2-11-39824/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-5) Pooled sõlmisid 18.07.2007 laenulepingu nr 07-131369-VL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 40 000 krooni. Kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa alates 12.09.2007 kuni 12.08.2011 iga kuu 12. kuupäeval. Lepingujärgne intressimäär oli 18% aastas. 13.05.2008 sõlmisid pooled laenulepingu nr 07-131369-VL lisa, mille kohaselt muudeti laenusumma tagasimaksete ja intressi tasumise tähtpäeva, mistõttu kohustus kostja tegema makse iga kuu 16. kuupäeval. Kostja jäi maksete tasumisega võlgnevusse alates 16.02.2010. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, siis edastas hageja 31.05.2010 ja 23.07.2010 kostjale lepingu ülesütlemise kirjad, nõudes jooksva võlgnevuse tasumist vastavalt 15.06.2010 ja 07.08.2010. Kuivõrd kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud hageja meeldetuletustele vaatamata, siis ütles hageja 13.08.2010 lepingu ennetähtaegselt üles. 24.08.2011 seisuga võlgneb kostja hagejale 1612,51 eurot, millest 1223,47 eurot on tagastamata laenusumma (põhinõue), 150,75 eurot intress ja 238,29 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja on arvestanud intressi ajavahemiku 16.01.2010 kuni 13.08.2010 eest ja viivist ajavahemiku 16.01.2010 kuni 24.08.2011 eest, kusjuures lepingu kehtivuse ajal oli viivise määraks seadusjärgne määr ning pärast lepingu ülesütlemist, so alates 14.08.2010, lepingujärgne intressimäär, so 0,05% päevas (18% aastas : 360 päeva aastas = 0,05% päevas). Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 1612,51 eurot ja lisanduva viivise 0,05% päevas (18% aastas) põhinõudelt 1223,47 eurolt alates 25.08.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja lisas avaldusele koopia 18.07.2007 käenduseta väikelaenulepingust nr 07-131369-VL koos üldtingimuste ja laenu tagastamise graafikuga, 13.05.2008 väikelaenulepingu nr 07131369-VL lisast koos laenu tagastamise graafikuga, 31.05.2010 ja 23.07.2010 lepingu ülesütlemise kirjadest, laenu andmetest, lepingul sooritatud operatsioonidest ja hageja hinnakirjast (tl 11-16, 19-30, 35-36). Kostja vastus hagile (tl 42-43) 15.09.2011 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse, milles tunnistas hagi osaliselt. Kostja märgib, et maksed pangale katkesid 16.02.2010, kuna kostja sattus raskesse majanduslikku olukorda. Kostja võlgneb hagejale põhinõudena 1223,47 eurot. Kuna leping öeldi üles 31.05.2010, siis on kostja nõus maksma hagejale intressi kuni lepingu ülesütlemiseni kokku 73,40 eurot. Kostja arvates on viivis 18% aastas ülemäära suur, mistõttu soovib kostja viivise vähendamist, olles nõus maksma hagejale viivist seadusjärgses määras alates 01.06.2010 457 päeva eest kokku 105,11 eurot. Koguvõlg oleks seega 1401,98 eurot. Kostja märgib, et tema majanduslik olukord on käesoleval ajal halb – töötasu suurus on 139 eurot. Kostjal ei ole mingit eriala, et suuremat palka teenida. Kostja elab üüritoas ja on sunnitud raha juurde laenama, et maksta eluaseme eest ja osta süüa. Pangakonto on võlgade tõttu arestitud. Kostja palub arvestada, et maksis laenumakseid korralikult kuni kodust lahkumiseni ja maksta jäi ainult poolteist aastat. Kohtu põhjendused

4.VÕS § 416 näeb ette krediidilepingu ülesütlemise piirangud. Nimetatud sätte esimese lõike kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos VÕS § 416 lg-s 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Vaidlust ei ole selles, et kostja jäi lepingujärgsete tagasimaksete (laenusumma ja intressi) tasumisega võlgnevusse alates 16.02.2010. Hageja on saatnud kostjale võlgnevuse teatisi ja lepingu ülesütlemise kirju kahel korral – 31.05.2010 ja 23.07.2010 (tl 19-20). Hageja poolt kohtule esitatud 23.07.2010 lepingu ülesütlemise teate kohaselt oli kostja 23.07.2010 seisuga pangale võlgu laenu summas 5611,60 krooni, intresse 2074,27 krooni ja viiviseid 100,74 krooni, kokku võlgnevus 7786,61 krooni. Teates on hageja andnud kostjale kahenädalase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 07.08.2010 koos avaldusega, et ta ütleb nimetatud tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu laenusumma ennetähtaegset tagastamist. Samuti on hageja pakkunud ülesütlemisteates võimalust läbirääkimisteks (võimalike kokkulepete saavutamiseks). Kuivõrd kostja oli osamaksete tagastamisega viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega, siis oli hagejal seadusest ja lepingu üldtingimuste p-st 13.1.2 tulenevalt õigus poolte vaheline leping hageja makseviivituse tõttu üles öelda. Kohus on tuvastanud, et hageja on järginud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise tingimusi. Laenu andmetest (tl 25) ja lepingul sooritatud operatsioonidest (tl 26-30) nähtuvalt on hageja kasutanud oma õigust leping üles öelda ja lugenud lepingu lõppenuks 13.08.2010.

ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on märkinud vastuses hagile, et tema majanduslik olukord on käesoleval ajal halb. Kostja töötasu suurus on 139 eurot. Tal ei ole mingit eriala, et suuremat palka teenida. Kostja elab üüritoas ja on sunnitud raha juurde laenama, et maksta eluaseme eest ja osta süüa. Kostja pangakonto on võlgade tõttu arestitud. Kostja palub arvestada ka asjaoluga, et ta maksis laenumakseid korrektselt kuni kodust lahkumiseni ja maksta jäi ainult poolteist aastat. TsMS § 405 lg 1 p 8 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras koguda tõendeid omal algatusel. Kohus kontrollis kostja majanduslikku seisundit avalikest registritest (kinnistusregister, äriregister, liiklusregister). Kostjal ei ole kinnisvara ega mootorsõidukeid. Tema kohta puuduvad andmed äriregistris. 11.07.2011 on kostja suhtes algatatud täitemenetlus (täiteasi nr 084/2011/2254), mille raames on koostatud nii vara (pangaarve) arestimise kui rahalise nõude (töötasu) arestimise akt. Ehkki hageja poolt viivise arvestamisel aluseks võetud intressimäär ei ole iseenesest ebamõistlikult suur ja sissenõutavaks muutunud viivis ei ületa põhinõuet, leiab kohus, et antud juhul esineb alus viivise määra vähendamiseks arvestades kostja majanduslikku seisundit käesoleval ajal ja kostja poolt oma lepingulise kohustuse täitmise ulatust. Kohus vähendab kostjalt välja mõistetava viivise määra seaduses sätestatud määrani. Kuivõrd hageja on alates 16.01.2010 kuni 13.08.2010 arvestanud viivist seadusjärgses määras (13.08.2010 seisuga on võlgnetav viivis 126,57 krooni, so 8,09 eurot), siis esitab kohus omapoolse viivisearvestuse alates 14.08.2010 kuni 24.08.2011. Perioodil 14.08.2010 kuni 30.06.2011 oli VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 1% ja alates 01.07.2011 kuni käesoleva ajani 1,25%. Seega oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr kuni 30.06.2011 8% aastas ja alates 01.07.2011 8,25% aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodil 14.08.2010 kuni 30.06.2011 summas 85,81 eurot (1223,47 eurot × 8 % × 320 päeva / 365 päeva) ja perioodil 01.07.2011 kuni 24.08.2011 summas 15,21 eurot (1223,47 eurot × 8,25 % × 55 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodil 16.01.2010 kuni 24.08.2011 summas 109,11 eurot (8,09 + 85,81 + 15,21). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista ka lisanduv viivis, kuid seda seadusjärgses määras põhinõudelt 1223,47 eurolt alates 25.08.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Samas peab kohus põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega.