Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr 2-10-51127 õppeteenuse osutamise lepingust, mille alusel osutas hageja kostjale õppeteenust ning kostja kohustus selle eest tasuma. Kostja asus 2009.a sügissemestrist õppima eksternina Tallinnas bakalaureuseõppe avatud ülikooli õigusteaduskonnas. Hageja esitas kostjale arve 12 ainepunkti eest tasumiseks. Ainepunkti hind oli 867 krooni. Kostja pidi hagejale tasuma 10 404 krooni, kuid tasus 3500 krooni. Seega võlgneb kostja hagejale 6904 krooni. Hageja lõpetas 05.04.2010.a kostjaga õppe seoses õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmisega. Võla tasumisega viivitamisel kohustus kostja tasuma lepingu järgi viivist 0,0 % tasumata summalt päevas. Perioodi 15.11.2009.a – 04.10.2010.a eest võlgneb kostja hagejale viiviseid 1338 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates kohtulahendi jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas tasumata summalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt menetluskulude tasumise viivitamisel viivist seadusjärgses määras 0,026% päevas. Menetluse käigus vähendas hageja nõuet, kuna kostja asus võlga tasuma. Hageja põhinõue on 98,27 eurot ja viivised 98,27 eurot. Kostja vaidles hagis esitatud väidetele täies ulatuses vastu, leides, et hageja väited on arusaamatud ning tõendid mitteusutavad. Hageja esindaja ei ole kostjale esitanud hagejaga allkirjastatud nõude loovutamise lepingut ning ei ole teada, kas selle lepingu sõlmisid lepingupooled oma seaduslike ja pädevate esindajate kaudu. Kostja palus põhivõla jäägi 297,55 eurot jaotada kuueks võrdseks osamakseks alates juunist ning märkis oma kohtule esitatud seisukohtades, et tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega. Harju Maakohus leidis, et pooltevaheline õppeteenuse osutamise leping on käsundusleping VÕS § 619 mõttes ning et hageja võib oma nõudeõiguse loovutada, kuid võib ka selle tagasi omandada nagu käesoleval juhul. Puuduvad tõendid, mis viitaksid hageja nõudeõiguse puudumist. Seega rahuldas kohus hagi täielikult ning mõistis kostjalt välja põhivõla 98,27 eurot ja viivised 98,27 eurot, kokku 196,54 eurot. Kostja on Tallinna Ringkonnakohtule 28.10.2011.a esitanud apellatsioonkaebuse, milles palub kontrollida loovutuse ning tagasiloovutuse kehtivust ning tühistada osaliselt või täielikult maakohtu otsuse põhivõla ja viiviste väljamõistmise osas. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. Kui maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt võla 441,25 euro koos viivistega väljamõistmist. Kuna hageja rahaline nõue ei ületa 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.

Tsiviilasi nr 2-10-51127 Apellatsioonkaebuse kohaselt leiab kostja, et maakohus oleks pidanud kontrollima loovutuse ja tagasiloovutuse kehtivust, hageja esindaja volitusi nõuda viivist, kostja kohustuse sissenõutavaks muutumist. Samuti leiab kostja, et maakohus on ületanud hagi piire viivise nõude osas, kuna lepingu alusel oli võimalik nõuda viivist 69,59 eurot (263 päeva x 0,06 x 6904 = 1089,45 kr (69,59 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks nõude loovutamise ja tagasiloovutamise pooleks, seega ei saa kostja vaidlustada nende tehingute kehtivust. Maakohus on hinnanud nõude loovutamise lepingu lisa (tl 15) ja tuvastanud õigesti, et nõue on hagejale tagasi loovutatud ja hageja oli seetõttu kohane hageja. Hageja volitus hageja esindajale on antud esindamiseks tsiviilvaidlustes õppeteenustasude võlglaste vastu (tl 16). Maakohus eeldas põhjendatult, et selline volitus hõlmab endast kõiki tsiviilvaidlusi seoses õppeteenustasude võlglaste võlgadega, sealhulgas ka viivise nõude esitamise õigust. Maakohus ei ületanud nõude piire viivise arvestamisel. Vastavalt õppeteenuse osutamise lepingu p-le 4.2. oli hagejale õigus küsida õppeteenustasu tähtajaks maksmisega viivitamisel kostjalt viivist õppekulude hüvitamise tingimustes ettenähtud ulatuses (tl 10-11). Viimatimainitu p 26 kohaselt on hagejal õigus küsida viivist 0,06 % päevas viivitatud summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Vaidlusaluse arve (tl 14) tasumise tähtaeg oli 15.11.2009 ja seega muutus nõue sellel kuupäeval sissenõutavaks. Hageja taotleski hagis viivist alates nimetatud kuupäevast arves märgitud summalt 6 904 kr ja hagi esitamise ajaks oli viivitatud päevi 323 (mitte 263 nagu kostja leiab), seega küündis viivis seisuga 04.10.2010 85,51 euroni. Hagejal oli õigus arvestada viivist ka menetluse jooksul. Kostja asus võlgnevust kustutama 02.03.2011 (tl 56), selleks ajaks oli kogunenud täiendav viivis viie kuu eest, seega viivitas kostja 473 päeva arve tasumisega ja viivist oli hagejal õigus nõuda selleks ajaks (6904 x 0,06 : 100 x 473= 1958, 22) 1 958,22 krooni, mis vastab 125,15 eurole. 15.10.2010 Julianus Inkasso kirjadest nähtub, et viivise tasumist on hagejalt nõutud ka 10.06.2010, 17.06.2010 ja 29.06.2010 (tl 7-9) võlateatistes ja pretensioonis. Seoses põhinõude vähendamisega, kuna kostja asus menetluse jooksul võlgnevust likvideerima (tl 56-58, 78, 79), vähendas hageja nõuet ja nõudis viivist vähendatud nõude ulatuses. Hageja on arvestanud viivist 0,06 % määras ja maakohus on põhjendatult nii võlgnevuse kui viivise hagejalt välja mõistnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.