Aktiva Finance Group OÜ hagi R M vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1991,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja S R (e-post xxx) Kostja: R M (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus R M vastu osaliselt.
2.Mõista R M’lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS xxx ja R M vahel 01.12.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX ja 24.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1631,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 152,57 eurot.
3.Mõista R M’lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt 1631,09 eurot alates 10.04.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 535 eurot ja mõista see summa R M’lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled
esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.06.03.2025 tegi Pärnu Maakohus määruse, millega lõpetas Aktiva Finance Group OÜ (hageja) maksekäsu kiirmenetluse R M (kostja) vastu ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 25.03.2025 hagiavalduse ning 28.04.2025 puuduste kõrvaldamise koos nõude ümberarvestusega. Hageja kinnitas, et vähendab oma nõuet ja palus kohtul menetlusse võtta nõude vähendatud osa. Kohus on hagi pärast puuduste kõrvaldamist menetlusse võtnud ja lähtub asja lahendamisel hagis ja 28.04.2025 puuduste kõrvaldamises esitatud asjaoludest ja nõuetest.
3.Hagiavalduse ning selle 28.04.2025 täienduse kohaselt sõlmisid AS xxx ja kostja 01.12.2023 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 3000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on teinud tagasimakseid lepingule nr XXX kogusummas 1419,18 eurot.
4.Lisaks sõlmisid AS xxx ja kostja 24.01.2024 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kauba summas 189 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on teinud tagasimakseid lepingule nr XXX kogusummas 138,73 eurot.
5.Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 31,70% aastas ja intressimäär 21,90% aastas. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 47,43% aastas ja intressimäär 22% aastas.
6.Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 04.10.2024 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.10.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS xxx loovutas 31.10.2024 kostja vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
7.Kokku nõuab hageja põhivõlgnevust 1631,09 (1580,82+50,27) eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 2,97 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 29.04.2025 kuni lepingu XXX põhinõude summas 50,27 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 22% aastas ja viivise alates 17.05.2025 kuni lepingu XXX põhinõude summas 1580,82 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 21,90% aastas.
8.Kohus toimetas hagiavalduse, 28.04.2025 puuduste kõrvaldamise, 29.04.2025 esitatud maksekorralduse ja 18.05.2025 menetlusse võtmise kohtumääruse kostjale kätte 16.07.2025 2/11
kättetoimetamisportaali kaudu. Hageja 02.09.2025 menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 13.10.2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1631,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 152,57 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 1631,09 eurot alates 10.04.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid. Leping nr XXX
10.Hageja nõude aluseks on AS xxx ja kostja vahel 01.12.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX (dtl 31, 46). Hageja nõuab hagis lepingu alusel põhivõlgnevust 1580,82 eurot ja viivist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 17.05.2025 intressimääraga võrdses määras 21,90% aastas (dtl 100).
11.Kohus on hageja esitatud lepingu alusel tuvastanud, et kostja ja AS xxx on 01.12.2023 digitaalselt allkirjastanud väikelaenulepingu nr XXX, mille kohaselt on laenusumma 3000 eurot, esimese osamakse tähtpäev 16.12.2023, osamaksete arv 18, lepingutasu 60 eurot, lepingu haldustasu kuus 3,90 eurot, viimase osamakse tähtpäev 16.05.2025, intressi- ja viivisemäär 21,90% aastas, krediidi kulukuse määr 31,70% aastas ning laenu kogukulu 663,24 eurot (dtl 45-50).
12.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
13.Käesoleval juhul on pooled lepingu allkirjastanud ja menetluses vaidlustamata asjaoludel on võlausaldaja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andnud kostjale laenu. Hageja väitel on lepingu XXX laenusumma 3000 eurot välja makstud kostja arvelduskontole EE767700771008284827 kuupäeval 04.12.2023 (dtl 96). Kohus on tuvastanud, et AS xxx on 04.12.2023 kandnud kostjale 3000 eurot selgitusega „Laenulepingu nr. XXX väljamakse“ (dtl 108). Seega on kohus seisukohal, et leping on sõlmitud ja kehtis.
14.Hageja väitel on kostja teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1419,18 eurot. Leping lõppes viimase osamakse tähtaja saabumisega, st 16.05.2025. Hageja arvates peab kostja tagastama lepingu alusel saadud krediidisumma 1580,82 eurot (3000-1419,18) ning tasuma viivist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 17.05.2025 intressimääraga võrdses määras 21,90% aastas (dtl 100).
3/11
15.Hageja on esitanud ka väljavõtte nõude aluseks oleva lepingu tagasimaksetest, millest nähtub, et kostja on teinud tagasimakseid lepingule nr XXX kokku 1419,18 eurot (dtl 104107).
16.Kohus on tuvastanud, et vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma igakuised osamaksed iga kuu 16. kuupäeval. Esimene osamakse kuulus tasumisele 16.12.2023 ning viimane 16.05.2025 (dtl 46-47). Hageja väitel on kostjal põhivõlg summas 1580,82 eurot (dtl 100). Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks.
17.Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on 31.10.2024 talle loovutatud (dtl 33) ning kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet esitanud. Hageja on esitanud kostjale saadetud teate nõude loovutamise kohta (dtl 65), kuid nõude loovutamise kokkulepet hageja esitanud ei ole. Kohus peab siiski usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid.
18.Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 31,70% aastas (dtl 46). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2023 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,72% = 50,16%). VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
19.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
20.Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hageja selgituste kohaselt on lähtutud laenutaotlusel esitatud andmetest, tehtud päringud maksehäireregistritesse ning kontrollitud kostja sissetulekuid Pensioniregistrist (dtl 3437). Kohtule on tõenditena esitatud laenutaotlus (dtl 66) ja maksehäireregistri väljavõte (dtl 68). 28.04.2025 esitatud puuduste kõrvaldamise dokumendis on hageja kinnitanud, et vähendab oma nõuet ja palub kohtul menetlusse võtta nõude vähendatud osa. Hageja vähendatud nõude puhul on kõik kostja maksed arvestatud põhinõude katteks (dtl 100101).
21.Kuna hageja nõuab vaid tagastamata põhivõla summat, siis ei ole kohtul põhjust läbi viia analüüsi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas. Kohus märgib siiski, et on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
21.1.Hageja selgituste kohaselt on esialgne võlausaldaja teinud päringud maksehäireregistritesse (dtl 35). Kohtule on esitatud Taust.ee väljatrükk seisuga 25.03.2025 (dtl 68) ehk tõendamata on maksehäirete puudumise kontrollimine enne lepingu sõlmimist. 4/11
21.2.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403 4 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Lähtutud on laenutaotlusel esitatud andmetest. Ühtlasi on hageja väitel esialgne võlausaldaja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist (dtl 35-26), kuid esitatud väljavõttel puudub info, kelle kohta ja millal on päringud tehtud.
21.3.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. AS xxx kostja pangakonto väljavõtet küsinud ega analüüsinud ei ole. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli piisav krediidivõimelisuse hindamiseks.
21.4.Ülaltoodut arvestades on lepingu sõlmimisel kogumata andmed kostja sissetulekute, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, teostamata on kostja krediidivõime kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse alusel kostja krediidivõime osas otsustuse tegemist ei saa pidada piisavaks.
21.5.Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
21.6.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
22.Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv.
23.Hageja on välja toonud, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.10.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Leping lõpeb viimase osamakse tähtaja saabumisega, st 16.05.2025 (dtl 100). Kohus nõustub hagejaga, et kõikide kostja maksete põhinõude katteks arvestamisel ei olnud kostja lepingu ülesütlemise seisuga (25.10.2024) kolme järjestikuse osamaksega võlas. Kostjal tuli tagastada laenusumma maksegraafiku alusel (dtl 47). Kohtuotsuse tegemise ajaks on kõik maksegraafiku järgsed osamaksed, st kogu laenusumma muutunud sissenõutavaks.
24.Hageja on palunud välja mõista põhivõla 1580,82 eurot. Kostja on saanud laenu 3000 eurot ning teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1419,18 eurot (dtl 100). Kohus on 5/11
tuvastanud, et laenusumma 3000 eurot on kostjale üle kantud (vt käesoleva otsuse p 11) ning kostja on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1419,18 eurot (vt käesoleva otsuse p 13). Kohtuotsuse tegemise ajaks on kogu võlgnevus muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1580,82 eurot (3000-1419,18).
25.Hageja nõuab edasiulatuvat viivist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 17.05.2025 intressimääraga võrdses määras 21,90% aastas (dtl 100).
26.Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära. Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenu andnud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressi- ja viivisemääraks. Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on hagejal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.
27.Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel ning hageja taotlust arvestades välja viivise põhivõlgnevuselt 1580,82 eurot lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 17.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 146,14 eurot (põhivõlgnevus 1580,82 eurot, periood 17.05.2025-09.04.2026, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).
29.Hageja ei ole palunud ümberarvestuse esitamisel välja mõista sissenõudmiskulusid, kuid on hagiavalduses palunud välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 50 eurot (dtl 39). Nõue jääb rahuldamata, kuna kostja ei olnud nõudekirjade saatmise ajal võlgnevuses kirjades märgitud summade tasumisega (dtl 69-74). Leping nr XXX
30.Hageja nõude aluseks on AS xxx ja kostja vahel 24.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX (dtl 31, 52). Hageja nõuab hagis lepingu alusel põhivõlgnevust 50,27 eurot ja viivist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 21.01.2025 intressimääraga võrdses määras 22% aastas. Seejuures on 28.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2,97 eurot (dtl 100).
31.Kohus on hageja esitatud lepingu alusel tuvastanud, et kostja ja AS xxx on 24.01.2024 digitaalselt allkirjastanud järelmaksu lepingu nr XXX, mille kohaselt on kauba maksumus 189 eurot, osamaksete arv 12, osamaksete kogusumma 230,80 eurot, krediidi kulukuse määr aastas 47,43%, viimase osamakse tähtpäev 20.01.2025 ning intressi- ja viivisemäär 22% aastas (dtl 51-55).
32.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), 6/11
krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
33.Käesoleval juhul on pooled lepingu allkirjastanud ja menetluses vaidlustamata asjaoludel on võlausaldaja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andnud kostjale üle kauba. Hageja on selgitanud, et kostja sai kauba kätte xxx esinduses kohapeal. Lisaks on hageja esitanud müüja kinnituse, mille kohaselt on kaup väljastatud xxx väljastuspunktist 25.01.2024 (dtl 96-97). Seega on kohus seisukohal, et leping on sõlmitud ja kehtis.
34.Hageja väitel sai kostja lepingu nr XXX alusel kauba summas 189 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 138,73 eurot. Leping lõppes viimase osamakse tähtaja saabumisega, st 20.01.2025. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 50,27 eurot (189-138,73) ning viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.01.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni intressimääraga võrdses määras 22% aastas. 28.04.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 2,97 eurot (dtl 100).
35.Hageja on esitanud ka väljavõtte nõude aluseks oleva lepingu tagasimaksetest, millest nähtub, et kostja on teinud tagasimakseid lepingule nr XXX kokku 138,73 eurot (dtl 102104).
36.Kohus on tuvastanud, et vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma igakuised osamaksed iga kuu 20. kuupäeval. Esimene osamakse kuulus tasumisele 20.02.2024 ning viimane 20.01.2025 (dtl 52-53). Hageja väitel on kostjal põhivõlg summas 50,27 eurot (dtl 100). Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks.
37.Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on 31.10.2024 talle loovutatud (dtl 33) ning kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet esitanud. Hageja on esitanud kostjale saadetud teate nõude loovutamise kohta (dtl 65), kuid nõude loovutamise kokkulepet hageja esitanud ei ole. Kohus peab siiski usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid.
38.Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 47,43% aastas (dtl 52). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2024 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 17,36% = 52,08%). VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
39.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks 7/11
vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
40.Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hageja selgituste kohaselt on lähtutud laenutaotlusel esitatud andmetest, tehtud päringud maksehäireregistritesse ning kontrollitud kostja sissetulekuid Pensioniregistrist (dtl 3437). Kohtule on tõenditena esitatud laenutaotlus (dtl 67) ja maksehäireregistri väljavõte (dtl 68). 28.04.2025 esitatud puuduste kõrvaldamise dokumendis on hageja kinnitanud, et vähendab oma nõuet ja palub kohtul menetlusse võtta nõude vähendatud osa. Hageja vähendatud nõude puhul on kõik kostja maksed arvestatud põhinõude katteks (dtl 100101).
41.Kuna hageja nõuab vaid tagastamata põhivõla summat, siis ei ole kohtul põhjust läbi viia analüüsi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas. Kohus märgib siiski, et on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
41.1.Hageja selgituste kohaselt on esialgne võlausaldaja teinud päringud maksehäireregistritesse (dtl 35). Kohtule on esitatud Taust.ee väljatrükk seisuga 25.03.2025 (dtl 68) ehk tõendamata on maksehäirete puudumise kontrollimine enne lepingu sõlmimist.
41.2.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403 4 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Lähtutud on laenutaotlusel esitatud andmetest. Ühtlasi on hageja väitel esialgne võlausaldaja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist (dtl 35-26), kuid esitatud väljavõttel puudub info, kelle kohta ja millal on päringud tehtud.
41.3.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. AS xxx kostja pangakonto väljavõtet küsinud ega analüüsinud ei ole. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli piisav krediidivõimelisuse hindamiseks.
41.4.Ülaltoodut arvestades on lepingu sõlmimisel kogumata andmed kostja sissetulekute, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, teostamata on kostja krediidivõime kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse alusel kostja krediidivõime osas otsustuse tegemist ei saa pidada piisavaks.
41.5.Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda
8/11
need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22142669, p 11.2.2).
41.6.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
42.Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv.
43.Hageja on välja toonud, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.10.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Leping lõppes viimase osamakse tähtaja saabumisega, st 20.01.2025 (dtl 100). Kohus nõustub hagejaga, et kõikide kostja maksete põhinõude katteks arvestamisel ei olnud kostja lepingu ülesütlemise seisuga (25.10.2024) kolme järjestikuse osamaksega võlas. Kostjal tuli tagastada laenusumma maksegraafiku alusel (dtl 53). Kohtuotsuse tegemise ajaks on kõik maksegraafiku järgsed osamaksed, st kogu laenusumma muutunud sissenõutavaks.
44.Hageja on palunud välja mõista põhivõla 50,27 eurot. Kostja on saanud kauba maksumusega 189 eurot ning teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 138,73 eurot (dtl 100). Kohus on tuvastanud, et kaup on kostjale üle antud (vt käesoleva otsuse p 31) ning kostja on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 138,73 eurot (vt käesoleva otsuse p 33). Kogu võlgnevus on muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 50,27 eurot (189-138,73).
45.Hageja nõuab edasiulatuvat viivist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.01.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni intressimääraga võrdses määras 22% aastas. 28.04.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 2,97 eurot (dtl 100).
46.Kohus jääb viivise määra osas otsuse p-s 26 antud selgituste juurde ja leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on hagejal õigus saada seadusjärgset viivist ka selle lepingu alusel, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.
47.Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel ning hageja taotlust arvestades välja viivise põhivõlgnevuselt 50,27 eurot lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 21.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
48.Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 6,43 eurot.
49.Hageja ei ole palunud ümberarvestuse esitamisel välja mõista sissenõudmiskulusid, kuid on hagiavalduses palunud välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 30 eurot (dtl 39). Nõue jääb rahuldamata, kuna kostja ei olnud nõudekirjade saatmise ajal võlgnevuses kirjades märgitud summade tasumisega (dtl 75-80). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
9/11
50.Hageja esitas 02.09.2025 täiendatud menetluskulude nimekirja, mis on kostjale kätte toimetatud. Kohus andis kostjale tähtaja menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks, kostja vastanud ei ole.
51.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
52.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
53.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
54.Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
55.Hageja on kandnud menetluskulusid suuruses 1349 eurot, millest riigilõiv on 315 eurot ja esindaja kulud 1034 eurot (dtl 119). Kulud on esitatud ilma käibemaksuta summades ja hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
56.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (315 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
57.Hageja lepingulise esindaja kulu on 1034 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 119): maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine – 1 tk, 20 eurot; täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule – 4 h, 28.04.2025 seisukoha koostamine, kohtule esitamine – 2 h. Kokku seega 6 tundi.
58.Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindajate tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).
59.Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust.
60.Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindajate taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja 10/11
kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 100 eurot ilma käibemaksuta.
61.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
62.Kohtu hinnangul ei ole hageja lepinguliste esindaja ajakulu sellises ulatuses põhjendatud. Käesolev vaidlus on hagejale nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused valdavas ulatuses ja suurema osa hagiavaldustest ning muudest menetlusdokumentidest moodustavad seaduse ja kohtupraktika tekstide väljavõtted, mis küll tõstavad menetlusdokumentide mahtu, kuid ei tähenda lepingulise esindaja sisulist tööd justnimelt selle tsiviilasja materjalidega. Põhjendatud ei ole ka pärast hagiavaldust esitatud seisukohtade ajakulu. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi.
63.Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 200 eurot ilma käibemaksuta (2 tundi × 100 eurot).
64.Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 535 eurot, millest 315 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 200 eurot on lepingulise esindaja kulu.
65.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõudis kostjalt 1634,06 euro väljamõistmist, aga kohus rahuldas hagi summas 1783,66 eurot. Kuigi kohus rahuldas hageja nõuded vaid osaliselt, siis on väljamõistetud summa suurem, kui hageja taotles. Vahe summades tuleneb sellest, et kohus arvutas viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Eelnevat arvestades jäävad menetluskulud tervikuna kostja kanda.
66.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.