Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

krooni. Seega võlgneb kostja hagejale 6 904 krooni. 05.04.2010 lõpetas hageja kostjaga õppe seoses õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmisega. Võla tasumisega viivitamisel kohustus kostja tasuma lepingu järgi viivist 0,06% tasumata summalt päevas. Perioodi 15.11.2009 – 04.10.2010 eest võlgneb kostja hagejale viivist 1 338 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates kohtulahendi jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas tasumata summalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt menetluskulude tasumise viivitamisel viivist seadusjärgses määras 0,026% päevas. Menetluse käigus vähendas hageja nõuet, kuna kostja asus võlga tasuma. Hageja põhinõue on 98,27 eurot ja viivised 98,27 eurot. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja väited on kostjale arusaamatud. Hageja tõendid ei tundu kostjale usutavad. Hageja esindaja ei ole ka esitanud hagejaga allkirjastatud nõude loovutamise lepingut ning ei ole teada, kas selle lepingu sõlmisid lepingupooled oma seaduslike ja pädevate esindajate kaudu. Kostjal on vastuväiteid põhivõlgnevuse, viiviste ning menetluskulude osas. Täiendavalt märgib kostja, et tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega. Kostja leiab ka, kohus peab kontrollima, kas hagi kõrvalnõuete osas on esitanud OÜ Julianus ÕB juhatuse liige. Kostja ei pea võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 4 alusel viiviseid tasuma aja eest, mil ta õigustatult keeldub oma kohustuste täitmisest. Hageja esindajal puudub pädevus hinnata kostja käitumist avalik-õiguslikus suhtes. Ebaselge on viivise määr – hageja leiab, et see on 0,06%, kuid see on kümme korda suurem kui sätestatud Tasemeõppe õppekulude hüvitamise tingimused ja korra p-s 26. Viivis on ka ebamõistlikult suur, hageja jättis viivise nõude mõistliku aja jooksul esitamata ning pooled ei ole kokku leppinud viivise arvestamises pärast hagi esitamist. Alternatiivselt taotleb kostja viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 alusel. Kostja märgib, et ta jätkab põhikohustuse vähendamist hageja ees. Kostjal on vastuväited ka menetluskulude osas. Täiendavalt palus kostja põhivõla jäägi 297,55 eurot jaotada kuueks võrdseks osamakseks alates juunist. Kostja märgib ka seda, et hageja ei ole esitanud viiviste arvutuskäiku. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 14.09.2009 õppeteenuse osutamise lepingu, mille järgi osutas hageja kostjale õppeteenust bakalaureuseõppe avatud ülikooli õigusteaduse õppekavale 2009/2010 õppeaastaks ja kostja kohustus selle eest tasuma hinnaga 867 krooni ainepunkti eest (t lk 10-12, 46). 13.10.2009 esitas hageja kostjale arve summas 10 404 krooni tasumise tähtajaga 15.11.2009 (t lk 14). Kostjal puuduvad vastuväited hinnakirja ning tasumisele kuuluvate ainepunktide osas (t lk 46). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. 07.03.2011 toimunud eelistungil märkis kostja, et tal on kolm vastuväidet: 1) tegemist on avalik-õigusliku suhtega, 2) nõude loovutused ei ole kehtivad ja 3) tüüptingimused viivise osas on kehtetud, kuna viivis on liiga suur (t lk 46). Kohus leiab, et pooltevaheline õppeteenuse osutamise leping on käsundusleping VÕS § 619 mõttes. Tegemist on võlaõigusliku lepinguga ning antud vaidlus kuulub eraõiguse valdkonda. Seda ka sõltumata sellest, et hageja on avalik-õiguslik juriidiline isik (TÜseadus § 2 lg 2). Ka avalik-õiguslik juriidiline isik võib sõlmida eraõiguslikke lepinguid.

Kostja on lepingu sõlminud hagejaga. Seetõttu on hagejal ka nõudeõigus. Hageja võib oma nõudeõiguse loovutada, kuid võib ka selle tagasi omandada nagu käesoleval juhul (t lk 15). Puuduvad tõendid, mis viitaksid hageja nõudeõiguse puudumist. Kohus leiab, et hageja on antud õigussuhte subjektiks ja tal on raha nõudmise õigus. Nagu eelnevalt kohus tuvastas puudub vaidlus poolte vahel lepingu sõlmimises, ainepunkti maksumuses ning ainepunktide arvus. Järgnevalt tuvastab kohus põhivõla suuruse. Menetluse kestel asus kostja võlgnevust tasuma. Kostja on esitanud 02.03.2011 OÜ H (likvideerimisel) maksekorralduse, millega nimetatud isik tasub hagejale 43,50 eurot selgitusega „ARVE 0G11561 OSALINE TASUMINE“ (t lk 56-58), samuti kostja 02.06.2011 maksekorralduse hagejale summas 100 eurot selgitusega: „ARVE NR OG11564 OSALINE TASUMINE“ (t lk 57-58). 07.06.2011 eelistungil vähendas hageja nõuet kostja vastu, kuna kostja on 143 eurot tasunud. Hageja põhinõudeks jäi 297,75 eurot ja viivised 88,71 eurot (t lk 59). 15.06.2011 teatas hageja kohtule, et kuna OÜ H (likvideerimisel) arve summas 43,50 eurot oli teostatud selgitusega „Arve nr OG11561“, arvestati see HLõppeteenustasu arve nr OG11561 laekumiseks ja enamtasutu summas 24,52 eurot kanti OÜ H (likvideerimisel) arvelduskontole tagasi. Seetõttu ei ole kostja summat 43,50 eurot tasunud ning hageja nõue on 341,25 eurot (t lk 63-64). Kostja kinnitab, et OÜ H (likvideerimisel) raamatupidamisest nähtub 24,52 euro tagasikandmine, mistõttu palub kostja summas 18,98 eurot lugeda tasutuks kostja põhivõlast. Hageja on nõus lugema 18,98 eurot tasutuks (t lk 82). Kostja esitas maksekorraldused, mille järgi on ta hagejale 07.07.2011 tasunud 50 eurot (t lk 78) ja 22.08.2011 224 eurot (t lk 79) selgitustega:“ARVE NR OG11564 OSALINE TASUMINE“. Hageja on vähendanud nõuet. Hageja põhinõue on 98,27 eurot. Eeltoodud tõendite järgi ei ole kostja seda võlga tervikuna tasunud ning kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 98,27 eurot. Pooltevahelise lepingu p 5.1 järgi on hagejal õppeteenustasu tähtaegselt maksmata jätmisel nõuda viivist. Seetõttu on kostja väide, et pooled pole viivises kokku leppinud ebaõige. Tasemeõppe õppekulude hüvitamise tingimused ja kord p 26 järgi on viivise suurus 0,06% päevas viivitatud summalt (t lk 41-45). Kohus leiab, et hageja on viivise suuruse õigesti arvestanud. Kostja on ebaõigesti hinnanud antud lepingulist suhet avalik-õiguslikuks suhteks ning seetõttu puudub tal VÕS § 113 lg 4 sätestatud alus keelduda kohustuse täitmisest. Kohus leiab, et viivise arvestus on selge, sest hageja on hagis välja toonud viivise arvestuse, s.o summa millelt viivist arvestatakse, viivise arvutamise aja algus, viivitatud päevade arv ning viivise kogusumma. Menetluse kestel on hageja viivise suurust ka vähendanud. Kohus ei leia, et viiviste suurus oleks ebamõistlikult suur, sest kohtupraktika on aktsepteerinud viiviseid põhivõla ulatuses. Kohus leiab, et viivised summas 98,27 eurot on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Hageja esindaja volikirja järgi olid hageja esindajal kõik õigused hageja esindamiseks, sh viiviste nõude esitamiseks. Kostja palub ajatada võla tasumine kuueks kuuks. Kohus ei pea seda põhistatuks. Kostja ei ole seda taotlust piisavalt põhistanud ning kohus leiab, et väljamõistetav summa ei ole sedavõrd suur, et kostja ei suudaks seda korraga tasuda. Kohus ei määra Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt tavapärasest erinevat otsuse täitmise korda ega tähtaega. Seega rahuldab kohus hagi täielikult ning mõistab kostjalt välja põhivõla 98,27 eurot ja viivised 98,27 eurot, kokku 196,54 eurot. TsMS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni 0,06 päevas.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lahendatakse ka menetluskulude viivise väljamõistmise taotlus.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.