autot hoiti kusagil mujal ja ilma igasuguse plommita. Samuti sellest ei teavitatud kostjat kui saatjat. Saatja oli kindel, et vedaja auto on „E“ terminalis valvega parklas ja oli nõus vedajale tasuma seisuaja kulud veolepingu nr XXX punkti 9 alusel, millest teavitati ka vedajat.

Selline teguviis vedaja poolt ei olnud mõistlik. Vedaja poolt arves nr 253-10 esitatud transpordikulud 301,59 eurot ei ole mõistlikud. Kostjale jääb arusaamatuks, millise sõiduga kilometraaž 143 km tekitati. Kostja saatjana ei andnud vedajale korraldust sõita t nädalavahetusel. Vedaja ei teavitanud saatjat sellistest sõitudest. 07.11.2010 kostja teavitas hagejat, et järgmiseks päevaks, 08.11.2010 saavad kõik dokumendid korda. Korrektsed kaubadokumendid olid „E“ terminalis 08.11.2010 kell 16.45, millest ka vedajat teavitati. Paraku deklarant keeldus kaubadokumente vormistamast, kuna tööaeg hakkas lõppema. Vedajaga lepiti kokku, et dokumendid vormistatakse järgmise päeva hommikul „E“ terminalis, samuti garanteeriti, et tasutakse ka seisuaja eest, peamine, et vedaja jätkab oma lepingu täitmist. Vedaja lubas lepingut jätkata. 09.11.2010 kell 9:46 faksi teel saadetud kirjaga teavitati vedajat, et ta jätkaks lepingu kohaselt oma tegevust. Samal päeval kell 10:19 uue faksiga teavitati vedajat, saatjale teadaoleva info põhjal ei ole vedaja mitte „E“ terminalis, vaid et tema auto on pealelaadimise kohas OÜ EK ja tegeleb kauba mahalaadimisega. Samas kirjast teatati hagejale, et ta rikub sellega pooltevahelist veolepingut nr XXX ning lepingu mittetäitmisel kostja rakendab lepingu punktis 9 kokkulepitud sanktsioone (trahvi). Vaatamata kostja viimasele teavitusele laadis vedaja autojuht kauba maha, ilma, et oleks hagejale sellest teatanud või andnud oma tegevusele mõistlikku selgitust. Kauba mahalaadimise teabe sai kostja oma kliendilt (ALS Solution). Teade vedajalt tuli 1 päev hiljem. Teates selgitas vedaja oma teguviisi sellega, et kuna saatja ei suutnud esimese korraga koheselt oma kaubadokumente korda teha, siis kadus vedaja usaldus saatja vastu ning seoses sellega edasine lepingu täitmine ei ole võimalik. Kostja leiab, et hageja oli kohustatud kostjat viivitamatult teavitama, sest veose saatjal on õigus ka pärast veolepingu sõlmimist anda veose toimimise kohta juhiseid. Samuti kestis kaubadokumentide korrektne ümbervormistamine mitte 4 päeva, vaid 2,5 päeva, millest 2 päeva olid puhkepäevad. Selle aja jooksul ei saanud saatja ka vedajale ebamääraseid majanduskulusid tekitada. Samuti oli lepingu katkestamise põhjus usalduse kaotus, mitte see, et saatjapoolse juhise täitmisega on kaasnenud kahjulikke tagajärgi vedaja majandustegevusele. Kostja ei tunnista hageja nõudesummat järgnevatel põhjustel. Arves nr 277-10 on 421,81 eurot hagejale maksmata sellepärast, et see on arvestatud hageja hüvitustasuks veoselepingu nr E0182/1 katkestamise eest. Veolepingu punkti 9 kohaselt hageja peab lepingu mittetäitmisel maksma hüvituseks 20 % veotasust. Lepingu veotasu oli kogusummas 33 000 EEK, sellest 20 % on 6600 EEK. Hagejale oli koostatud arve XXXsummas 6600 EEK, mida hageja keeldus maksmast. Sellepärast kostja otsustas maksta hagejale selle summa võrra vähem. Arves nr 253-10 summas 1122,64 eurot ei ole kostja nõus: 1) transporditeenusega summas 3932,50 eurot, sest sellised transpordikulutused on ebamõistlikud ja põhjendamatud; 2) laadimise tühistamise tasuga 6600 EEK, sest lepingut rikkus hageja, mitte kostja; 3) seisuaja tasuga summas 6258,65 EEK. Kostja on nõus tasuma seisuaega summas 100 eurot. Vastavalt veoselepingu XXX punktile 9 kostja hüvitab vedajale seisuaja eest 100 EUR/tööpäev (välja arvatud puhkepäev ja pühad). 4) kostja ei tunnista viivise arvet nr XXXsummas 107,37 eurot, sest ka hageja on jätnud kostjale maksmata arve XXXsamas summas, millele rakendub samas summas viivis. Seoses sellega, et hageja ei soovinud veolepingut jätkata, kandis kostja kahju 662 eurot. Samuti tekkis kostjale hageja lepingurikkumise tõttu kahju 2400 eurot, sest kostja kaotas kliendi, kellega oli sõlmitud 1-aastane leping.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

puudulikult ning tollivormistuseks tuli kauba saatedokumendid ümber vormistada. Kostja väidetel oleks olnud võimalik dokumendid vormistada korrektselt kohe, kui vedaja autojuht oleks täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Kostja väidab, et dokumendid olid korrektselt vormistatud 09.11.2010 enne, kui hageja ilma kostjat eelnevalt teavitamata katkestas lepingu täitmise ja kauba uuesti maha laadis. Hageja väidetel hoiatas ta kostjat, et kui dokumente ei ole 08.11.2010 vormistatud, laeb ta kauba maha. Vaidlust ei ole, et faktiliselt hageja veolepingut ei täitnud ning kaup laaditi maha pealelaadimiskohas 09.11.2010. Pooled vaidlevad selle üle, kumb pooltest lepingut rikkus, kas sellest tulenevalt hagejal oli õigus lepingu täitmine katkestada ning nõuda kostjalt lepingu täitmisel tekkinud kulutuste hüvitamist. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel sõlmitud teine leping, 26.09.2010 veoseleping nr XXX on kohaselt täidetud ning selle lepingu alusel esitatud arve nr XXXon kostja jätnud osaliselt tasumata. Selle arve osas on poolte vahel vaidlus, kas kostjal oli õigus nõuda hagejalt veoselepingu nr XXXhageja poolt rikkumise eest leppetrahvi ning tasaarvestada seda arve nr XXXjärgi hagejale maksmisele kuuluva summaga.

ei ole alust kahelda tunnistaja ütlustes. Kostja ei ole tõendanud mingite muude dokumentide olemasolu, mida autojuht väidetavalt pidanuks laadimiskohast kaasa võtma. Kohus möönab, et isegi juhul, kui oli olemas mingi valede andmetega saatekiri, ei ole autojuht ega hageja vastutavad ebaõigete andmetega saatekirja vormistamise eest. Kostja ei ole põhistanud, et väidetavas saatekirjas oleva vea varasem avastamine oleks võimaldanud dokumendid kiiremini korrektselt ümber vormistada. E t tegevdirektori selgitusest nähtuvalt dokumentide vormistamist takistas asjaolu, et esitatud oli Proforma Invoice, see aga ei sobi kauba Venemaale saatmise vormistamiseks. Kostja ei ole esile toonud, et hageja autojuht pidanuks kontrollima ka esitatud dokumentide sobivust tollivormistuseks. Proforma invoice’i asemel nõuetekohase invoice’i saamine võttis kostjal aega peaaegu terve tööpäeva: dokumendi ebasobivus ilmnes laupäeval, 06.11.2010 ning kostja on esitanud kohtule e-posti aadressilt XXX kostja esindaja aadressile XXX esmaspäeval 08.11.2010 kell 15:49 saabunud e-kirja (tl 43-44), mille manusena saadeti nõuetekohaselt vormistatud invoice (arve). Tunnistaja D sõnul läks ta 05.11.2010 E t kell 14.00. T tegevdirektor kinnitab, et tollivormistuseks vajalikud dokumendid saadeti t esmakordselt 05.11.2010 kella 16:45-ks. Asjaolu, et esitatud dokumendid ei sobi tollivormistuseks, selgus järgmisel päeval, kui tegevdirektor hakkas dokumentide alusel tollivormistust tegema. Kohus leiab, et isegi juhul, kui autojuht oleks kõik dokumendid endaga kaasa toonud ja need oleksid jõudnud t 05.11.2010 kell 14:00 ning dokumendi mittesobivus oleks avastatud 05.11.2010 enne tööpäeva lõppu, on vähetõenäoline, et uus dokument oleks saabunud enne järgmist tööpäeva, so 08.11.2010. Seega on põhjendamatu kostja viide, et dokumentide vormistamise venimise tingis hageja autojuhi lohakus.

parkimiskohta, laupäeval 06.11.2010 ja esmaspäeval, 08.11.2010 mõlemal päeval t ja parkimiskohta tagasi. Hageja on transpordikulu arvestamisel arvutanud kilomeetri hinna vastavalt veolepingu tingimustele, jagades veotasu laadimiskoha ja sihtkoha vahele jääva teekonna pikkusega. Kuivõrd tollivormistuseks t sõidud olid tehtud veolepingu raames, on hageja põhjendatult määranud t ja tagasi sõitude hinna veolepingu tingimuste järgi. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et arvel nr 253-10 näidatud transpordikulu 3932,50 Eesti krooni (251,33 eurot) on põhjendatud ja kostjal tuleb see hagejale hüvitada.

nõuab kauba maha laadimist. Kostja hoiatab, et käsitleb sellist tegutsemise viisi veoselepingu rikkumisena ning rakendab hageja suhtes leppetrahvi 20 % teenuse hinnast ehk 6600 krooni. Hageja väidab, et ta teatas kostjale 08.11.2010 telefoni teel, et kui dokumendid ei ole 08.11.2010 valmis, laaditakse veos 09.11.2010 maha. Asjas ei ole vaidlust, et OÜ V on kostjale saatnud vastava kirjaliku teate faksi teel 09.11.2010 alles pärast kostja fakside saamist, seega pärast kostjalt lepingu täitmise jätkamiseks juhise saamist. Seda asjaolu tõendavad kohtule esitatud hageja OÜ V kirjalik teade nr 29 (tl 9), mis on dateeritud 09.11.2010, teatele on trükitud tekst „Saadetud faksiga 10.11.2010“. Kohtuistungil kostja esitas kohtule ja hagejale tutvumiseks faksi teel hagejalt saabunud dokumendi, mille äärel oli fikseeritud faksi saabumise aeg 09.11.2010 kell 01:38 PM. Hageja kinnitas, et see aeg on õige. Seega hageja saatis kirjaliku teate veose mahalaadimise kohta kostjale alles pärast mahalaadimist. Teates hageja viitab, et sai deklarandilt andmed, et dokumendid on korduvalt ümber tehtud ning sellest hagejal väidetavalt oli tekkinud kahtlus, et dokumendid on ebakorrektsed. Teatest nähtuvalt oli dokumentide eeldatav ebakorrektsus põhjuseks, miks hageja leidis, et lepingujärgsete kohustuste edasine täitmine on muutunud võimatuks ja saatis auto väljalaadimisele. Hageja ei ole viidanud lepingu täitmise katkestamisel mingitele muudele põhjendustele. Sellele, et hageja laadis kauba maha seetõttu, et keeldus kauba edasisest hoidmisest, mitte veo teostamisest, on hageja esmakordselt tuginenud alles 06.12.2010 pretensioonis (tl 7-8). E t tegevdirektori kirjaliku selgitusega ja kostja pretensioonidega on tõendatud, et enne mahalaadimist olid tollivormistuseks vajalikud dokumendid olemas, tollivormistuse lõpuleviimist 09.11.2010 takistas kaubaga veoki puudumine, seega hageja tegevus. Kohus leiab, et hageja on 09.11.2010 teates tagantjärele esitanud otsitud põhjenduse veolepingu täitmise katkestamisele. Hageja väidetavad kahtlused dokumentide korrektsuse kohta on oletuslikud. Kuna hageja veokit tollivormistuseks ette ei andnud, ei ole võimalik tagantjärele väita, et ka 09.11.2010 ei olnud võimalik tollivormistust lõpule viia. Hageja põhjendamatult eiras kostja juhist jätkata lepingu täitmist, ei teavitanud juhise järgimata jätmisest kostjat nõuetekohaselt ning alusetult katkestas lepingu täitmise. VÕS §-st 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Eeltoodust tulenevalt on hageja pooltevahelist veoselepingut rikkunud ning kostja oli õigustatud hagejalt leppetrahvi nõudma.

kehtivust. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks lepingu täitmise ajal hagejale kostjast tingitud põhjustel tekkinud kulude väljamõistmine.

Kohus tuvastas, et arvest nr XXX tulenev hageja nõue kostja vastu lõppes osaliselt (summas 421,82 eurot) tasaarvestusega 23.11.2011, mistõttu ei ole õige hageja arvestus, et kostja viivitas kogu arve tasumisega kuni 06.12.2010. Eeltoodust tulenevalt oli kostja arve nr XXX tasumisega viivituses 18 päeva perioodil 05.11.2010 – 22.11.2010 summas 10 500 krooni (671,07 eurot) ja 13 päeva perioodil 23.11.2010 - 05.12.2010 summas 249,25 eurot. Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma arve nr XXX tasumisega viivitamise eest kokku viivist 3,37 eurot ((671,07 eurot x 0,022 % x 18 päeva) + (249,25 eurot x 0,022 % x 13 päeva)). Selle summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.